Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Meelelahutus ja kunst Roomas (slaidiesitlus) [Kogu tekst slaididel kommentaaridena] (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Meelelahutus ja kunst Roomas-slaidiesitlus- Kogu tekst slaididel kommentaaridena #1 Meelelahutus ja kunst Roomas-slaidiesitlus- Kogu tekst slaididel kommentaaridena #2 Meelelahutus ja kunst Roomas-slaidiesitlus- Kogu tekst slaididel kommentaaridena #3 Meelelahutus ja kunst Roomas-slaidiesitlus- Kogu tekst slaididel kommentaaridena #4 Meelelahutus ja kunst Roomas-slaidiesitlus- Kogu tekst slaididel kommentaaridena #5 Meelelahutus ja kunst Roomas-slaidiesitlus- Kogu tekst slaididel kommentaaridena #6 Meelelahutus ja kunst Roomas-slaidiesitlus- Kogu tekst slaididel kommentaaridena #7 Meelelahutus ja kunst Roomas-slaidiesitlus- Kogu tekst slaididel kommentaaridena #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem ­ kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele

10.klassi ajalugu
thumbnail
6
doc

Vana-Rooma ajaloost. Gladiaatorid

ja mõõk. Teda on treenitud raskeks lahinguks, ette valmistatud võitlema elu ja surma peale. Tema vastas seisab teine samasuguse saatusega sõdalane. Mõlemad mehed teavad, et loetud minutite pärast lebab kumbki neist areenil ning ootab tribüünidelt pingsalt jälgiva rahvahulga otsust ­ elu või surm. Kui tänapäeval võib sellist vaatepilti näha vaid filmis, siis Vana-Rooma ühiskonnas oli gladiaatorivõitlus igapäevane meelelahutus. See vägivaldne ja verine vaatemäng lahutas meelt nii riigi tähtsaimatel meestel kui ka kõige lihtsamatel inimestel. Tänapäeval näeme selles traditsioonis vaid võigast vaatemängu ning peame haiglaseks inimeste huvi vaadata teise olendi julma avalikku piinamist, ometi ei saa me tänapäeva inimelu väärtustavas keskkonnas hukka mõista tolle aja tavasid ja tõekspidamisi, kuna selles kontekstis oli vere valamine meelelahutuslikul eesmärgil igati loomulik

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse ­ Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik ­ Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse ­ Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik ­ Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.

Ajalugu
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

hääletasid magistraatide valimisel,ise ettepanekuid teha ei saanud.hääletasid elamis piirkondade ja sõjaväeosade kaupa ja igal osal üks hääl. mõjuv riigi asjade otsustamisel oli kreekaga võrreldes väike. Nobiliteet- kitsas ring tähtsaid perekondi,kelle hulgast pärines enamik kõrgeid riigi ametnikke plvest põlve. Võim vallutatud maades Iga riigiga oli kokkulepe eraldi. Erinevad sõltumis tingimused takistasid ühist väljaastumist rooma vastu. Elukorraldus usk kombed ja keel jääti enamasti sammaks. 1. itlaaias-osa maad võeti ära, rooma ühiskondlikus tagavaraks. 2. kolooniad- ei olnud sõltumatud riigid,loodi õjalisteks tugi punktideks. Strateegiliselt tähtsates kohtades. 3. Munitsiipiumid- säilis oma valitsus,ja elanikel oli rooma kodaniku õigused. 4. Liitlased- sõjavägi tuli anda rooma käsutusse. 5. provintisd väljaspool itlaaliat- kogu maa läks rooma omadusse, maksid roomale

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

· keskaeg ­ mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne ­ Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne ­ Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 ­ 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. ­ 10

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Vana-Rooma meelelahutus

Jakob Westholmi Gümnaasium Meelelahutus Vana - Roomas Referaat Jaana Junolainen 11a Tallinn 2009 Sissejuhatus Vabariigiaegses Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad, võõramaalased ning vaesemad kodanikud. Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi.

Ajalugu



Lisainfo

Kokkuvõtte meelelahutusest ja kunstist Roomas, kommentaarides täies mahus tekst slaidide kohta.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun