Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Meediaplaani näide Coca-Cola pühapäevaliigale. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Meediaplaani näide Coca-Cola pühapäevaliigale #1 Meediaplaani näide Coca-Cola pühapäevaliigale #2 Meediaplaani näide Coca-Cola pühapäevaliigale #3 Meediaplaani näide Coca-Cola pühapäevaliigale #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hhelinar Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks. Ajalugu kui konstruktsioon Ajaloo allikad Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise möödapääsmatus Milliseid teadmisi saab ära õppida (faktid, seosed ­ võibolla vastavalt kellegi ootustele?) ja mida on võimalik loogikaga tunnetada (nt meditsiini tulek, nõidade põletamine, iidsete teadmiste peitmine illusoorsete uskumuste taha, et teha teed kaubandusele...) ? Ajalugu kui konstruktsioon Mälu. Mäletamine ja elulood Pikka aega on mälu ja ajalugu olnud kaks erinevat diskursust. Inimesed mäletavad lähemaid ajaloosündmusi erinevalt. Kas mõni neist mäletab

Sotsiaalteadused
thumbnail
6
doc

Äripäeva kommunikatsiooni käsiraamat: Meediaplaan

Äripäeva kommunikatsiooni käsiraamat Meediaplaan AEG TEGEVUS TRÜKIMEEDIA VÕÕRKEELNE INTERNET TELEVISIO RAADIO AGENTU TRÜKIMEEDIA ON URID 22.09 Pressiteade: Algab Kaja, Äripäev, Postimees, Delfi, ETV Kuku Äripäeva Eesti Päevaleht, SL postimees, Raadio, kommunikatsiooni Õhtuleht, Eesti Ekspress, äripäev, Raadio käsiraamatu Maaleht, Linnaleht Tallinn, Äripäeva Tallinn, (soodushinnaga) Äripäev puhkepäev facebooki Vikerraadio,

Meedia
thumbnail
20
doc

Kinnisvaraturunduse kodutöö

ei kuulu pakutavasse paketti. -Välisustelon fonolukk. Üldine -Hoov on kaetud muru ja asfaltkattega, haljastuseks nii madal- kui kõrghaljastus. Hoovis paikneb laste mänguväljak. -Parkimiskohad asuvad hoonet ümbritsevatel parkimismajades ja parkimisplatsidel. Viimistluspaketi valiku kohustub Ostja esitama Müüjale kirjalikult hiljemalt 01.02.2011.a. Ostjal ei ole õigust nõuda Müüjalt käesoleva spetsifikatsiooni muutmist. SWOT ANALÜÜS Tugevused (sisemised) Nõrkused (sisemised) Arendaja kogemus, tuntus, Standardkorterid usaldusväärsus ning Kogu projekti valmimise aeg on väljakujunenud positsioon turul. pikk Optimaalse suurusega funkstionaalsed korterid (praktiline Lasnamäe imago ning selle planeering) lähedus

Turundus
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6

Eesti keel
thumbnail
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine

Suhtekorraldus
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Kroonika on tendentslik, põhjuseid ei otsi. Saksa ordut ja vaimulikke näidatakse kui ohvreid. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet alates 12.saj. põhitähelepanu Liivi sõjal. Kroonika on alamsaksa k. Kirjeldab talu- ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele on kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Kroonika kaitseb linlaste seisukohti. 1 Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti lõbustusi: pulmad, kirmased, jaanituli. Mahlakas, hoogne stiil, mille all kannatab ajalooline tõde. Liialdusi palju. Thomas Hjärne “Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geshichte” on 17.saj kirjutatud kroonikatest olulisim. Autor Hjärne, rootslane

Eesti kirjandus
thumbnail
32
doc

Projektijuhtimine konspekt

PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.....................................

Raamatupidamise alused
thumbnail
29
doc

Sõnade ortograafia

Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun