M. Lage. Väärtuskasvatus ja matemaatiliste oskuste arendamine. I. Timotsuk. Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. E. Vahter. Väärtustades last ja kunsti. M. Muldma. Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. T. Peterson, S. Suur, T. Õun. Väärtused lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses. J. Valge. Keelelised väärtused väärtusarendusprotsessis. L. Tuuling. Multikultuurne kasvatus ja väärtuste kujunemine. K. Vinter. Meedia väärtuste kujundajana. L. Gross, I. Kivilo, A. Ugaste. Mängud väärtuskasvatuses. P. Ülavere. Väärtuskasvatus Tallinna Lasteaia Kikas kogemuse põhjal. M. Põlluste. Pärnu Lasteaia Päikesejänku väärtuskasvatuse programm,, Väärtusega väärikamaks". Suurepärane raamat just näidiste tõttu. Leidsin vajalike nõuandeid enda planeeritud tegevusteks lasteaias. 3.Inge Unt ,, Andekas laps" ( 110 lk) Kirjastus Koolibri, 2005 Raamat on mõeldud õpetajatele ja lapsevanematele
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahetu kogemine läbi
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õppimine. Selliseid põhi
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas – meediakasvatuse osa 1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas,meediakasvatuse osa: Kordamisküsimused 2016/17 1. Mis on meediakasvatuse lühisisu ja eesmärgid,millised on peamised seosed õppekavaga lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda: 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 Muusikaline mõtlemine.................................................................................3 Muusikapädevused.......................................................................................3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt. Muusikaõpetus lasteaias on riiklikul ta
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis
Kõik kommentaarid