Meedia mõjutab meie elu (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Kuidas meedia mõjutab minu elu ?

Kuidas meedia mõjutab minu elu ? Tuleb tõdeda, et meedia osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuid kuidas meedia mõjutab minu elu ? Meedia tekitatud muutused mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud. Viimasel ajal nii Eestit kui kogu maailma räsib majanduskriis, inimesi koondatakse töölt, palku kärbitakse, lisaks toimuvad vargused, tapmised, autoõnnetused. Nagu päriselus toimuvatest halbadest asjadeks oleks vähe, peame seda kõike nägema ka teleseriaalidest. Mõistlikum on jälgida hoopis mingeid kvaliteetkomöödiasarju, mis panevad naerma ja tekitavad hea tuju.

Meedia

1

doc

Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia. Igale inimesele loob see sõna mingi visuaalse pildi. Kas positiivse, või negatiivse alatooniga, see oleneb inimesest. Kindlasti on meedia meile väga oluline, kuna seal kajastub lisaks täielikule mõttetusele ka midagi olulist ja huvitavat aeg-ajalt. Olgem ausad, meedias toimuv mõjutab meid kõiki. Kas siis midagi ostma või kuidagi käituma. Kõige levinum nähtus meediamaailmas on reklaam. Kui ettevõte tahab, et toode müüks, vajavad nad head ja originaalset reklaami. Hästireklaamitud toode müüb end ise, olgugi ta halva kvaliteediga. Sellega kaasnev ettevõtete omavaheline võistlus toote propageerimisel televiisoris ja ajalehtedes ning hakatakse üha rohkem rääkima asjadest mis tegelikult ei vasta tõele. Sealtmaalt hakkab pihta suuremat sorti inimeste tüssamine

Eesti keel

3

rtf

Meedia annab, meedia võtab.

Ei ole ühtset teooriat meedia kohta. Meedia võib olla üks vastik nuhtlus, mis igapäevaselt üritab meile "pähe määrida" tooteid, mida me tegelikult ei vaja, aga kasutame, sest oleme meedia kaudu saanud teada selle "kasulikkusest". Kuid meedia võib olla ka meile informatsiooni allikaks, mida vajame oma igapäeva elutegevuseks. Iga päev inimesed näevad miljoneid reklaame, tuhandeid telesaateid ning kuulevad mitmeid ja mitmeid raadioedastusi. Kindlasti ei saa kõike meedia pakutut tõepähe võtta, kuid siiski osa sellest on meile vajalik. Ja kas siis ei ole mitte vahest tore lugeda või kuulda, kui "idülliline" või "rikutud" keegi on? Kuid ega meedia siis ainult hulk reklaame pole. Meedia võib olla veel informatiivse kui ka meelelahutusliku sisuga. Ning tegelikult ilma nendeta me ei oskakski enam olla. Üks väga levinud meediaharusi on reklaamiv meedia. Me kõik näeme iga päev reklaamiva meedia produkte. Me tarbime asju, iseendale aru andmata, miks me

Eesti keel

5

doc

Meedia mõju pereelule

Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus MEEDIA MÕJU PEREELULE Kirjand Kuressaare 2008 Meedia mõju pereelule 1 Kuidas mõjub meedia tänapäeval inimestele ja pereelule. Tänapäevases maailmas puutume iga päev kokku erinevate meediakanalitega. Neid on mitmesuguseid. Nende vahendusel edastatakse meile ka palju reklaami. Igasugused kirevad plakatid, ajaleheveerud ja lühikesed videoklipid mõjutavad kahjuks paljusid inimesi. Eriti negatiivset mõju avaldavad meile reklaamid. Reklaamid on loodud selleks, et müüa ja tänu sellele on nad tehtud ka sellised väga usutavad ja paljud inimesed lähevad selle õnge

Ühiskond

13

doc

Meedia kui kasvatusprobleem

MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE.............

Internetipsühholoogia põhiprobleemid

50

docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on laiem mõiste kui pelgalt vestlus, nt ajaleht vs lugeja, linnavalitsuse reklaamiagentuur vs tarbija. Keeleanalüütikud peavad keelekasutust keskkonnast sõltuvalt ning keelekasutus mõjutab ka ise keskkonda. Pelgalt teksti analüüsides võime välja lugeda palju teksti tegijate, vastuvõtjate ja nende ühiskondliku kultuuri kohta. Kriitiline lingvistika ei tähenda kritiseerimist, vaid vaatab tekstist väljapoole, mida keelega tehakse, nt võimusuhete esiletoomine. „Kriitiline“ tähendab alternatiivile viitavust, küsimuste tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv

Foneetika

36

docx

MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE

Kuidas tunnetavad seda mõju 11.klassi õpilased, kuigi selge on, et nende multifilmide vaatamise kõrgajad on jäänud aastate taha. Kas lapsepõlves kogetu omab mingit mõju ka gümnaasiumis õppides? Kuidas ühised lemmikangelased mõjutavad jututeemat või käitumismalle? Nendele küsimusele vastuse saamiseks viisime läbi küsitluse 2012. aasta kevadel. Panime küsimustiku internetti ja palusime enda kooli 11.klassi õpilastel küsimustele vastata. Meie küsimustiku täitis ära kolmkümmend neli õpilast. Kasutasime kvantitatiivset uurimismeetodit, sest seda peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada. Käesoleva töö koosneb kolmest suuremast osast: teoreetilises osas anname ülevaate mõju

Meedia

32

docx

Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik

Transporteerumisel fokusseerub tähelepanu loole ja sellega seotud mälujälgedele ning ebaolulist ja vastuolulist infot inhibeeritakse (tahtlik uskumatusest loobumine). Narratiivi transport teooria, et inimesed hakkavad ise oma suhtumist ja kavatsusi muutma, et kajastada loetud lugu. Husserli õpilane Wilhelm Schapp avaldas juba enam kui poole sajandi eest teose ,,Lugudesse mässitud", milles väitis, et me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie ,,minagi" ei ole muud kui lugude läbilõige (Schapp 1953). Meie identiteet ja suhe tegelikkusega kujuneb välja suures lugude võrgus. Maailm ise ongi lugude võrk. Visuaalne narratiiv. Reklaam - Oma leib. Tekitab tunde, et kui inimene reisib pikalt, tunneb mustast leivast puudust. Otsustamine ja mõjutamise mehhanismid Mis on hoiak? Hoiak on ühe psühholoogilise objektiga seotud mõtete ja tunnete kogum. Kuid on ka uskumused, mis ei ole esmapilgul "sotsiaalsed"

Mõjustamisepsühholoogia

Kommentaarid (4)