Meedia mõjutab ja juhib meie elu. Eesti meedia ning ajakirjanduse taassünniks võime lugeda NL-u lagunemist üheksakümnendate alguses. Uue riigikorraga sündis vaba ja sõltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Aktuaalsest kaamerast" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei jälgi meediat, saab ta kaudselt mõjutatud, sest riigi otsustajad lähtuvad poliitika kujundamisel suurel määral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on
" - CBS Network, R.L.Lowary. Informatsiooni defitsiit, ajupesu, võimetus olla avameelne - see kõik asetab inimestele justkui silmaklapid pähe. Neid kontrollitakse. Meediat saab ära kasutada ka kui "ametliku verisooni" väljendajana. Juba liiga tihti juhtub sündmusi, mida kahtlaseks pidavaid rahvamasse vaigistatakse massimeediaga. Toimub tähelepanuväärne sündmus, pööbel ahastab, skeptikud, teadlased ja ajakirjanikud kisavad, aga meedia ootab. Kui kõrgemal võimul on võltslavastus valmis, siis lükatakse käima propaganda. Pööbel rahuneb ja vaikib, teadlikum rahvas kisab ikka, kuid see summutatakse massimeediaga. Olukord rahuneb maha ja kõik taandub otsekui tagasi igapäevaellu. Et asja selgitada, ei pea kaugelt näidet otsima. Taas kord peaksid just eestlased väga hästi teadma, kuidas see protsess kulgeb. Varsti pärast parvlaeva Estonia hukkumist moodustati ju Eesti, Rootsi ja Soome ühine
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia on nagu ühiskonna valvekoer- ta kaitseb nõrgemaid, nahutab kurikaelu, esindab avalikku arvamust, kaitseb sõnavabadust ja demokraatiat. Seda loomulikult ideaalis. Tänasel hetkel on, aga meedia roll palju laiem- lisaks traditsioonilistele ülesannetele on meedia enda kanda võtnud ka palju seda, mis varem kuulus sügavalt inimeste eraellu, olgu siis tegu pornograafia, isikliku traagika, raskete haiguste või hoopis surmaga. Kajastatakse praktiliselt kõike, mis trükimusta või tele- ja raadioeetrit kannatab. Peaasi, et kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt.
miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja küll oleme me silmitsi seisnud olukorraga, kus meediakära on tekitanud inimestes tohutu paanika, milleks tegelikult üldse põhjust pole olnud. Sellised juhtumid saavadki alguse sellest, et ajakirjanikud kirjutavad artikli enda oletuste põhjal, mitte uurides fakte, kuid ega keegi ei saa neid kontrollida ega takista ka. Peaasi, et artikkel müüks
................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Kõik kommentaarid