50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
150 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
toukekas
Õppematerjali autor
Meedia mõjutab meie elu Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada? Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda. Aga võib öelda, et mingil määral mõjutame ka meie meediat. Meie oleme ju tarbijad, kellele reklaam on suunatud ning enamasti tegutsetaksegi nii, nagu tarbija seda näha või kuulda tahab. Üritatakse tungida meie mõttemaailma, et aru saada, mida tegelikult vajame ja tahame ning kuidas ja milleks mingit asja tarvis läheb.
................42 Lisa 1....................................................................................................................43 2 SISSEJUHATUS. Valisin oma kursusetöö teemaks ,,Reklaamipsühholoogia". Teema on igati kohane, arvestades seda, et elame ju puhtalt reklaamimaailmas. Ükskõik, kus me ka pole, saadab meid kõikjal reklaam. Meedia, pakendid, reklaamilehed, isegi ühistrantsportides on ekraanid, kus jookseb reklaam (vahel tunnen õelat rõõmu, kui see ekraan katki on saab lihtsalt natukenegi puhata reklaamiuputusest). Internetiportaalides on meeletult reklaame, isegi meilidega tuleb reklaame kaasa, sõidukid on reklaame täis. Seda rida saab veel täiendada, kuid aitab. Minu kursusetöö uuring on tehtud reklaamidest, mida näidatakse teles, vastajasgrupp oli vanuses 13-63 ning kokkuvõtet on siis näha töö lõpus
Transporteerumisel fokusseerub tähelepanu loole ja sellega seotud mälujälgedele ning ebaolulist ja vastuolulist infot inhibeeritakse (tahtlik uskumatusest loobumine). Narratiivi transport teooria, et inimesed hakkavad ise oma suhtumist ja kavatsusi muutma, et kajastada loetud lugu. Husserli õpilane Wilhelm Schapp avaldas juba enam kui poole sajandi eest teose ,,Lugudesse mässitud", milles väitis, et me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie ,,minagi" ei ole muud kui lugude läbilõige (Schapp 1953). Meie identiteet ja suhe tegelikkusega kujuneb välja suures lugude võrgus. Maailm ise ongi lugude võrk. Visuaalne narratiiv. Reklaam - Oma leib. Tekitab tunde, et kui inimene reisib pikalt, tunneb mustast leivast puudust. Otsustamine ja mõjutamise mehhanismid Mis on hoiak? Hoiak on ühe psühholoogilise objektiga seotud mõtete ja tunnete kogum. Kuid on ka uskumused, mis ei ole esmapilgul "sotsiaalsed"
ühendused. (Roose 2002:15) Reklaamindust iseloomustavad järgmised omadussõnad: üldlevinud, tormakas, läbiv, materialistlik, intrusiivne, dünaamiline, ahvatlev, tüütu, ärritav, asendamatu, paeluv. Keskmine tarbija puutub päevas kokku mitmete sadade reklaamidega. Peter W. Allport'i 1974. aasta Journal of Advertising artiklis ,,Professionalism in Advertsing" uuring paljastab, et keskmine linnas elav inimene puutus kokku 117 kuni 484 reklaamiga päevas, seda nelja erineva meedia suurvormi abil. (Wright jt 1984:8) 5 Reklaamid on vaid üks osa reklaaminduse protsessist materiaalne osa, mida pidevalt kiidetakse ning kritiseeritakse. Reklaami mõistest arusaamine on tihti ebatäpne ning seda iseloomustavad müüdid ja pooltõed. Reklaam on mõjuvõimas suhtlemise jõud ja tähtis turundusmeetod, mille abil müüakse tooteid, teenuseid, ideid ning pilte läbi teabekanalite ning veenmisoskuste
asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on laiem mõiste kui pelgalt vestlus, nt ajaleht vs lugeja, linnavalitsuse reklaamiagentuur vs tarbija. Keeleanalüütikud peavad keelekasutust keskkonnast sõltuvalt ning keelekasutus mõjutab ka ise keskkonda. Pelgalt teksti analüüsides võime välja lugeda palju teksti tegijate, vastuvõtjate ja nende ühiskondliku kultuuri kohta. Kriitiline lingvistika ei tähenda kritiseerimist, vaid vaatab tekstist väljapoole, mida keelega tehakse, nt võimusuhete esiletoomine. „Kriitiline“ tähendab alternatiivile viitavust, küsimuste tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv
.................................................... 76 Lisa 1 ........................................................................................................................................ 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis
kirjutada pressiteade, nad on pädevad firmas toimuvat massimeediale kommenteerima; ajakirjanikud on seotud kas küsija või firma poolt tulnud teate uudisväärtuslikkuse üle otsustaja rollis; sekretär on aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima · probleem mõjutab organisatsiooni teravalt, sest massimeedias ilmuv informatsioon kahjustab organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid