aastal kõige vaesemates peredes 40% võrra. Rikaste keskmine ostukorv kallines 42.1%. Estonia katastroof Varsti pärast parvlaeva uppumist moodustati karastroofi uurimiseks Rootsi, Eesti ja Soome esindajatest ühine laevahuku uurimiskomisjon Joint Accident Investigation Commission (JAIC). 1997. Aastal detsembris esitas JAIC lõppraporti, valitsuse ametliku selgituse, miks õnnetus oli juhtunud. Eesti lipu all seilanud ro-ro tüüpi parvlaev lahkus Eesti pealinnast Tallinnast 27. Septembril kell 19.15 [Eesti aja järgi], alustades plaanikohast reisi Rootsi pealinna Stockholmi. Selle pardal viibis 989 inimest, neist 803 reisijat. Reis kulges normaalselt. Meresõidutingimused Eesti ranniku lähedal olid mõõdukad, kuid muutusid avamerele jõudmise järel karmimaks. Kaalu jaotus laeva ristteljel, lasti paigutus ja pakpoordist puhuv tuul tingisid selle, et laev oli kergelt tüürpoordi poole kaldus.
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet
1 Iga probleemi määratlemise juures tuleb esitada osa või kõik järgmistest küsimustest: · mis on probleemi olemus? · kus ja millal probleem tavaliselt ilmneb? · kes on sellega seotud? · kuidas on nad seotud? · miks on see organisatsiooni ja tema sihtrühmade jaoks probleem? Kui näiteks suhtekorraldusprogrammi ettevalmistusel leitakse, et firma ning massimeedia suhted ei ole korras, võiksid küsimuste vastused (küll mõnevõrra lihtsustatult) olla järgmised: · massimeedia ei tunne firma vastu huvi, kui mõnikord ka helistatakse, siis on kajastus üldjuhul negatiivne (või vähemalt tundub firmale, et see on negatiivne) · probleem ilmneb eelkõige siis, kui firma meelest uudisväärtuslik pressiteade ei ilmu, ning ka
Serbia ja Indoneesia jäävad vaid hoiatavateks paralleelideks. Et see pole üksnes lootus ja unistus, vaid kättesaadav reaalsus, tõestab ka asjaolu, et püüd keelata põhiseaduse (või sellele toetuva seadusandluse) muutmisele suunatud rahumeelseid meeleavaldusi, nii nagu 2008. aasta jaanuaris siseminister Jüri Pihl oma eelnõus pakkus, juba kukutatigi ko- danikuliikumiste poolt läbi kasutades lihtsalt läbirääkimisi, argumente, rahumeelset tänavaletulekut, traditsioonilist ja uut meediat. Loodan niisiis, et tulevikus ei märgi aastad 20062008 Eesti ajaloos mitte etnilise konflikti algust, vaid tugeva, iseennast valitseva kodanikuühiskonna teket. Ühiskondliku Lõhe Sihtasutus Pronksiööl 2007 vabanesid eestlased oma rahvusriigi pealinna püstitatud Teise maailmasõja mälestusmärgist. Palakatega kinnikaetud sündmusplats, kraana, mäss ja märulipolitsei. Kõik selleks, et näidata nüüd oleme tõeliselt vabad!
Ühisk koosneb vastandlike huvidega rühmadest. Vastandlikud huvid käivad ka sots probl kohta, millest me räägime. Kõiki ei saa nagunii veenda. Reklaamide juures tunneme me haavlipüssi ja vintpüssi meetodit kui haavlikahga lajatad, siis tõenäosus, et mingi haavel ikka saaki sisse läheb, aga samasuguse tõenäosusega ei võta see mõni haavel saaki maha. Ja võime saagist ilma jääda. See on sihtimata nõue. Sihtimata reklaam. Lihtsalt umbropsu välja tulistatud. Hea reklaami tunnus on hea nõue. Nõue suunatud mingi kindla sihtrühma pihta. Koostatud, sõnastatud nii, et see nõue veenab just seda rühma. Proovige seda silmas pidada. Meedia roll on mõjuvõimas. Enamik publikust saab teada, mida nad arvavad olevat faktid sotsiaal probl kohta. Massim kasutab seda, kuidas avalikkus sots probl seletab. Kas läbi individualistkikke või sotsiaalsete seletuste. Mis on massimeediale iseloomulik? Massim personaliseerib
merekindlus – kõrge parras ja pealisehitised kippusid samuti "tuult alla võtma", nii et laev liikus hoopis teises suunas kui kapten soovis. Kuna karavelli manööverdusvõime oli tükk maad parem, tuligi ühel tundmatuks jäänud laevameistril mõte mõlema tüübi head omadused ühendada. Selleks asendati karaki vööris asunud kastell pikalt etteulatuva "nokaga", millele toetusid pukspriit ja kliiverpoom. Ka laevakere muudeti pikemaks ja voolujoonelisemaks – kui karaki kiilu pikkuse ja kere laiuse suhe oli 1 : 3, siis galeoonidel saavutas vastav näitaja juba 1 : 4. Kere ise muutus veeliini kohal laiemaks ja parraste kohalt kitsamaks, saavutades ristlõikes pirni kuju – see suurendas püstuvust ja raskendas merelahingus vastaste pardale tungimist. Kõik tekiehitised olid tunduvalt madalamad ega ulatunud enam laevakere kontuurist välja. Kui karaki ahter oli veel ümmargune, siis galeoonidel kasutati lamedat peegelahtrit, mis omakorda tuli kasuks meresõiduomadustele
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
o Romantismi arusaam kunstist on selline, et kunst on loovuse looming. o Kuna loodus on orgaaniline, siis on seda ka kunst. o Kunsti tõlgendus, mis sai romantismi ajal valitsevaks, on panteism - jumal pole taevas, vaid on kõikjal, jumal on looduses. Panteismi mõte: kunst on halb kui ta on kunstnik. o Kultuur pole arenenud sellest, et inimene on loodusest lahti öelnud. Pateismi järigi: nii nagu arenes inimene, kasvas taim, nii on arenenud ka kultuur. Kunsti teke on miski, mis on loodusessse sisse programeeritud. o Geenius (alati mees) oli keegi, kes suutis looduses üle olla ja kunsti edasi anda NT: Byeon, inglise kirjanik, oli geenius. o Romantismi loogika oli seega see, et kunstnik ei vastuta protsesside eest,
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid.
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
palju ettevalmistunum ja teeb kõik meie eest ära. Milleks töötada kui võib mitte töötada? 14 A: See pole päris nii. Me ei tea neist asjust. Oleme midagi kuulnud kuid keegi ei usu, sest neid ei saa näidata. D: Saab ikka. Ainult igaüks peab seda kiirgama seestpoolt ja mitte kuulama, mida räägivad teised. Maalased õpetavad end järgima mõisteid, arvamusi või infot, mis on esitletud teiste poolt. Oleme endale öelnud, et me sünnime, elame ja sureme. Miks? Kes on nii otsustanud? A: Jumal. D: Ei. Meie oleme otsustanud. Oleme loonud Maatriksisse mõttevormi-energia, mille- ga oleme muidugi ise end sidunud, seda enam, et seome sellega lapsi, selgitades neile kõike teaduslikult. Oleme end programmeerinud. Aga ütle, et sa ei taha sellega ühi- neda, et ei võta seda vastu, et ei taha olla osa sellest grupist, et tahad midagi muud. A: Ja mul õnnestub? D: Muidugi, rohkem kui õnnestub
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
toetamine EL poolt •Kriisidiplomaatia – Konkreetse pingelise olukorra lahendamisele suunatud rahvusvaheliste toimijate vaheline suhtlus –Ukraina kriis –Tippkohtumised pärast 9-11 •Tippkohtumise diplomaatia – suurt hulka riike kaasav kohtumine. Suurriikide kohalolu. Nn summit’id –G7 ja G20 kohtumised. ÜRO julgeolekunõukogu koosolek •Avalik diplomaatia – ühe või teise riigi elanikkonna mõjutamine läbi avalike infokanalite. –Venemaa propaganda venekeelsetes uudistekanalites –“Welcome to Estonia” •e-diplomaatia – kaasaegsete infokanalite kasutamine tipp- poliitikute ja/või muude rahvusvaheliste toimijate poolt –Ilvese ja Obama FB ja Twitter –Blogid o Mida ütleb NATO artikkel 5? Kas Eesti võib sellele loota, juhul kui mõni välisriik peaks meid ründama? Miks. Ühiskonna mitmekesisus (Slaidid „Ühiskondlik mitmekesisus“ ja „Multikulturalism“ o Nimeta multikultuurse ühiskonna peamised puudused ja eelised?
