Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Meedia mu elutoas - Kirjand - sarnased materjalid

imalus, televisioon, suitsetamine, lugusid, kahtlase, ebaterved, pidutsemine, avalikes, valikuv, litada, hemalt, raadiod, naval, kohvikutes, kultus, leiutamine, leiutas, edastamise, maailmapilt, iseseisvat, stmine, jutamise
thumbnail
1
rtf

Meedia minu elus

Meedia minu elus Meedia on väga paljudele inimestele oluline, vahest isegi eluliselt oluline. Meedia vorme on mitu: raadio, televisioon, paberkandja ja internet. Tänapäeval otsitakse palju viise kuidas internetis raha teenida, populaarseim viis on youtube. Youtubes sa laed üles mingi arv videosid mingi aja jooksul on sul võimalus raha teenida kui teed seda piisavalt tihti ja kui on piisavalt vaatajaid. innternetsit saab ilmselt kõige rohkem infot otsida ja seal saab kõike näha ja kuulda. Raadios on siiski piiratud võimalused, näiteks ei ole midagi näha ja kui on midagi

Meedia
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Proovikirjand, Tants meedia taktikepi järgi

Aitad hädas inimest, kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalakatid ­ kõik see on lihtsureliku võrku meelitamiseks. Meedia on nagu sotsiaalne kameeleon ­ midagi igale inimesele. Igasugune sündmus, olgu pealegi, et kauge, toob meie argisesse ellu süzeelisust. Me vaatame ja võtame teadmiseks kuni uue kuuma suutäieni, mida õhu asemel endale sisse ahmime. Seda suutäit pakutakse meile nii vabatahtlikult kui ka vägisi, uksest ja aknast. Meedia on muutunud omanäoliseks jumalaks, kes

Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Mina ja meedia"

SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL Nimi: ,,Mina ja meedia" Kirjand Juhendaja:....... Sillamäe 2009 1 Mina ja meedia Meedia mängib väga tähtsat rolli meie elus.Näiteks televiisor,raadio,internet,kirjandus,ajalehed- see kõik on meie jaoks väga oluline. Meedia on meie jaoks nagu ajaviide,meelelahutuseks või ka informatsiooniallikas,kust saab igapäev mingisuguseid huvitavaid uudiseid maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada. Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks ette elu,ilma meediat ehk ilma televiisorita,sellepärast iga päev,pärast kooli lõppu tahaks midagi vaadata,isegi kodutöid tehes,vaatan ma televiisorit. Internet on ka meedia,millest üldse ei saaks hakkama.Näiteks praegu internet on väga moes,ja seda kasutavad (enamus) noored,täiskasvanud ja isegi vanurid õppivad internetti kasutama. Sellepärast vahest,kui sa

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
1
docx

"Meediavabaduse head ja vead"

Meediavabaduse head ja vead Eesti Vabariigis on põhiseadusega antud inimestele täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja küll oleme me silmitsi seisnud olukorraga, kus meediakära on tekitanud i

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Hädas suhtlusmeediaga" (õpetajate leht, 15.10.2010

,,Hädas suhtlemisega" 1. Inimesed on sotsiaalselt ebavõimekamad ning tekib üha rohkem jõhkardeid ning perverte. Samuti peatub inimeste areng. Ning näiteks ajakirjanikud hakkavad kirjutama üsna labaseid tekste ning jätavad vahel mõne vea ka meelega sisse, et rohkem kommenteerijaid oleks. Näide tekstist: ,,Interneti kui kollektiivse aju asemel oleme saanud sõnavabaduse sildi all võimendatud kultuurituse, anonüümsed jõhkardid, virtuaalsed hukkamised." Näide tekstist: ,, Näide tekstist: ,, Suhtlusmeedia suurimaks probleemiks pidaski Hennoste lugejatega manipuleerimist. Juba tekstide pealkirjad on koostatud nii, et keegi ei saa neist rahulikult mööda minna." Näide tekstist: ,,Kui jätta teksti meelega väikseid vigu, tullakse neid parandama ja klikkide arv kasvab jõudsalt." 2. Ajakirjandus on muutunud pigem reklaamipõhiseks ning harva on artiklis kõik puhas tõde. Ajakirjanikud

Kirjandus
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

INIMENE - MEEDIA VÕRKU PÜÜTUD KÄRBES

INIMENE ­ MEEDIA VÕRKU PÜÜTUD KÄRBES Meedia ümbritseb meid igal pool ja koguaeg. Seda on võimatu mitte tähele panna. Meedia vastu ei saa, kuid ka ilma selleta ei saa. See on võitmatu, kuid samas imetlusväärne jõud, mis saab inimestega manipuleerida ja nendega mängida. Kas inimesel on üldse mingisugust võimalust astuda meediale vastu või on ta kõigest meedia juhitav marionettnukk? Kas Inimene on tõesti kõigest nagu kärbes meedia võrgus ning meedia, kui ämblik, ootamas ähvardavalt, kuni saab saagile lõpu peale teha? Inimese elu sõltub suuresti meediast. Igal hetkel ahmin ma sisse reklaame ja uudiseid, mida meedia mulle ette söödab. Olen kui lõksu püütud. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid. Kõik mõeldakse meie eest ära ja meie töö on info ainult vastu võtta ja selle järgi oma elu sättida. Massimeediast tuleb iga päev tohutult informatsiooni, enama

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Essee teemal: Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia on nagu ühiskonna valvekoer- ta kaitseb nõrgemaid, nahutab kurikaelu, esindab avalikku arvamust, kaitseb sõnavabadust ja demokraatiat. Seda loomulikult ideaalis. Tänasel hetkel on, aga meedia roll palju laiem- lisaks traditsioonilistele ülesannetele on meedia enda kanda võtnud ka palju seda, mis varem kuulus sügavalt inimeste eraellu, olgu siis tegu pornograafia, isikliku traagika, raskete haiguste või hoopis surmaga. Kajastatakse praktiliselt kõike, mis trükimusta või tele- ja raadioeetrit kannatab. Peaasi, et kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt. Meedia mõjujõudu näitas väga ilmekalt nn. pronksiöö. Üheltpoolt venekeelne meedia, mis tänaseks selgunud info kohaselt õhutas Eesti-vastaseid jõude järjest enam tegudele. Meedia andis mõnuga tuld juurde, mõjutades selleg

Kirjandus
131 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Meedia ja vägivald"

Meedia ja vägivald Meedia on informatsioonikandjate ühine nimetus: kõne, telefon, heli- ja videolindistused, paber, ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, arvutimängud, internet. Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. Viimaste aastate jooksul on Eestis paljud lapsed sattunud julma vägivalla ohvriks, kus süüdlaseks oli nooruk. Siinkohal tekib küsimus, et mis ajendas inimesi sellisteks jõhkrateks tegudeks? Kas väärastunud mõttemaailm või oli eeskujuks hoopis mõni nähtud film, uudis vms

Kirjandus
220 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimene kui meedia marionett

Inimene kui meedia marionett Inimene on loodud olema mõjutatav. Tihtipeale proovivad suurema mõjuvõimuga organid seda omadust ära kasutada. Üheks suurimaks vahendiks on siinkohal meedia. Meedia ümbritseb meid kõikjal - ajalehed ja ajakirjad, televisioon, raadio ja internet on kättesaadavad pea kõigile. Meedia võib valetada ja vassida peaaegu kõige kohta ja niimoodi paisata ümber masside endise arusaama käsitletavast teemast. Massimeedial on ühiskonna üle suur võim, selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem. Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kas meedia toodab vägivalda?

Kas meedia toodab vägivalda? Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad

Eesti keel
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Meedia juhib ja mõjutab meie elu Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on suutelised midagi ette võtma, kui edastatud info pole meelepärane. Näiteks, kui ajaleht kirjutab ,et Riigikogus on tsensuuri käsitlev sea

Kirjandus
528 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Minu meediavaba päev

Minu meediavaba päev Ülesande täitmine osutus oodatust raskemaks. Pean end inimeseks, kes ei sõltu väga suurel määral Internetist. Ma ei kasuta kunagi koolis oma telefoni Internetis seikemiseks. Siiski ei õnnestunud mul veeta päeva meediata. Mulle ei olnud see väga suureks üllatuseks, kuna teadsin, et meediata ei saa ma läbi kohe mitte kuidagi. Ärkamisest alates kuni koju jõudmiseni õnnestus mul katkestada igasugune side meediakanalitega. Samas ei osanud ma arvata, et koju jõudes ei ole see enam võimalik. Elutoas vaatas õde telerit ning hetkeks nägin kogemata minagi sealt parajasti jooksvat reklaami. Muidugi oli mul vaja ka käia eKoolis, et saaksin koduseid ülesandeid teha. Õhtupoole ei suutnud ma enam vastu pidada ning külastasin mõneks minutiks Gmaili ja Facebooki. Meediavaba päev erines minu jaoks kõige rohkem just selle poolest, et ma ei veetnud Internetis nii palju aega kui tavaliselt. Ma ei vaadanud ka tele

Meedia
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Seksuaalsus

Seksuaalsus Seksualsuus on viis mille kaudu me väljendame ja tajume ise ennast ja partnerit.Seksuaalsus on rohkem kui vahekord kaheinimese vahel see on nii füüsiliste kui ka emotsioonalsete tunnete mäng. Seskusaalsus läbib kõiki inimesi sünnist surmani.Seksuaalsus on suur osa meie elust ja olust. Seksuaalsus vanasti oli väga palju piiratud kirikupoolt. Tänapäeva seksuaalsust on mõjutanud väga palju meedia ja eriti televisioon nagu õeldakse ,et seks müüb on ka tänapäeva seks mood muutunud kui võrrelda vanaaja unistuste naist ja võrrelda tänapäeva mõnda modelli on ikka erinevus katastroofiline kui võtame aluseks sellise väikse kuju nagu Venus ja näiteks Carmen Kassi. Seksuaalsus ei ole mitte oma arvamus vaid on ideoloogia mida näidatakse telekast ja mis on muutunud aegadega kas tõesti on seksuaalsus kõigest üks ürg tung või kas seda muudavad meedia ja tänapäevased arusaamad

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uue meedia mõju ühiskonnale

Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid uue meedia rolli ühiskonnaelus. Arutle selle üle, kuidas mõjutab uus meedia valitsemist, majandust ja/või kultuuri. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Uue meedia mõju ühiskonnale (502 sõna: 56p - 2013) Uue meedia uudsus seisneb selle kättesaadavuses: igaüks saab internetis miljardite inimestega jagada oma arvamust, loomingut või ülestähendusi. Selline võimalus ilma liigse vaevata ennast kuuldavaks teha on muutnud poliitikat ja inimeste vabatahtlikku tegevust ning avanud lugejatele informatsiooni, mis traditsioonilise meedia vahendusel ei oleks nendeni jõudnud. (44) Interneti mõjust poliitikale räägitakse tavaliselt valimiste kontekstis, kuid minu arvates on see vähemalt sama tähtis valimistevahelisel ajal. Tõsi, mõne aasta eest mängis uus meedia otsustavat rolli Eesti saadikute valimisel Euroopa parlamenti. Vähemalt ühe valituks osutunud kandidaadi edu toetus eelkõige v

Eesti keel
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjand: Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame ajastul, kus on informatsiooni üleküllus. Esimest korda ei sõltu me info saamisel postiljoni tujust ja tervisest. Meedial on meie elus suur roll ­ isegi minu kirjandi esimesed laused on mõjutatud Eesti telekanalitel ilmuvast reklaamist. Ajakirjanduses, televiisoris ja reklaamidel seisvad väited ja soovitused mõjutavad nii suuri ja väikeseid inimesi ja võivad suunata meie käitumisharjumusi ja hoiakuid. Mõnda aega tagasi, kui isaga poes käisime, nägime situatsiooni, milles oli näha kuidas meedia võib mõjutada väikeseid lapsi. Sel korral seisis ema väikese lapsega võiete riiuli ees ja soovis osta Becel´i margariini, kuid laps polnud temaga nõus. Pisarad silmist voolamas soovis laps, et ema ostaks Rama margariini, sest reklaam ju ütleb: ,,Rama aitab kasvada". Kuigi situatsioon on iseenesest koomiline, näeme me siit, kuivõrd võib pidev mingi asja korrutamine meid seda uskuma pan

Eesti keel
108 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Konspekt ,,Meedia''

Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugevalt kõigutama raadio. Internet muutis meediatarbijate rolli, st nad mitte ainult ei saa teavet hankida, vaid ka seda ise edastada. Ajakirjandus vabadus põhineb sõnavabadusel. Ajakirjanduse üks ülesandeid on avaldada lugusid, mis on avalikkuse huvides, st võivad mõjutada kodanike heaolu. Meediatekst on nii kirjalik tekst kui ka pilt,video,heli. Meediateksti lugedes tuleks kõigepealt kindlaks teha, kes on selle autor. Autori nime põhjal saame otsustada teksti käsitluslaadi üle ja võrrelda seda autori eelnevate töödega. Autor püüab lugejat teksti kaudu millestki veenda, teda mõjutada. Autor esitab teksti alati valikuliselt ja see on seotud autori vaatenurga ehk seisukohaga. Reklaam

Meedia
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meediavabadus - eesmärk või hädaoht?

Meediavabadus ­ eesmärk või hädaoht? 24. aprillil 2010 avaldas Postimees muljetavaldava uudise: ,,Eesti hinne Freedom House'i ülemaailmses meediavabaduse edetabelis on võrreldes mullusega paranenud ühe punkti võrra 16-lt 15-le skaalal, kus parim oleks 0 ja halvim 100. Ülemaailmses edetabelis tähendab see Eestile 14. kohta 195 riigi seas." Kas see on uudis, mille üle eestlased peaksid suurt uhkust tundma või on meediavabadusel ka negatiivseid tagajärgi? Kuidas mõjutab ajakirjandus inimeste argielu ning milliseid meediakanaleid võib nüüdisajal usaldada? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2

Kirjandus
287 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajakirjanduse usaldatavus

jäävad mõtestatuks. Üheks selliseks leheks on Eesti Ekspress, mis kevadel hakkab ilmuma ajakirja formaadis. Eeskuju võetakse Saksamaa suurematelt ajalehtedelt. Muutes ajalehe mugavamaks ja paremini loetavamaks. Sisu jääb samasuguseks nagu varem või siis üritatakse natuke sisukamaks muuta. Ka valge meedia peab muutuma, kui tahetakse ellu jääda siin karmil ajakirjanduse maastikul, kus eesmärk pühitseb abinõud. Valge meedia edastab lugejatele uudisväärtuslikke lugusid ja neile toetuvaid kommentaare. Üritades olla nii täpne kui võimalik, kontrollide ja toetudes kindlatele faktidele ja lugudele. Luua lugejas pilti Eesti elust, mis, kus toimub ja miks see nii on. Kajastatakse reaalset elu nii meilt kui mujalt. Kollane ja valge meedia on loodud eksisteerima käsikäes. Üks toetab ühte ja teine teist. Olles tasakaalus, kuid mis tänapäeval on kaalukausi kollase meedia kasuks kallutanud. Silmnähtavalt on

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Meedia hoiatab, õhutab, äratab

Meedia hoiatab, õhutab, äratab Meedia kui igapäevaelu loomulik ja vajalik osa on muutnud info edastamise viise vastavalt tehnoloogia arengule. Edastatavad sõnumid on aga seevastu jäänud tüübi poolest samaks- uudised, ülevaated, arvamused, õpetused, meelelahutus. Sisu peab olema lugejale huvitav ning mõtlema panev. Seetõttu meedia kajastab lugusid tragöödiatest, kofliktidest ja probleemidest. Liigne ettevaatlikkus ei ole alati parim lahendus. Meedia, kui väga hea informaator, hoiatab aktuaalsete ohtude eest. Balti riikides pole siiani vaja karta maavärinaid, ega kasutusele võtta ennetavaid meetmeid. Küll aga on väga ohtlik viirus liikvel- seagripp. Paljud artiklid ning saated kajastavad haigestunud inimeste lugusid ja soovitavad inimestel ettevaatlikumad olla ning rohkem tähelepanu hügieenile pöörata

Kirjandus
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meedia - sõber või vanlane

Meedia- sõber või vaenlane Meediat on läbi ajaloo levitatud mitut moodi. Enne trükimasina leiutamist oli väga raske uudist levitada. Kuid ikkagi seda tehti. Uudised liikusid mööda rahvast edasi suuliselt ja seetõttu ei olnud ned eriti konkreetsed. Tänapäeval aga kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva. Isiklikult loen ma igapäevaselt ajalehti ja ajakirju, kasutan internetifoorumeid ja isegi kuulan raadiot, milleks on küll Inglismaa muusikaraadio ,,BBC Radio 1", kuid täis- tundidelt tuleb sealt ka inglisekeelseid uudiseid. Võib-olla ainuke aeg, kui ma üritan meediast kõrvale põigata ja mitet sellega tutvumist teha on valimiste aeg, sest mind lihtsalt ei huvita, mida mingi riigikogulane teeb. Kõigele paneb punkti muidugi e

