Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Meditsiinilinekontroll spordis (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla , Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid - noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas. Spordiarst - tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest . Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need avaldatakse sportlastele, lapsevanematele või treeneritele. Vastunäidustused spordiga tegelemiseks : rasked üldhaigused, südamelihastepõletik, isheemia tõbi, südameklapi rikked, südamerütmi häired, äge haigestumine, raske suhkruhaigus, kilpnäärme haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust ( suitsetamine , toitumisharjumused ), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening , mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis : Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega. Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel . Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus , stenokardia , ebatavaline väsimus , teadvusekaotushood, rütmihäired . Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad : ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps . WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud ), ravimid ( kokaiin ), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni.


Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja südamelihas tugevneb. Sportimine aitab haiguste vastu, aitab haigusi ennetada, tugevdab lihaseid.
Ülekaalu ja skeletisüsteemi probleemid, soovitused treeninguga alustamiseks.
Ülekaalulisus üha suureneb maailmas. Ülekaaluga suureneb haiguste risk 4 korda(hüpertooniatõbi, infarkt , suhkruhaigus, koronaarhaigused, liigesehaigused).Ülekaalulistel meestel on 6 korda rohkem kõrget vererõhku. 20 saj. algul mõõdetud süsivesikuid toidus 60-70%,praegu on rasvad ja süsivesikud võrdselt 40 %.liikumine aitab ülekaalu korral, vähemalt 3 x nädalas, parimad alad on vastupidavusalad – käimine, suusatamine , jalgrattasport , ujumine , vesivõimlemine.
Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre, põlveliigese, selja nimmepiirkonna või puusaliigese vaevusteni. Ülekaalu korral asendada jooksmine kõnni ,kepikõnni, rattasõidu, ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal (kg) : pikkusruuduga. Alakaal Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40. Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm.
Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M-1,02)Rasvkoe ladestumise erinevad tüübid Peamised printsiibid tervisetreeningu alustamiseks ülekaalulistel. Vastupidavustreening ja bronhiaalastma . Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk . Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod , parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet . Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min. Enne kehalist koormust süstitavat insuliiniannust vähendada .Insuliini ei tohi süstida koormatava lihase lähedusse, kuni insuliini toime on max. Ei tohi end liiga tugevasti koormata. 30 min. enne koormust süüa kerget süsivesikute rikast toitu, kestval koormusel iga 30 min, järel 10 g süsivesikud. Juua küllaldaselt. Diabeedi I ja II tüübi olemus.I tüüp: esineb lastel ja noorukieas, perekondlik, insuliini tootmine on langenud. On vajalik eluaegne insuliini teraapia. Normaalne kehakaal. II tüüp: täiskasvanutel, ülekaalulised, lihased, maksa ja rasvarakud on kaotanud insuliiniretseptotid ja tundlikkus hormoonile langenud. Aitab kehakaalu langetamine. Kehaline aktiivsus ja artroos . Sobivad spordialad artroosiga patsientidele. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, see toob kaasa elastsuse languse, liigesepilu kitseneb, luudeotsed võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese instabiilsus. Liigeses tekib üleliikuvus ja tulemus on liigese deformatsioon.O ja X jalad.
Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada , dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi. Vastupidavusaladest on soovitavad jooksmine, käimine, suusatamine, ujumine. Ohtlikud on tennis , tõstmine, jalgpall, hüpped, ballett , poks Olulisemad südame-veresoonkonna (S/V) süsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Südame kuulatlus 3. Elektrokardiogramm 4. EKG-koormustest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Meditsiinilinekontroll spordis #1 Meditsiinilinekontroll spordis #2 Meditsiinilinekontroll spordis #3 Meditsiinilinekontroll spordis #4 Meditsiinilinekontroll spordis #5 Meditsiinilinekontroll spordis #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rahelal Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
139
pdf
Spordi üldained 1 tase
54
docx
LASTEHAIGUSED
41
pdf
KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele
36
docx
BIOMEDITSIIN
102
pdf
Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
40
odt
Haigusõpetuse eksami küsimused
28
pdf
Alaselja vaevused-referaat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun