Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse
* 1. jun 1934 raadio riigistati (parandused programmis, uuemad, kvaliteetemad seaded) * pärast 1940. a. Juunipööret raadio punase propagandateeninduse käsutusse * Eesti Raadio algselt Estonia kontserdimajas, vana raadiomaja ehitati pärast sõda (siseministeeriumi vastu) 2.Visuaalse kommunikatsiooni, eriti televisiooni areng maailmas ja Eestis kuni 1960. aastateni (televisioon ja raadio). MAAILMAS: * 1896 leiutas Edison vitaskoobi (projitseerib ekraanile) visuaalse meedia algus * Edison ja tema abiline Dixon leiutasid kaamera, mis tegi mitu pilti järjest augud linti, hammasrattad liigutajateks * 1894 võtsid Edisoni patendi üle vennad Lumiere'id, hakkasid kinofilme tegema (lühikesed tummfilmid) * 20. sajandi alguses arenes kino, USAs nickledoni-kinod * 1925-26 GBRs ja USAs kujutiste juhtmeteta edastamine mehaaniliste laotussüsteemide abil * 1928 GBRs värvilised kujutised * 1930ndatel olemas televisiooni tehnoloogia * massidesse jõudis TV pärast II MS
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata mingeid seadusi vastu võtma, selle jutu peale aeti vana nõukogu laiali ja tehti uus. Probleem: raske saavutada) Eesti: väga palju tururegulatsiooni, riikliku regulatsiooni väga pole. Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia. 2 Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt. Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. E
Ajalooarhiiv, Eesti Riigiarhiiv (nende raamatukogud) - meditsiini raamatukogu teenindab nii era kui avaliku sektori spetsialiste - teadusasutuse, kutse ja teadusühingu raamatukogu teenindab kindla kutse või eriala spetsialiste - ettevõtte raamatukogu tööstus või äriettevõtte raamatukogu, rahastab ettevõte, ülesandeks on selle asutuse töötajate infovajaduste rahuldamine - meedia raamatukogu teenindab meedia ja kirjastusettevõtteid ja organisatsioone, k.a. ajalehetoimetused, kirjastused, raadio, filmi ja televisiooniettevõtteid. Eesti Raadio ja Eesti TV raamatukogu. - piirkonna raamatukogu (regional library) suurem kindlat piirkonda teenindav raamatukogu, mis ei ole rahva, kooli ega ülikooliraamatukogu ja mis ei kuulu rahvusraamatukogu võrku
................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel
Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised. Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb. 1.4. Ajakirjandus ja poliitika Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu. Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega (rahandus, tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24). Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised
Kõik kommentaarid