50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
96 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Svetlana Kostina
Õppematerjali autor
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .....
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Med.ajalugu konspekt 1. Inimene kui dualistlik olend. Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eesti murretele
Uuritud muumiate lõualuud raske lõualuu põletik. Kõrged hügieeninõuded tänu religioonile vasknõud (igapäevane pesu), riiete igapäevane pesu. Toimunud ajuoperatsioonid. Meditsiinilised teadmised suuliselt isalt pojale. Arstid pidid vastutama oma tegude eest surmanuhtlus. Egiptus mõjutanud Kreeka ja Araabia meditsiini. *ravi ainult ülikutel ja rikastel. Sumerid Mesopotaamia alal. Kultuuridest vanim. 4-2 aasta tuhat. Meditsiin tekkis templite ümber. Teated kiilkirjas savitahvlitel. Retseptide kogum: 1) mähised (8 retsepti) 2) seespidine ravi (3 retsepti) 3)välispidine ravi (4 retsepti). Sumeri arstid kasutasid ravimtaimi: sinep, nulg, mänd, tüümian, ploomid, pirnid, viigipuumarjad, nafta, looduslik asfalt, sool, piim, kilpkonnad, meremao organid. *Tähelepanek: ei kasutatud loitse, mana. Babüloonlased Savitahvlid, lisanduvad jumalad. *Ea arstiteaduse soosija
Taimse päritoluga valuvaigisteid kasutati kas suu kaudu sissevõetavate ekstraktidena, klüsmadena või naha kaudu sissehõõrutavatena. Meditsiini saavutustest vanas Kreekas annab ülevaate tolleaegne suur arst ja õpetlane Hippokrates oma töödes. Hippokrates (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokratese meditsiin oli antiikaja arstiteaduse tipptase. Püsivaim osa tema pärandist on olnud eetilised põhimõtted. Arstiteaduse isaks on nimetatud Hippokratest seetõttu, et ta oli esimene läänemaailma arst, kes tahtis eristada arstiteaduse usust. Hippokratese arvates ei ole haigused jumala põhjustatud, vaid kõigil haigustel on omad loomulikud põhjused. Hippokrates pidas organismi mitmetest osistest tähtsaimaks vedelikke –
Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud.
Ajakirjanduse- ja kommunikatsiooniinstituut AÜ I kursus Kultuurilugu Ülevaade EESTI EUGEENIKA SELTSIST Merike Kungla Juhendaja: Krista Aru Tartu Ülikool 2013 2 SISSEJUHATUS Eesti Eugeenika Seltsi kohta on andnud vast kõige põhjalikuma ülevaate meditsiiniajaloolane Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis. Seltsi tegevusest ja eugeenikast Eestis on kirjutanud uuemal ajal ka Luup, Horisont, Wikipedia ning seoses suguvõsa- ja koduloouuriga Kalle Kesküla. Just internetis leiduvate materjalide põhjal on see ülevaade seltsi tegevusest ja mõjust II Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ka koostatud. Vähemal määral on olude sunnil kasutatud raamatuid. Allikaviited
avastamist hakati Harvey ideid vereringlusest tõsiselt võtma. Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) ajalugu Varaseim teadaolev erakorralist meditsiiniabi kirjeldav tekst Erakorralist meditsiiniabi on antud ajast kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni 20 saj keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (sh kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles 1960 aastatest. Erakorraline meditsiin on lähedalt seotud sõjameditsiiniga ning sellest valdkonnast kandunud tsiviiltervishoidu. Tervishoiu aluspõhimõtete (diagnoos, haiguse ennetamine jmt) kasutuselevõtu saab omistada Vana- Egiptlastele. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahun' i günekoloogiline papüürus, pärit Vana- Egiptusest. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 ema pärineva meditsiinlise traktaadiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid