Meedia minu elus (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Kes iganes kontrollib meediat-kontrollib ka mõistust

Kes iganes kontrollib meediat, kontrollib ka mõistust Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist

Ajakirjandusajalugu

21

doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele ­ kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta ­ see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

17

doc

Teabeväli

Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................

Eesti keel

13

doc

Meedia kui kasvatusprobleem

MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE.............................

Internetipsühholoogia põhiprobleemid

11

doc

Seminari küsimuste vastused

* 1. jun 1934 ­ raadio riigistati (parandused programmis, uuemad, kvaliteetemad seaded) * pärast 1940. a. Juunipööret raadio punase propagandateeninduse käsutusse * Eesti Raadio algselt Estonia kontserdimajas, vana raadiomaja ehitati pärast sõda (siseministeeriumi vastu) 2.Visuaalse kommunikatsiooni, eriti televisiooni areng maailmas ja Eestis kuni 1960. aastateni (televisioon ja raadio). MAAILMAS: * 1896 leiutas Edison vitaskoobi (projitseerib ekraanile) ­ visuaalse meedia algus * Edison ja tema abiline Dixon leiutasid kaamera, mis tegi mitu pilti järjest ­ augud linti, hammasrattad liigutajateks * 1894 võtsid Edisoni patendi üle vennad Lumiere'id, hakkasid kinofilme tegema (lühikesed tummfilmid) * 20. sajandi alguses arenes kino, USAs nickledoni-kinod * 1925-26 GBRs ja USAs kujutiste juhtmeteta edastamine mehaaniliste laotussüsteemide abil * 1928 GBRs värvilised kujutised * 1930ndatel olemas televisiooni tehnoloogia * massidesse jõudis TV pärast II MS

Massikommunikatsiooni ajalugu

13

docx

Tallinna Ülikooli Balti Filmi - ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs

koolist nii eesti kui ka inglise keeles, mis peaks arusaadav olema erinevatele sihtgruppidele. BFMi lühitutvustus :  Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs BFM-s on võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Kooli õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, reklaami või avalike suhetega. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris. Kooli oodatakse õppima kõiki aktiivseid ja loomingulisi inimesi, keda innustab soov ennast audiovisuaalkunstide ja meedia põnevas maailmas teostada. Õppekavad on koostatud nii, et paari aastaga omandatakse valitud erialal nii teoreetilised taustteadmised kui ka mitmekülgsed praktilised oskused. Kõikides õppekavades on tähtsal kohal praktikad ning erinevad

Turunduse alused

16

pdf

Reklaam internetis - selle plussid ja miinused

Lisaks eelnevalt vaadeldud veebireklaami edastamise viisidele võib internetilehekülgedelt leida ka selliseid võimalusi reklaami edastamiseks nagu logod, lendavad logod (brauseri alumises servas üle kogu ekraani vasakult paremale ja vastupidises suunas kulgevad), PR artiklid, auhinnamängud ja vahelehed (kogu ekraani katvad reklaampinnad, mis avanevad kasutajale vastavatele linkidele klikkides). 5. Internetireklaami plussid Globaalne turu-uuringute organisatsioon Gfk on korraldanud meedia efektiivsuse uuringu, milles võrreldi kaheksat erinevat tarbekaupade reklaamikampaaniat, et välja selgitada missuguste reklaamikanalite kasutamine annab tulemusi kiireks müügikasvuks ja seeläbi kindlustab võimaluse turuinvesteeringute tagasiteenimiseks. Üks peamisi järeldusi on interneti keskmiselt tõhusam mõju lühiajaliseks reklaamikampaania tasuvuseks, kui on offline-meediat (televisioon, raadio, ajalehed jne.) kasutades. Online-meedia keskmine ROI

Ainetöö

Kommentaarid (0)