Kirjandus
68 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Põhjused, mis mõjutavad tulevikku

Põhjused, mis mõjutavad tulevikku Maailm on suur. Siin planeedil elab 7 miljardit inimest. Iga isiku igapäevane rutiin mõjutab maailma mingil määral. Tänu tehnoloogia arengule ja rahvaarvu kiirele kasvule on muutunud meie maailm 50 aastaga väga palju. On tekkinud probleemid, mida ennem ei olnud näiteks saastatud õhk, globaalne soojenemine, ületootmine... Kõik need probleemid on tekkinud sellepärast, et meie elu lihtsamaks ja paremaks teha, aga see ei tee meie kõigi elu selliseks. Mitmetes kolmanda maailma riikides ei ole isegi elektrit ja elavad vaesuses. Maailm ei saa kunagi valmis kuna see areneb koguaeg. Fossiilkütused teevad meil päeva lihtsamaks, tänu neile saame oma koju elektri, vee ja soojuse, saame kiiresti punktist a punkti b ja palju teisi asju, mis muudavad elu lihtsamaks. Kahjuks me ei saa fossiilkütuseid lõppmatuseni kasutada kuna teadlased tegid uuringu aastal 2011 ja fossiilenergiat saame me veel kasutada 150 aastat. Nafta

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kirjand - Televisioon on näts silmadele

Televisioon on näts silmadele Televisioon on muutunud lahutamatuks osaks meie elus. See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis ­ komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust.

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meedia mõjutab meie elu

Meedia mõjutab meie elu Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada? Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda. Aga võib öelda, et mingil määral mõjutame ka meie meediat. Meie oleme ju tarbijad, kellele reklaam on suunatud ning enamasti tegutsetaksegi nii, nagu tarbija seda näha või kuulda tahab. Üritatakse tungida meie mõttemaailma, et aru saada, mida tegelikult vajame ja tahame ning kuidas ja milleks mingit asja tarvis läheb. Kui ollakse selgusele jõutu

Kirjandus
241 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Tallinna Ülikooli Balti Filmi - ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs

BFM-s on võimalus omandada eelkirjeldatud laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Kooli õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, reklaami või avalike suhetega. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris. See kõik on oluline info, mis on mõeldud sihtgrupile. Sihtgrupini jõuab see info erinevate allikate kaudu. Nt televisioon, raadio, internet, välireklaam ning ajalehed ja ajakirjad. BFMi ülesandeks on reklaamida ennast nii, et köidaks sihtgruppide tähelepanu. Nt jagada infolehti gümnaasiumites, reklaamida kooli Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs erinevatel veebilehtedel, televiisoris. Nii peaks info jõudma inimesteni, kellele see konkreetselt mõeldud on. [5] 5.3 Sihtgruppide eristuvus

Turunduse alused
33 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjand - Elu kui kunstiteos

Elu kui kunstiteos Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka maailmavaateid. Inimesed toetuvad enda kogemustele, võtavad eeskuju esivanematest ja suhtuvad olukordadesse erinevalt. Mõne isiku võit võib teise jaoks olla väärtusetu ning seetõttu ei saa öelda, et kellegi vaade maailmale on vale või läbinisti õige. Mis on aga üldse selle mõiste definitsioon? Maailmavaade on kellegi isiklik arvamus sellest, mis toimub tema ümber, mis nurga alt näeb tema oma tulevikku või kuidas tunneb end sisemiselt mingi sündmusega seoses. Lühidalt, koondab sõna enda alla selle isiku tunded, mõtted ning suhtumise ümbritsevasse. Me kõigi juured saavad alguse erineva oja kõrvalt ning ulatuvad eri sügavustesse. Kui me sünnime, on meie juured lühikesed ja põhiline, kõige tugevam side on igaühel oma vanematega. Sealt saab alguse pusletükkidest "pildi" kokkupanek ning jätkub kuni viimse hingetõmbeni. Aastatega kogume pagasis

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mis on meedia?-essee

Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia allharud: -Kõne, telefon -Heli- ja videolindistused -Paber -Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon -Internet Meedia levib nii aktsiaalselt kui retiaalselt. Aktsiaalses levikus on info levik ühelt ressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses. Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus

Meedia
196 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti kelle kordamine Meedia

Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ­ ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meedia

oma arengukeskkonda üksi, järjest rohkem on lapsi, keda kasvatab vaid meedia, sest vanematel ei ole aega tegeleda. Neil puuduvad mängukaaslased, kuna neid asendavad virtuaalsed sõbrad. Neil puudub ka huvi vanade traditsiooniliste mängude vastu, sest elektroonilised virtuaalmängud on palju põnevamad. Loomulikult ei tohi näha lastele meedias vaid halba. Meediast, eriti just televisioonist on saanud neile ühtaegu nii suur sõber kui ka kasvataja. Ühelt poolt täiendab või juhatab televisioon talle omaste võimalustega lapsele kätte selle, mida varemalt õpetasid kodu, kool ja kogukond: missugused on lapsed, missugused on täiskasvanud, missugune on elu, missugused on meie väärtushinnangud. Palju on näiteks selliseid lastesaateid, mis abistavad last õppetöös, kasvatavad ja hoiavad lapses soojust ja õigeid tõekspidamisi. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks

Kirjandus
79 allalaadimist
thumbnail
1
odt

"Meedia juhib ja mõjutab meie elu"

Meedia juhib ja mõjutab Tänapäeval mängib meedia meie ühiskonnas väga olulist rolli. Meid kõiki mõjutavad ajalehest loetud artiklid, tänavapildis nähtud reklaamid ja erinevad saated, mida vaatame televiisorist. Tihti isegi me ei saa sellest aru, sest vastuvõetud info omandab meie alateadvus ja me muudame oma käitumist automaatselt. Kas see, et meedia juhib ja mõjutab meid on halb või hea? Meediat on kasutatud aastakümneid propaganda levitamiseks. Minevikust võime näiteks tuua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, kus levitati propagandat igal võimalikul kujul. Tehti mitmeid filme oma sõduritest, kus näidati, et Punaarmee sõdurid on võitmatud ning neile ei suuda ükski teine riik vastu seista. Samuti võis näha plakateid, kus kritiseeriti läänelikku korda ja näidati, kui halb see on rahvale, ülistati kommunismi ja NSVL juhte. See kõik oli aga reaalsusest väga kaugel ja rahvale valetati lihtsalt näkku. Nagu on �

Eesti keel
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tegelikkus ja meediategelikkus

Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on näidanud, et müüvad v

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval

Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega.

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
24
doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

) ajakirjanikule) 1926. aastal. Tegu oli maailma esimese televiisori avaliku esitlusega. Kaubanduslikult oli teler saadaval alates 1930 ndate aastate lõpust. 1928.aastal alustas New Yorgis tööd maailma esimene telejaam, Euroopa esimene telejaam alustas tööd 1932. aastal Londonis. (samas). Vahemärkusena, esimest korda näidati reklaami televisioonis 1941. (samas). Enne Teist Maailmasõda olid töötavad telejaamad lisaks ka Saksamaal ja Venemaal. Eestisse jõudis televisioon 1930ndal aastal, kui V. Jaaksoni poolt konstrueeritud vastuvõtjaga õnnestus püüda Moskva, Londoni ja Berliini saatjate signaali. Esimene kodumaine saade anti eetrisse 19. juulil 1955ndal aastal, selleks ajaks püstitatud Tallinna telemasti saatjaga. (samas). Koos Eesti riigi taasloomisega saame rääkida ka kommertstelevisiooni pealetungist ning meedia suunatust ärihuvidele. Televisiooni tähtsust tänases hetkes on vist küll raske ülehinnata. Alles inimpõlv

Pedagoogika
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meedia

ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbritsevas maailmas tehtava kohta. 3. Televisioon - maailm, milles tegutsevad kujutis ehk pilt ja kõikvõimalikud helid: tekst, muusika, loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid. Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4. Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel. Internetis on esindatud kõik eelnevad meedialiigid. Meedia ajaloost Trükised

Kirjandus
253 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun