Meedia juhib ja mõjutab meie elu. (5)

Sarnased õppematerjalid

24

doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis

Pedagoogika

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

.................................................... 76 Lisa 1 ........................................................................................................................................ 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,

Käitumine ja etikett

96

pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel

Tarbimissotsioloogia

16

docx

Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon

8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele. Seega saab sõnumite edastaja tagaside abil aru, kuidas sõnumi vastuvõtja sellesse suhtub ning võib ennustada ka vastuvõtja tulevast käitumist. Tagaside on aktiivse kuulamise osa, seega ka inimkommunikatsiooni tähtis osa, sest kui poleks tagasidet, oleks äärmiselt raske teise poole reaktsiooni interpreteerida. 9. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? Aeg mõjutab väga inimese kuulamist, kuna aktiivse kuulamise jaoks on inimesel tarvis üsna palju aega ja kiirustades on raske teise inimese soovidest aru saada. Seega mõjutab aeg inimkommunikatsiooni kvaliteeti. Sõnumite ettevalmistamiseks on vaja samuti aega. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale, vaatamata kogu mürale. Efektiivne

Väljendusoskus

38

doc

Kehakeel

............................................ 38 38  SISSEJUHATUS Alati on inimesi elavalt huvitanud see, kuidas nad üksteist mõjutavad ja üksteisega suhtlevad ning inimeste jälgimine on sageli üpris huvitav, kui oskad analüüsida ja teha sellest õiged järeldused, vahest isegi mõjutada seda inimest. Maneerid ja kehasignaalid on kõigile näha, ometi ei hinnata alati täielikult, kui väga mitteverbaalne käitumine mõjutab nii seda, kuidas teisi tajuda, kui ka seda, kuidas ennast tajuda. Kui inimese peast käib läbi mingi mõte, siis on keha loomulik reaktsioon seda otsekohe avaldada. Seega otsustasin uurida seda asja lähemalt ning analüüsida, õppida ja täiendada end, kuid samuti anda selle tööga midagi teada ka teistele. Esimeses peatükis kirjutan üldiselt sellest, mis on kehakeel, miks ta nii tähtis on, kuidas ja kus võib seda lugeda

Psühholoogia

45

doc

Suhtekorralduse eksami materjal

kirjutada pressiteade, nad on pädevad firmas toimuvat massimeediale kommenteerima; ajakirjanikud on seotud kas küsija või firma poolt tulnud teate uudisväärtuslikkuse üle otsustaja rollis; sekretär on aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima · probleem mõjutab organisatsiooni teravalt, sest massimeedias ilmuv informatsioon kahjustab organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust

Suhtekorraldus

36

doc

Valerie Preston-Dunlop

tähendusi, vaataja peab need ise looma tööd ja selle arengut jälgides. 6. CO-EXISTING (kooseksisteerivad). M. Cunninghami loomismeetodit võiks iseloomustada kui kooseksisteerivate elementide esitamist. Kõik meediumid (liikumine, esitaja, muusika, ruum) on töös esindatud, kuid ei integreeru tervikuks teineteist otseselt täiendaval moel. Samuti ei ole neid kasutatud ka kontrasti looval põhimõttel. Sel moel peegeldab Cunningham elu, kus mitmed isiksused, sündmused, situatsioonid võivad toimida iseseisvalt ja teineteisest sõltumatult, kuid samaaegselt. KUIDAS TANTS KOMMUNIKEERUB? KAS TA KOMMUNIKEERUB? Kas tants on keel? Mõned tantsuvormid kommunikeeruvad otseselt (directly)- india klassikaline tants Bharat Natyam, kus iga liikumine ja liigutus on märk millegi edastamiseks või väljendamiseks (liblikas, lootus, armastus, pisarad jne.) Teised

Koreograafia

104

doc

Nimetu

Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste

Kategoriseerimata

Kommentaarid (5)