Meediatekstide analüüs (võrdlus) (0)

Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs: Narva Vanalinna Riigikool.

Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu)

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

Kohalik omavalitsus ja kool on aga keelekümbluse tegelikud ettevalmistajad ja elluviijad. Siin tuleb aga rõhutada, et kõigepealt peavad hoiakud muutuma just vene koolis: suur osa umbkeelsetest õpetajatest ja koolijuhtidest püüavad ikka veel säilitada vene kooli nõukogudeaegset ilmet. 9. Keelekümblus vajab Eestis teadusuuringuid Teadusuuringud on keelekümblusprojekti vahetu koostisosa. Neil on eelkõige kaks ülesannet: 1) Eesti kogemuste analüüs ja selle lülitamine rahvusvahelisse konteksti ning 2) keelekümbluse edasine kavandamine. Teadusuuringute tulemused aitavad leida väitlusobjekti keelekümbluse pooldajate ja vastaste vahelistesse diskussioonidesse. Teisisõnu: senised viited Kanada, Soome, ja Kataloonia kogemustele vajavad täiendamist Eesti-poolse ainestikuga. Uuringutes peaksid koha leidma ka ebaõnnestumised ja nende põhjuste analüüs. Senistes välismaistes uuringutes pole tagasilöökidest tavaliselt juttu

Majandussotsioloogia tekstid 1-5

Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�

Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis

Referaat. Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis. Ellen Antipenko NT1. Eestis nagu teistes paljudes riikides on muulaste küsimused mitte viimasel kohal. Muulaste arv igal aastal muutub, mõnikord suureneb, mõnikord väheneb - Eestis on muulasi ühest viiendikust ühe kolmandikuni. Muulasi võib jagada mitmeks rühmadeks. Eestis on nii need muulased, kes on sündinud Eestis, kui ka need muulased, kes on sündinud välismaal. Mõnedel neist on Eesti Vabariigi kodakonsus, mõnedel on Venemaa kodakonsus vm. Muulaste hulgas on kõige rohkem venelasi, kelle pered sattusid Eestisse Teise maailmasõja või Nõukogude ajal. Tänapäeval võib leida palju informatsiooni venelaste, kelle elamiskoht on Eestis, elu kohta. See teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib m�

EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE

Rohkem kui kolmandik (38,2%) vastanud eestlastest arvab, et eestlaste ja Eesti venelaste üldine läbisaamine Eestis on halb või pigem halb. Teine kolmandik (32,9%) arvab, et omavaheline läbisaamine on hea või pigem hea. Ülejäänud noorte arvates on läbisaamine ,,keskmine" või ei oska seisukohta võtta. (Joonis 5) Joonis 5. Eestlaste ja Eesti venelaste omavaheline läbisaamine vastajate arvamusel Arvatakse, et läbisaamine pigem tundub halb olevat tänu meedia ja stereotüüpidele. Meedia võimendab halbu stereotüüpe ja tavaliselt ka võimendab Eesti venelaste halba muljet. Ka lõimumine on uurimuses osalenud eestlaste arvates kehv, kogukonnad on eraldi ja kokkupuutepunkte on vähe. Veel tuuakse välja, et probleemne pool on pigem siiski eestlased, nad ei ole teiste rahvuste suhtes sallivad ega vastutulelikud. Viimased tulemuse on kooskõlas Statistikaameti poolt tehtud uuringutega.

Tööturu seisukohalt iseloomustab hetkeolukorda hõivatute kahanemine enam kui 250000 isiku võrra, mis on tingitud nii siirdeperioodile iseloomulikust majanduse langusest kui ka negatiivsest loomulikust iibest ja rändesaldost põhjustatud rahvaarvu kahanemisest (RIP 2008-2013, lk 156). Majandusliku heaolu ja sissetulekute koha pealt on eestlaste ja venelaste seis võrdlemisi erinev, millest saab ka eeldada, et sissetulekud peegeldavad sarnaseid erinevusi. TÜ majandusteaduskonnas tehtud analüüs eestlaste ja mitte-eestlaste palgavahedest aastatel 1989-2005 näitab, et põhjendamata palgavahe etniliste gruppide vahel tekkis Eestis 1990te alguses, ning 10 aasta jooksul suurenes palgavahe 10-15%-ni eestikeelsete töötajate kasuks, samas aastatel 2004-2005 on vahe hakanud vähenema (RIP 2008-2013, lk 159). Lähtudes erinevatest uuringutest, on selge, et eestlastel on paremad võimalused ülemisse sissetulekukvintiili kuuluda

Elanikust kodanikuks. Ülo Vooglaid

Ülo Vooglaid on sotsioloog, ühiskonnateadlane, õpetaja ja avaliku elu tegelane. Paljusid inimesi Eestis ja Venemaal nimetatakse "Valgustajaks". Teadlane on 84-aastane. 2019. aastal ilmus tema uus raamat „Elanikust Kodanikuks“, mille ta nimetas õpikuks neile, kes tahavad iseseisvalt mõelda. See raamat tundub mulle väga oluline, kuna mul on isiklikult Venemaa kodakondsus, kuid elan pidevalt Eestis ja armastan seda riiki, tahan olla kasulik. Mulle meeldis väga, et see raamat oli kirjutatud inimestele - eesti ja vene keeles. Vooglaid ütles, et raamatu vene keelde tõlkimiseks oli mitu põhjust. Üks neist on see, et Eesti on multikultuurne riik, kus eestlased, venelased ja muud rahvused elavad kõrvuti, teevad koostööd, mis tähendab, et nad peavad üksteist mõistma. Raamatu tõlkimine vene keelde on Vooglaidu austusavaldus Eesti venekeelsele elanikkonnale. Viimastel aastatel on ilmunud palju raamatuid ja artikleid, mis mõjutasid ühel või teisel viisil mitte ainult eest

Uurimustöö identiteedi kohta

Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasva