Meedia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Meedia ja mojutamine

8. Uudise kallutatus ➔ Arvamusliidrid ja ametlikud hääled saavad teistest rohkem sõna ➔ Poliitilise ja sotsiaalse eliidi liikmed saavad uudistes suurema tähelepanu osaliseks ➔ Välisuudistes keskendutakse lähemal asuvatele, rikkamatele ja võimsamatele riikidele ➔ Uudisteteemade valik ja maailmakäsitlus on väljendatud natsionalistlikult, patriootlikult või etnotsentriliselt. 9. Ajakirjanduse sõltumatust mõjutavad tegurid 10. Meedia arengu roll maailma muutumises ja maailma muutumise roll meedia arengus Kõik on nagu kiiremaks muutund vms 11. Keeleline mõjutamine Keelekasutus peegeldab info edastaja suhtumist nii sündmusesse kui ka osalejatesse Oluliselt saab mõjutada ka pealkirjadega. ➔ Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestlased  on töökad, poliitikuid ei saa usaldada ➔ Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui..

Kategoriseerimata

1

docx

Meedia ja mõjutamine

Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur ­ avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon ­ suhtlemine, fiktsioon ­ väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju ­ mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju

Eesti keel

46

docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata mingeid seadusi vastu võtma, selle jutu peale aeti vana nõukogu laiali ja tehti uus. Probleem: raske saavutada) Eesti: väga palju tururegulatsiooni, riikliku regulatsiooni väga pole. Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia. 2 Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt. Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve

Kommunikatsiooni eetika

6

doc

Avalikud suhted (spikker) suhtekorraldus , avalikud suhted , public relations , avalikkus , PR , meediamonitooring ,

-1.enda usutavaks tegemise kunst; liidrid; massidele sümbolid ja sõnakõlksud. Uuringud- sihtgruppide käitumise ja suhtluse määratlemine sk planeerimiseks, vastastikuse mõistm loomiseks 1917- Avaliku Informatsiooni Komitee või avalikkuse veenmiseks. A.W.Page (1889-1960)- 1. Asepresident sk alal.7-printsiipi: Räägi tõtt ; tõesta tegevusega; kuula ostjat; Kajastamine- sõnumi levitamine meedia kaudu. korralda homne; käitu avalike suhetega nii nagu kogu organisats sõltuks sellest; mõista, et organisats tõe Kogukonna suhted- plaanitud tegevused kogukonnas, säilitamaks organis kasu toovat keskkonda. tunnus väljendub tema inimestes; säilita rahu, kannatlikkus ja hea huumor. Valitsussuhted- o nimel otseselt seotud seadusandlike kogude ja reguleerivate asutustega. Ka Lobby

Avalikud suhted

50

docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

Arvamuslood üldiselt olevikus. Kuna üldiselt refereeritakse poliitikuid, kasutatakse tulevikku, sest poliitikud ei taha rääkida, mis ta on enne teinud. Juhtkiri on tüüpiline meediatekst, kus esitatakse põhjendatud hoiak mõne avaliku elu tegelase kohta. Juhtkirjade kaudu mõjutatakse avalikkuse mõtteid, sest neis on ajalehtedel õigus esitada üleskutseid, anda vihjeid kas otse või kaudselt. Juhtkirjad on osa sotsiaalsest maailmast. Juhtkiri on kui meedia diskursuse spetsiifiline liik, aga samas kuulub ka suuremasse arvamustekstide kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui institutsiooni – toimetajate ja ajakirjanike – ühisarvamust. Juhtkirjad ei põhine isiklikul. Erinevalt kõigist teistest arvamuslugudest pole juhtkirjas iialgi mina-vormi, sest autor ei esine seal indiviidina, vaid üldisikuna. Kui on vaja rõhutada mingile arvamusele, kasutatakse ajalehe nime:

Foneetika

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised. Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb. 1.4. Ajakirjandus ja poliitika Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu. Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega (rahandus, tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24). Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised

Eesti keel

33

docx

Avalike suhete põhjalik konspekt

Nõustamine- juhtkonna nõustamine poliitikate, suhete ja kommunikatsiooni osas. Uuringud- sihtgruppide käitumise ja suhtumise määratlemine suhtekorraldusstrateegiate planeerimiseks. Uuringuid on võimalik kasutada vastastikuse mõistmise loomiseks või avalikkuse mõjutamiseks ja veenmiseks. Prof Dennis L. Wilcox-andis raamatuid... Kajastamine- onplaneeritud sõnumite levitamine valitud meedia kaudu, et toetada organisatsiooni huve. Kogukonna suhted- on planeeritud tegevused kogukonnas, et säilitada nii organisatsioonile kui kogukonnale kasu toovat keskkonda. Valitsussuhted- organisatsiooni nimel otseslt seotud seaduslike kogude ja reguleerivate asutustega. Lobby võib olla osa valitsussuhetest. Probleemi juhtimine. On organisatsiooni mõjutatavate avalikku muret tekitavate probleemide identifitseerimine ja suunamine.

Avalikud suhted

45

doc

Suhtekorralduse eksami materjal

Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?" Väliste faktorite osas kriitiline olla on lihtne võrreldes enesele "näkku vaatamisega"

Suhtekorraldus

Kommentaarid (0)