Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19
Leonardo da Vinci Me kõik tunneme Leonardo da Vincit geeniust, kes oli osav tohutult paljudes eluvaldkondades. Kuid ta on oma isiksuse peitnud osavalt kaunite maailide ja unikaalsete leiutiste taha, sest milline oli Leonardo hingeelu seda me tegelikult ju teada ei või. Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Tema märkmeid saab lugeda vaid peegelpildis. Vasakukäelisus öeldi olevat kurjast ja see oli üks põhjustest, miks Leonardo da Vinci inimestest eemale hoidus. Kuid ka oma märkmetes ei anna ta enda mõtetest ja tunnetest rohkem mõista, kui mõnedes üksikutes korrapäratutes lausetes ja ümber nurga. Kes on see salapärane geenius, kellest maailm teab nii palju, samas mitte midagi? Viieteistkümnendal aprillil, laupäeval, kell kolm hommikul 1452. aastal, sündis Ser Piero ja Caterina poeg. Ta sai nimeks Leonardo. Leonardo da Vinci kuulus nende haruldaste universaalsete geeniuste hulka, kellele loodus oli kinkinud kõige
Temas on ilus, füüsilist meelelisust ja hingepuhtust, aga ka tundmatut nähtust ja müsteeriumit kõike, mis Leonardot eluajal on ahvatlenud. Kujutatut on "Ristija Johannest" (1513-16, Louvre, Pariis), ent see kuju on pigem paganlik jumalus kui pühak. Leonardo tegi ka teadlasetööd. Pidevalt mõtles ta välja midagi uut, leiutas sõjamasinaid, jalgratta, töötas välja vana eeskujuliku linna plaani oma kokkupandavate majadega ja kirjutas uurimustöö veest. 2.mail 1519 suri Leonardo da Vinci oma armsa õpilase Francesco Melzi käte vahel. Ennem seda oli ta käsi halvatud. Ta oli 66aastat vana. Ta maeti suure püha Florentiuse kirikusse, ent 1808 lõhuti kirik ning ei teata, kus ta oma viimase puhkepaiga on leidnud. Aastal 1519 pandi palee Romorantinisse, mis kavandati ehitada Leonardo auks, alatiseks seisma, sest pinnas poleks suutnud nii vägevat ehitist pidada. Oma pärandis oli kunstnikul
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suurene
Algul staatilised ja tihti kolmnurksed kompositsioonid kaldusid 16.saj lõpus suurema keerukuse ja liikuvuse poole. Abstraktse ruumi andis 15 saj edasi ühtlane ja selge valgus. Vormide paremaks edasiandmiseks lasutati küljelt (sageli parempoolsest osast) langevat valgust. Kompositsiooni üld- ja üksikosade mõju suurendamiseks kasutati tumedate ja heledate toonide vastandamist. Leonardo da Vinci kasutas esimesena väljendusvahendina sfumaatot, pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuüleminekutega maalimisviisi. 16. sajandil jõuti maalis elulisuse mulje loomiseni. Õpiti edasi andma loomulikke poose, liikumist, mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Kreeka-Rooma kultuuri uurimine juhtis täiuseideaali poole. Maalidel kujutati
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
Jõhvi Gümnaasium Leonardo da Vinci Referaat Koostaja Siim-Markus Post 7.b klass Juhendaja Leigi Molodõk Jõhvi 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus-renessansiaeg............................................................................................4 2. Leonardo da Vinci elulugu............................................................................................5 2.1. Perekond, lapsepõlv ja noorusaastad......................................................................6 2.2. Leonardo päevikud.................................................................................................7 2.3. Anatoomia.............................................................................................................. 8 3
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
Kõik kommentaarid