miski segab inflatsiooni ning selle käigus see osa eraldub ning eemaldub inflatsioonilisest paisumisest. Kuna nad kõik on sama protsessi tulemused, siis saab eeldada, et neis kõigis on ka samad füüsikaseadused. Samamas peame arvestama faktiga, et nagu identsed kaksikud võivad olenevalt kasvukeskkonnast käituda täiesti erinevalt, siis võivad ka mulluniversumite samad seadused erinevateks kujuneda olenevalt keskkonnast, kus nad formuleeruvad. Lisaks on teadlased öelnud, et sellises inflatsioonilises multiversumis võib meie universum olla üks eluks kõlbulik oaas teiste seas. Kuna universum koosneb nii paljudest omavahel hästi sobivatest konstantidest ning juba ühe konstandi pisike muutus võib kogu elu võimatuks muuta, siis pole välistatud, et eluks kõlbmatuid universumeid on rohkem (Greene, 2011). 3.3 Multiversumi kaheksa tüüpi Brian Greene (2011) on välja toonud mitmeid multiversumi tüüpe. Esimene neist on
Milline on sotsioloogia? · Robert K Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; iga tõeline teadus peab oma mineviku unustama · Jeffrey Alexander sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Ükhiskonna kohta käivate ideede klassifikatsioon Normatiivne (kuidas peab Positiivne (kuidas tegelikult olema?) on?) Üksikjuhtumitega tegelemine Ajakirjandus Ajalugu poliitikute sõnavõtud Geograafia seisavad teadusest kõige Etnograafia kaugemal Keskenduvad üksikjuhtumitele Üldistuste tegemine Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia
õhutatud grupeeringutelt lihtsalt peksa saavad, on loodud kõik tingimused, et paari põlvkonna pärast me mitmest elavast soome-ugri kultuurirühmast enam rääkida ei saa. Sulatusahi töötab, venestamislaine on taas tugevnenud, mis teha. See on ebameeldiv teema, kaotatud lahing ja rahvusvahelises poliitikas pooleldi mahavaikitud kapisaladus. Uskumatu, et tänapäeva maailmas end demokraatlikuks nimetavas riigis (ma tean, et see on vaid loosung ja propaganda, aga ikka: tõmbaks selle mati siis otse ja avalikult jalge alt ära!) suretatakse rahvaid teadlikult lihtsalt välja, osalt veel majanduslikel põhjustel et säilitada oma territoriaalne võim ja ligipääs suurtele ressurssidele, et eos kaotada igasuguse separatismimeeleolu tekke võimalus. Kõik, kes soome-ugri ürituste vahet pendeldavad ja pärast vähegi teravamalt meedias sõna võtavad sääl nähtut-kuuldut kajastavad , teavad, kuidas see asi käib. Rutiinse
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Nii algas Meri esimene tõeline ekspeditsioon, mis äratas endisest tugevama huvi uute ja tundmatute paikade vastu. Esimese reisi sihtkohtadeks olid Taskent, Samarkand ja Ashabad. Samarkandil on Meri mälestustes eriline koht, sest ta oli kuueaastaselt saanud kingituseks "Tuhande ja ühe öö" köite Edmund Dulaci toredate lustratsioonidega. "Samarkand oli minu kujutluses Simbad ja Ali Baba salapäraseks kodumaaks: "on Meri öelnud. Kesk aasia ja Usbekistaniga oli tal ja tema sõpradel olnud Omalaadne kokkupuude juba Tartus üliõpilaspõlves. Oma esimese raamatu oli Meri kiiresti valmis saanud, aga teise kallal töötas ta põhjalikult. "Laevapoisid rohelisel ookeanil" ilmus Tallinnas 1961. aastal trükiarvuga 14 000. Nii nagu Meri esikteos, äratas ka see tähelepanu ja teenis ära hiilgavad arvustused. "Tänu sellele, et autor on nii tavatult hea ja ergas 100dusevaatleja, kelle uurijahuvi ja
muuta ühiskondliku arengu aluseks on tootmissuhted ja neist lähtuvalt on ühiskonnas klassikonflikt ning just see seletab sündmuste põhjusi, ajalugu peab tungima sügavamale ja jääma marksistliku kontseptsiooni raamidesse. Ideed on pealisehitis, mis ei seleta, vaid õigustab käitumust. Ideed on propagandasfäär, valitsevate klasside vahend alamklasside vaodhoidmiseks. Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Poolt ideid kasutati ka propaganda eesmärgil. Vastu tegemist polnud meelega valetamisega. · II Iraagi sõda 20032011: väide võitlus naftaressursside pärast. Alati on põhjuseks riikide huvid. Reduktsionism on mingi kausaalne seos, mis toimib sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. On olemas strukturaalne põhimõte, mis paneb riigid teatavalt käituma. Teised väitsid, et sellest ei piisa. On olemas lisafaktorid: Bushi
< 1961 konservid “Kunstniku sitt” (90 tk, iga kaalus 30 gr) “made in Italy”, müüdi kulla hinnaga Prantsusmaa: Nouveau Realisme Nouveau Realisme (= prantsuse popkunst) - 1960 Pierre Restany Pariisis asutas grupi Yves Klein, Tinguely, Arman, Spoerri, Cesar, Niki de Saint Phalle - Teemad: linn, tehas, massimeedia, konsumerism… Christo (s. 1935) Bulgaariast ja Jean-Claude (s. 1935) Yves Klein oli kunstnikuna müstik, kes otsis “puhast vaimu” Yves Klein (1928-1963) Hüpe tühjusesse 23. okt 1960 Saksamaa: kapitalistlik realism
Võrdõiguslikkuse Komisjon) on piisavalt aega ning ka ehk tahtmist kontrollida paragrahvis 8, lõige 1 sätestatut. Sellega keelatakse avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Siinkirjutaja peab seda punkti üsna oluliseks, sest ühelt poolt on reklaam ühiskonnakorralduse peegeldus ning teisalt on reklaam ka see, mis arusaamu kujundab. Ühtegi seadust ei täideta enne, kui selle normid on isiklikul tasandil aktsepteeritavad. Suhteliselt loosungi tasandile jääb paragrahv 9, lõige 1, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud naiste ja meeste võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on 6
hiljem 20saj astusid paljud grupid esile kontranäitustega. Ühiskond nägi Inmpressionistides mässajaid (kuigi enamik neist olid üsna apoliitilised), said terava kriitika osaks. Erinevalt realistidest nad enam ei lootnudki suurtele näitustele saada, 1884 on esimene kontranäitus mis sai suisa mõnitavat ja pilkavat kriitikat, avalikkus ei aksepteerinud seda kunstina (ka Courbet' kritiseeriti ja tõrjuti, kuid keegi siiski ei öelnud et see ei oleks kunst, akadeemiline kriitika taunis ta viise ja ideoloogiat kuid kunagi ei süüdistatud teda oskamatuses maalida.. impressioniste just selles aga süüdistatigi). I'de sotsiaalne positsioon oli madalam sest ühiskonna meelsus oli konservatiivsem. Kui Romantikud olid 19saj veel salongikõlbulised ja realistis mässajad kuid siiski kunstnikud, siis impressionistid polnud enam kunstnikudki. Postimpressioniste enam isegi ei vaevuta
