kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2
Inimene kui meedia marionett Inimene on loodud olema mõjutatav. Tihtipeale proovivad suurema mõjuvõimuga organid seda omadust ära kasutada. Üheks suurimaks vahendiks on siinkohal meedia. Meedia ümbritseb meid kõikjal - ajalehed ja ajakirjad, televisioon, raadio ja internet on kättesaadavad pea kõigile. Meedia võib valetada ja vassida peaaegu kõige kohta ja niimoodi paisata ümber masside endise arusaama käsitletavast teemast. Massimeedial on ühiskonna üle suur võim, selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem. Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumiste, vajaduste suur mõjutaja
.................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .............................................................................. 11 1.6. Illustratsioon lasteraamatus......................................................................... 12 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses.................................................................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA..............................................
· Eesmärgiks on mõjutamine, positiivse suhtumise loomine, maine kujundamine, visuaalse identiteedi loomine, ennetavad ja nõustavad tegevused. · Kommunikatsiooniaudit organisatsiooni sisemiste ning välimiste kommunikatsioonivoogude analüüs.Eesmärk on välja selgitada, kas need langevad kokku ning kui ei siis miks. · Hetkeolukorra kokkuvõte auditi koostajate kommentaarid ja soovitused, olukorra ja võimaluste analüüs. SWOT analüüs · Meedia monitooring ja analüüs - ettevõtet huvitavate probleemide käsitlemineja ettevõttet puudtavate informatsionie avaldamise uurimien. · Mikrokeskkonna analüüs informatsiooni uurimine klientuuri ja konkurentide kohta. · Eelised: · Objektiivsem ja usutavam kui reklaam. · Ligipääs raskesti kättesaadavale auditooriumiel · Aitab ettevõtet ja tema tooteid edutada · Saab parandada ettevõtte kahjustatud mainet · Vähem kulukas kui teised kommunikatsioonivahendid
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud ho
Rootsi väljend. See tähendab, et palliplatsil võib kõike juhtuda.) Ma rääkisin vabamalt ja otse südamest, peaaegu nagu kodus ja isegi Hasse Borg tunnistas, et ma olin populaarne ja talendiotsijad luurasid põõsastes. "Me peame kainet mõistust säilitama." Pärastpoole ma kuulsin, et üks agent helistas talle minu pärast iga päev. Ma olin kuum ning ma arvan, et Hasse juba siis kahtlustas, et minust võiks saada pääserõngas klubi majandusele. Ma olin tema kuldne poiss, nagu meedia kuulutas hiljem ning ühel päeval tuli ta minu juurde ja küsis: "Tahad väiksele sõidule minna?" "Jah, see meeldiks mulle väga." See oli väike reis, ta seletas et erinevad klubid olid huvitatud minu ostmisest ning ma tundsin, kurat see tõesti juhtub minuga. Peatükk 6 Viisil, mil ma ei suutnud asjadega kaasa minna, asjad juhtusid liiga kiirelt. Hetk tagasi olin ma probleemne laps noortemeeskonnas. Nüüd juhtus kõik. Mina ja Hasse Borg sõitsime Arsenali
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k
Kõik kommentaarid