Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine. Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale
ettesöötmisseadeldisele, et vältida loksutamist jne. · Põletamisele kuuluvad mitmesugused õlijäätmed, värvide-, lakkide- lahustite jäätmed aga ka õlifiltrid, reostunud puhastuskaltsud jms. Harjumaa ettevõtetes põletatakse enamasti enda tegevuses tekkinud jäätmeid. Valdav osa litsentsi omavatest ettevõtetest transpordib Hajumaalt kogutud põletuskõlblikud jäätmed teistesse maakondadesse, kus on olemas nõuetele vastavad seadmed ohtlike jäätmete põletamiseks või termiliseks töötlemiseks. · Ladustamisele kuuluvad peamiselt mineraalse päritoluga jäätmed, ahjutühjendustuhad , raskemetalle sisaldavad tahked jäätmed, ohtlike jäätmete töötlemisjäätmed. Ohtlike jäätmete ladestuspaik asub Vaivaras. OJ kogused · 2000. aastal tekkis Eestis 6 mln t ohtlikke jäätmeid (u 4,4 tonni elaniku kohta), neist 5,9 mln t põlevkivi kasutamisel.
kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5
2) Q2 praaktooted; § 2. Jäätmed 3) Q3 tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; 4) Q4 materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud, kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi (1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid;
sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Sisuliset ilma tagasusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest: tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. Tihendamisel vähendatakse veesisaldust, mille tõttu hõlbustub järgnev käitlus
ruumides, absoluutsed filtrid bakterite ja radioaktiivse tolmu püüdmiseks (efekt >99%). Eelis: kõrge efektiivsus peenfraktsiooni suhtes. Puudus: ei sobi niiskele, kõrge temp., agressiivsele gaasile. 4. Märgpuhastus ehk gaasipesu: Kui gaasi jahtumine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud. Kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Lihtsaimad märgpuhastus- seadmed on õõnes- või täidistolmupesurid, kus tolmune gaas liigub alt üles vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Väga peente tolmuosakeste või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi tolmupesurit. Väga tolmuseid tehnoloogilisi gaase puhastatakse barbotaažaparaatides (vahttolmu-pesurites), kus puhastatava gaasi kokkupuutuv vedelik vahustub. Eelis: muudetav efektiivsus, talub niisket gaasi, kõrget temperatuuri, suurt
...............................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16.Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid...............................24 17.Jäätmete eeltöötlemise meetodid..................................................................................26 18.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid.............................................................................27 20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus.........................................
_ orgaanilised jäätmed _ ohtlikud jäätmed *Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed *Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. *Erijäätmed on need , mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed. Erikäitlust nõuavad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehitus-ja lammutuspraht, vanaautod ja- rehvid, loomsed jäätmed. *Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. *Biolagunevad jäätmed (orgaanilised jäätmed) on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. *Ohtlikeks jäätmeteks loetakse oma omaduste poolest inimorganismile või looduskeskkonnale kahjulikke jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Jäätmekäitluse prioriteedid *Jäätmetekke vältimine, vähendamine *Jäätmete taaskasutamine
reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga.
reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga.
Tuntakse füüsikalisi (mehaanilisi), keemilisi ja bioloogilisi reovee puhastusmeetodeid. Konkreetne reovee puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon loetletud meetodeist. Mehaaniline eelpuhastus eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: - võred, - sõelad, - liiva- ja rasvapüünised, - setitid, - flotaatorid, - filtrid. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd. Suure reovee vooluhulga või reostuskontsentratsiooni kõikumise korral (näiteks tootmisvetes) võidakse eelpuhastuses kasutada reovee ühtlusteid. Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja
orgaanilised jäätmed ohtlikud jäätmed Olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Erijäätmed - need, mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed. Erikäitlust nõuavad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehitus- ja lammutuspraht, vanaautod ja -rehvid, loomsed jäätmed. Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olilisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Biolagunevad jäätmed (orgaanilised jäätmed) - Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed - Oma omaduste poolest inimorganismile või looduskeskkonnale kahjulikke jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Jäätmekäitluse prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, vähendamine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja samise eesmärgil
- reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; - toiteelementide vähesus või puudumine; - bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; - reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 6. Reovee puhastamine Mehaaniline eelpuhastus (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga.
Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed.2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liiva- ja rasvapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. 3) Sõelad nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks.
piisavalt kõrge. Seda muda nimetatakse tagastusmudaks. Kuna uut muda kasvab kogu aeg juurde ja aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv, peab süsteemist osa muda kõrvaldama. See nn. liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka
pärinevatele mürgistele orgaanilistele ainetele reovees. Nende hulka kuuluvad näiteks fenoolid, polüaromaatsed süsivesikud (PAH), orgaanilised kloorühendid jne. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline puhastus Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: · võred, · sõelad, · liiva- ja rasvapüünised, · setitid, · flotaatorid, · filtrid. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd. Suure reovee vooluhulga või reostuskontsentratsiooni kõikumise korral (näiteks tootmisvetes) võidakse eelpuhastuses kasutada reovee ühtlusteid.
kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmete liigitamine: Koht, Kasutamisviis o Taastuvad o Põletatavad o Prügilasse ladestatavad o kompostitavad Materjal või keemiline koostis o Orgaanilised o Mineraalsed o radioaktiivsed Olme- ja segamajandus jäätmed Ohtlikud jäätmed Tootmisjäätmed Erijäätmed o Jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab eritingimusi o Heitvete muda, haigla jäätmed, vanad transpordivahendid, rehvid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Olmejäätmed - kodumajapidamises tekkivad jäätmed Segamajandusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed Püsijäätmed Inertsed jäätmed - materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust - klaas, keraamika, tellised
· tolmuvaba, st. võimalikult vähe tolmu koguv, · kergesti pestav, · sterilisatsiooni taluv, · antistaatiline, · õhku läbilaskev, kuid samas tihedakoeline, mis oleks efektiivseks barjääriks eritiste läbitungimisel, · allergiavaba · taluma masinpesu vähemalt 75 C Korduvkasutusega tekstiilide kasutamisel peab pesumaja tagama tekstiilide hoolika loputuse, vältimaks nende allergeensust. Puhta pesu transport osakonda ja ladustamine Enne puhta pesu transportimist tuleb puhas pesukäru desinfitseerida desinfektsioonivahendiga. Transpordi ajal tuleb puhas pesu katta kaitsva kattematerjaliga. Puhast pesu hoida osakonnas suletavas, ainult selleks otstarbeks kasutatavas kapis või ruumis. Pesuriiulid peavad taluma niisket puhastust. Palatisse viidud kasutamata pesu ei tohi puhta pesu kappi tagasi panna. Steriilsed tekstiilid
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j�
Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja
Roomassaare sadam, Saaremaa sadam, Sillamäe sadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Triigi sadam, Vanasadam, Virtsu sadam. Tööstusseadmed tekitavad tõsise müraprobleemi nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas. Seadmete müratase sõltub üldjuhul nende võimsusest ja seadmete müras domineerivad madalad ja kõrged sagedused, tooni komponendid on impulsid või ebameeldivad ja katkevad ajalised helid. Pöörlevad masinad genereerivad heli, mis sisaldavad tonaalseid komponente; pneumaatilised seadmed genereerivad laia sagedusega müra. Kõrge heli rõhk on põhjustatud seadme komponentidest või gaasi kiirest liikumisest (näiteks ventilaatorid), või operatsioonidest, mis sisaldavad mehhaanilist mõju (näiteks pressimine, neetimine). Transpordimüra (maantee, raudtee ja õhuliiklus) on peamine keskkonna müra allikas. Üldiselt, suurem ja raskem transpordivahend tekitab rohkem müra kui väiksem ja kergem. Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod.
...................................................................28 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................30 KASUTATUD MATERJAL....................................................................................................31 SISSEJUHATUS Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks.
kvaliteet, ohutuse ja tervise kaitse) (J.Salter). Seega: kõik loodusressursid, kk kui terviku kaitse, ka inimlik elukvaliteet on lülit kkkaitse sfääri (iga konkreetse in tervis), sisu avardumine ja uute aspektide lülitumine (GMO, kkohtlikud tehnoloogiad ja tooted). Keskkonnakahju otseselt või kaudselt väljenduv mõõdetav kahjulik mõju loodusressle ja/või loodusress poolt osutava teenuse kahjustamine (saastamine, metsaraie, ehitustegevus, põllumaj tegevus) (EÜ kkalase vastutuse dir). Teaduslik ebakindlus ebakindluse pööramine kk kasuks; kahju on paljudel juhtudel pöördumatu ja korvamatu; sageli on kahjul piiriülene iseloom; potentsiaalselt kkkahjuliku tegevuse tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul. Kkohtliku tegevusega võib kahjustada üldist kkkvaliteeti, in tervist, elu või vara. Puhas kkkahju kahju
Ökomärgis antakse kindlale tootele. Ökomärgist ei anta toiduainetele, jookidele, ravimitele. Ökomärgiste toote rühmad · puhastusvahendid (nt pesupulbrid, seebid, sampoonid, nõudepesuvahendid); · seadmed (nt elektripirnid, soojuspumbad, televiisorid, arvutid); · pabertooted (nt koopia- ja joonestuspaber, pehmepaber tooted); · kodu ja aed (nt madratsid, värvid, lakid, põrandakatted, puidust mööbel); · riietus (nt jalanõud, tekstiilitooted); · turism (nt puhkekülad ja -laagrid, majutusteenused Keskkonnasõbralike toodete märgistamine
Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. o Muldade kaitse meetmed: Aineringed suletuks Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega. Põldude optimaalsed suurused10ha(20...25ha on juba liiga suured). Viljavaheldus. Maastikuplaneerimine st. haljastus,kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. o Muldade kahjustamine Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. Deflatsioon tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud. Sooldumine ülemäärane soolade kontsentratsioon mullas. Degradatsioonviljaka mulla kadu. o Taimestiku kaitse Taimiohustavad: Inimtegevus põllumajandus,turism. Introdutseeritud e
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
ja mittepõllumajanduslikeks. Reostuskoormus reostava ainehulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. 10 Punktreostus koldeline, nt asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat reostus. Veereostus võib pärineda ühest punktist. Hajureostus suuri alasid hõlmav reostus, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Vee reostusallikat on raske identifitseerida. Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) vees, õhus, mullas või toiduaineis
kuuluvad isendid. endeemsed või kosmopoliidid liigid · Praegu tuntakse maakeral 1,6 miljonit liiki. Arvatakse, et on olemas 5-50 miljonit liiki. · Liikide arv väheneb troopilistest vöötmetest parasvöötme suunas ja mägedes kõrguste suunas. Rikkaimad troopilised vihmametsad. *Mitmekesisus on kaduv loodusvara inimtegevuse tulemusena loodusliku elukeskkonna muutumine ja kahjustamine viib liikide otsesele või kaudsele hävimisele. *Peale 1950.a. on inimtegevusega hävitatud 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimese tegevus kahjustab liikide tekkeks vajalikke erinevaid keskkondi. Väljasuremine *Hävinud *Ohustatud populatsioon võib hävineda, kui ohutegureid ei kaotata *Kontrolli all olevad populatsioon kontrolli all · Kohalik väljasuremine · Globaalne väljasuremine Väljasuremislained Liikide kadumise põhjused
aine termilise töötlemise vedelsaadusi. • Samuti maksustatakse heitvett, mille pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, ja muid veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses. Jäätmete kõrvaldamise saastetasu Jäätmete kõrvaldamise saastetasu -Jäätmete kõrvaldamise saastetasuga maksustatakse jäätmeid, mida ladestatakse prügilasse, põletatakse või muul moel kõrvaldatakse. Maksustatavad jäätmed on tavajäätmed, ohtlikud jäätmed, olmejäätmed, püsijäätmed. Pakendiaktsiis - Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakendit (klaas, keraamika, plastik, metall, paber, kartong ja muu pakend). Maavara kaevandamisõiguse tasu - Maavara kaevandamisõiguse tasuga maksustatakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamist, kasutamist ja selle kasutuskõlbmatuks muutmist.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Deemis toimub rohke vaba juhuslik ristumine. Deflatsioon tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Demotoop populatsiooni eluruum, elamiskõlblik piirkond, mida asustab mingi kindel populatsioon. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.
vahepeal tõhusalt puhastada. 6. Toiduained peavad olema veokitel ja/või mahutites paigutatud ja kaitstud nii, et toiduainete saastumise oht oleks minimeeritud 7. Veokites ja/või konteinerites, mida kasutatakse toiduainete veoks, peab vajaduse korral olema tagatud toiduainete hoidmine sobival temperatuuril ning temperatuuri jälgimise võimalus. Nõuded seadmetele 852/2004/EÜ; II Lisa, IV Peatükk 1. Kõik toiduga kokkupuutuvad vahendid, inventar ja seadmed peavad olema: a) tõhusalt puhastatud ja vajadusel desinfit-seeritud. Puhastamine ja desinfitseerimine peab toimuma mis tahes saastumisohu vältimiseks piisava sagedusega; b) nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises seisukorras, et toidu saastumise oht oleks minimeeritud; c) nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises seisukorras, välja arvatud ühe-kordselt kasutatavad mahutid ja pakendid, et oleks võimalik nende põhjalik puhas-tamine ja vajadusel desinfitseerimine ja
Villu Vares Energia ja keskkond 6.4 GAASITURBIINIGA KOOSTOOTMISJAAM........................................................................................................63 6.5 KOMBINEERITUD AURU-GAASITSÜKLIGA SEADE..........................................................................................63 6.6 SISEPÕLEMISMOOTORIGA KOOSTOOTMISE SEADMED....................................................................................65 6.7 KÜTUSEELEMENDID......................................................................................................................................67 6.7.1 Kütuseelementide tehnilised lahendused........................................................................................68 6.7.2 Vesinik kütuseelementide kütusena......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