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses. Tal omapärased mõtted, meeldis oma teostes väga palju paradokse pilduda ja oma elus väga palju ütleda sellist, mis sokeeris ja epateeris. Kui Ameerikasse sõitis ja tolliametnik küsis, et kas on midagi deklareerida. Wilde vaatas ülevalt alla ja ültes, et pole midagi muud delkareerida peale oma geniaalsuse. Tema on öelnud, et elu mõte on kunstis ja kõige olulisem maailmas on ilu. Elab 19. Sajandil ja jälestab seda. Ülteb, et 19. Sajand on kapitalismi tugevnemise sajand, kõige igavam ja proosalisem aastasada. Kuna tema meelest elu selliseks läinud, siis tuleb leida see pääsetee kunstis. Sündinud on Dublinid Iirimaal, isa tuntud kirurg ja perekond läheb üsna pea lahku, küll aga enam avaldab Wildele mõju ema, kes oli luuletaja ja väga teatraalne naine, väga ekstravagantne oma kommetes ja rõivastes
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse pildipöördest, inimeste eludes hakkasid rolli mängima mitmesugused filmid ja audiovisuaalsed tooted, ajakirjandus hakkas sisaldama pilte ja internetis leidus/leidub palju pildimaterjali. Rõhutatakse kujutisi, visuaalse materjali osa on suur. Tuleks rääkida pigem visuaalsetest süsteemidest. Ei tuleks rääkida ainult vis antro filmidest, vaid peaks tglt hakkama uurima rohkem visuaalset keskkonda, mis inimest igapäevaselt ümbritseb ja igal ühiskonnal on oma väljendussüsteem sel alal, see peaks olema meetod, mis kasutab visuaalseid materjale. Nt kuidas tv mõjutab mingis
Edasi algas tõeline sotsioloogia. Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt 20.saj. algus) sotsioloogia teadusele pandi alus. Tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) ÜHISKONNA KOHTA KÄIVATE IDEEDE KLASSIFIKATSIOON NORMATIIVNE (kuidas POSITIIVNE (kuidas peab olema?) tegelikult on?) ei anna hinnanguid ÜKSIKJUHTUMITEGA Ajakirjandus Ajalugu TEGELEMINE Poliitikute sõnavõtud Geograafia Etnograafia ÜLDISTUSTE TEGEMINE Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia Majandusteadus August Comte (1798-1857) sotsioloogia rajaja mingis mõttes, võttis esmakordselt kasutusele sotsioloogia mõiste
Bauhausi manifesti aluseks Bruno Tauti Tööliste Kunstinõukogu arhitektuuriprogramm. ,,kaoksid piirid käsitöö,skulptuuri ja maali vahel, jääks ainult üks: arhitektuur." Walter Gropius(bauhausi looja) arendas edasi Tauti ideed. Johannes Itten. Moholy-Nagy. Franz Cizeki. Hans Poelzig. Peter Behrens. Van de Velde H. Meyer jagas bauhausi neljaks osakonnaks: arhitektiuur, reklaam, puidu- ja metallitöö, tekstiil. Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Peale Gropiuse lahkumist Bauhaustist hakkas ta põhjalikumalt uurima elamuehitise problemaatikat. Et ehitada väikekortereid, mille
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
