2.SEMINAR Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised
Kursusi asusid korraldama ka kirurgide tsunftid. Meditsiinihariduse muutumine mitmepalgeliseks tekitas vajaduse seda põhjalikumalt korraldada. Tekkis ühtlustatud lähenemine õppekavale ning lähtuvalt õppekavade võimalikust varieeruvusest põhimõtteliselt kahesugused arstidiplomid: 1) kõrgema järgu omad (M.D.), millised eeldasid ülikooli õppekava läbimist ning; 2) madalama taseme omad, mille puhul piisas nt 5-aastasest praktikast mõne kirurgi, apteekri vms juures, millele tulnuks paar aastat kusagil kursustel juurde õppida (Officier de sante, Wundärzte). 19. sajandi jooksul see viimane rühm siiski pidi taanduma akadeemilise hariduse võidukäigu ees. Erinevad kursused andsid ka naistele läheneda arsti haridusele. Ülikooli naisi veel kuni 19. sajandi keskpaigani ei võetud. 1860. aastast alates said naised aga õppida arstiteadust Zürichi ülikoolis. Ülejäänud Sveitsi ülikoolid järgnesid kümne aasta jooksul
Med.ajalugu konspekt 1. Inimene kui dualistlik olend. Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eesti murretele
kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi konserveeriti mee ja vahaga (vaik). Vaarao Siptah hauarüüste käigus avastati, et osati panna lahaseid. Vana riigi perioodil olid arstid spetsialiseerunud. Nt silma, hamba, kirurg, sisearst. Arvati, et ajukahjustused võivad esile kutsuda teisi haigusi. Arvati, et haiguse põhjus võib olla riknenud toit, parasiidid, ilma muutus, infektsioonid. Hiljem arvati, et kurjad vaimud. Arvati, et rohi peab olema vänge lõhnaga, siis aitab. Ravimeetodid higistamine, oksendamine, aadri laskmine, valuvaigistamine ravimtaimedega, vesiravi, massaaz. Eksisteerisid nakkushaigused ja katkutekitajad tõestuseks Ramses II rõugearmid. Säilinud sõjaväearstide märkmed haavadest,
Taimse päritoluga valuvaigisteid kasutati kas suu kaudu sissevõetavate ekstraktidena, klüsmadena või naha kaudu sissehõõrutavatena. Meditsiini saavutustest vanas Kreekas annab ülevaate tolleaegne suur arst ja õpetlane Hippokrates oma töödes. Hippokrates (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokratese meditsiin oli antiikaja arstiteaduse tipptase. Püsivaim osa tema pärandist on olnud eetilised põhimõtted. Arstiteaduse isaks on nimetatud Hippokratest seetõttu, et ta oli esimene läänemaailma arst, kes tahtis eristada arstiteaduse usust. Hippokratese arvates ei ole haigused jumala põhjustatud, vaid kõigil haigustel on omad loomulikud põhjused. Hippokrates pidas organismi mitmetest osistest tähtsaimaks vedelikke –
alkeemia juurte lähedale. Teaduses arenes kaks suunda metafüüsiline (nt idealistlik Platon) ja atomistlik (materiaalne). Joonia koolkonnast saab alguse küsimus hinge asukohast ja erinevate organite tähtsusest. Ateena periood - kippusid mõtted materiaalse vallast ideaalse valda minema. Tuntumad nimed on Sokrates, Platon ning Aristoteles. Põhimõte - ,,inimene on kõikide asjade mõõt". Kreeka filosoofial oli kaks haru moraali e. eetika haru (Platon ja idealism) ning loodusteaduste e. füüsika haru (Aristoteles). 4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Pythagoras nägi arvudes võtit universumi mõistmiseks. Tema matemaatikas oli ka palju müstilist. Pythagoras algatas matemaatikas mõistete täpse defineerimise. Usk sellesse, et kõike peab saama arvudes väljendada, viis teda teaduses küllaltki kaugele. Peamiseks väljundiks sai geomeetria viimane aitas mh ka sellise tähtsa asja nagu kosmos, seletamisel
Nimelt võttis "semiootika" mõiste kasutusele arst Galenus 2.saj. Kuni XIX sajandi lõpuni tähistaski see mõiste õpetust haiguste sümptomitest. Nii näiteks nimetati Tartu Ülikooli diagnostika kateedrit semiootika kateedriks. Alles hiljem laienes semiootika uurimisväli oluliselt kultuuri ja ühiskonna analüüsimisele. Antud referaat vaatleb seega läbi meditsiinidiagnostika ka mingil määral semiootika juurte kujunemist. 2 1. Meditsiin Vana-Egiptuses Vana-Egiptuse panust meditsiini arenguks on raske alahinnata. Ühe näitena võib tuua egiptlaste poolt surnute palsameerimisega saadud kogemused. Nõnda olid egiptlased osavad kirurgid, kes suutsid muu hulgas teha ka üsna keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased olid reeglina arvamusel, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust kuivõrd just looduslikel põhjustel. Seega polnud haiguste
Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud.
avastamist hakati Harvey ideid vereringlusest tõsiselt võtma. Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) ajalugu Varaseim teadaolev erakorralist meditsiiniabi kirjeldav tekst Erakorralist meditsiiniabi on antud ajast kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni 20 saj keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (sh kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles 1960 aastatest. Erakorraline meditsiin on lähedalt seotud sõjameditsiiniga ning sellest valdkonnast kandunud tsiviiltervishoidu. Tervishoiu aluspõhimõtete (diagnoos, haiguse ennetamine jmt) kasutuselevõtu saab omistada Vana- Egiptlastele. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahun' i günekoloogiline papüürus, pärit Vana- Egiptusest. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 ema pärineva meditsiinlise traktaadiga
Personaalset rolli tervise eesti hoolitsemisel ei tähtsustatud. Keha ja vaim üheskoos, tähistasid pmst sama asja. Valitsesid müstilised haiguste seletused. Haiguste ennetamiseks oli tähtis palvetamine, karskus, raske töö, iseenda karm kohtlemine. Murdepunkt tekkis 14-15 sajand, kus individuaalne mõtlemine muutus domineerivaks ja kollektiivne mõtlemine jäi tahaplaanile. 17 saj. alguses algas teaduslik revolutsioon, hakkas arenema teaduslik meditsiin, haigestumise selgitused muutusid orgaaniliseks ja füsioloogiliseks. Psühholoogiline seletus jäi, aga oli seda kasutati vähesel määral. Rene Descartes (1596-1650). Oletas, et vaim ja keha on omavahel lahutatud kuid tõi sisse võimaluse nende piiratud koostööst. "Kuidas võib mõte, millel ei ole füüsilisi omadusi, põhjustada kehalist reaktsiooni?" Materiaalne ja mittemateriaalne osa, dualism. Ta pidas neid omavahel sõltumatuteks. Arvas, et loomadel hinge ei ole
loode, vastsündinu, väikelaps, dementne või pöördumatult komatoosne inimene -, siis selle definitsiooni järgi pole ta isik, ta on kaitsmist väärt (ainult) niipalju, kui temas on teadlikku elu. Üksikisik otsustab moraali seisukohalt, kas ta nõustub loomade tapmisega (nt toiduks) või taunib seda. Igatahes muutub aktiivne eutanaasia eetiliselt mõeldavaks just neil juhtudel, kui on olemas patsiendi testament või korraldused, living wills (4., lk 2380). Utilitaarse eetika ja inimese enesemääramiseõigusega rikutakse sagedasti hüvise vaagimise kaudu inimelu käsutamatuse printsiipi. Selle moraali järgi pole "inimelu pühadus" mitte millegagi põhjendatav eneseprivileegimine, mis põrmugi ei erine teistest (taunitavaist) eneseprivileegimistest, nt rassi või rahvuse eelistamisest... Selle "moodsa moraali" esimene läbiumurre toimus siis, kui seadustati karistusvaba abort esimese kolme raseduskuu
See on tänapäeval seotud nii sotsiaalse, psühholoogilise kui füsioloogilises vaimus. Kliiniline psühholoogia.Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Kuid käsitleb ka isiksuse kohanemist haigusega ka käitumuslikke reaktsioone, mis haigusega kaasnevad. Meditsiiniline psühholoogia. Põhineb mehanistlikul mudelil. On suunatud ravile. Tegeletakse näiteks ka sellele, kuida arsti-patsiendi interaktsioon mõjutab ravi. Käitumuslik meditsiin. Biotagasiside. Med+psühh+sots+pedagoogika. Kasutatakse kõige rohkem biheiviorismi. Meditsiiniline sotsioloogia. Üritab mõista tervist ja haigust erinevate sotsiaalsete faktorite baasil, mis võivad isikut mõjutada. Makrotasand, millel haigusele lähenetakse. Tervisepsühholoogia osutab: o Otsest abi: Konkreetsele inimesele. Klient/patsient. Nt kohanemine haigusega. o Kaudset abi: See hõlmab uurimusi, propagandaüritused jm
Arnold Villanovast(koht kust pärit) 1240-1311. Hispaania päritoluga. Mitmekülgne isik. Arst, filosoof, astroloog, alkeemik. Tegutses mitmes valdkonnas. Üks olulisemaid araabia alkeemia vahendajaid lääne-euroopasse. Tundis nii araabia, kreeka kui ka ladina keelt. Arendas metallide transmutatsiooni ideed. Suutis saada suhteliselt puhast etanooli, mida nimetati aqua vitae (elu vesi ld.k). Kasutas seda ka ravis. Püüdis leida ka elueliksiiri. Väitis, et ta avastaski ja kasutas seda. Ta märkis ühena esimestest, et puude põlemisel, kui pole piisavalt õhku, tekivad mürgised aurud (viitas
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia
valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel on elutahe täielikult kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma
Haigusega püüab organism end mürkidest vabastada. Bakterite ülesandeks saab nüüd surnud või kahjustatud rakkude lagundamine. Seega Bechampi järgi bakterid ei põhjusta haigust, vaid peegeldavad selle keskkonna hetkeolekut, milles nad eksisteerivad. Nagu rotid ei põhjusta roiskunud toidujäätmeid ja prügi, vaid nad eksisteerivad seal, kus prügi leidub. Pisikute teoorial põhineb kogu tavameditsiin ja vaktsineerimine on selle lipulaev. See on ka väga oluline põhjus, miks meditsiin nii paaniliselt vaktsineerimisteooriasse klammerdub ja seda iga hinna eest edukana püüab näidata kui tuleks välja, et vaktsineerimine on üks suur valemull, mis pealegi sadu tuhandeid lapsi on kahjustanud? Kuidas saaks meditsiin end üldse enam rehabiliteerida? Tavameditsiin on juba praegu sügavas kriisis sest hoolimata miljarditest, mis igal aastal meditsiini ja tervishoidu valatakse, on inimesed viimase 100 a jooksul aina
................................................................ 19 Kokkuvõtte......................................................................................................................................... 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse.
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimin
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Nõelravi Referaat Koostaja: Tarvo Kuus Juhendaja: Anna - Liisa Parm Tartu 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 Ajalugu 4-5 Traditsiooniline Hiina meditsiin 6 Traditsioonilise Hiina meditsiini seisukoht 6 Nõelravi punktid ja meridiaanid 7 Nõelravi kasutamine 9 Nõelravi näidustusi 10 Nõelravi vastunäidustusi 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................................................
- Kuidas paranemist soodustada? Tervisepsühholoogia: Jälgib, hindab, määratleb probleemi, kogub andmeid, analüüsib andmeid, loob teooria kontrollib neid Tervisepsühholoogia : Seotud sotsioloogia, pedagoogika ning meditsiiniga Tervisepsühholoogia kujunemiselugu 1 J. Watson S. Freud (1920) psühhosomaatiline meditsiinivaldkond Flanders Dunbar (1943) Franz Alexander (1950) Psühhosomaatiline meditsiin (toetub psühholoogiale) Teadvus Alateadvus Somaatiline (keha) Tervisepsühholoogia 2 1970-ndad kätumusliku meditsiini teke Biotagasiside temaatika Inimese osalus suureneb. Terviseõpetus õppeainena. Biotagasiside temaatika. 1974. Tervisepsühholoogia kui termin. Tegeletakse tervetega, et terved jääks terveks. Tervisepsühholoogia kujunemislugu 3 1978 a. Asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru Psühhosomaatika valdkonnad
See on kõige olulisem mõiste- mõistussajand. See jaguneb kaheks ja teise sajandi poole juhtlause: okei, mõistus on küll, aga tunded on ka olemas. Valgustussajandi alguses on autoreid, kes püüavad teadmise jagada algosakestest ja panna see nendest jälle kokku, et saaks aru, kuidas maailm on loodud ja kokku pandud. Maailma ei saa struktureerida , aga täitsa ilma reegliteta ka ei saa olla. Varem oli sisemine eetiline nõue- inimeses on sisemine eetika, mis ütles, mida võib teha ja mida mitte. Nüüd hakkab aga väline sisemisi eirama. Mõistus ja tunded on kaks selle sajandi vastuolu. Lisaks on vastandlikud ühiskondlik ja looduslik ja loodus ja tsivilisatsioon. Mõistuse ja tunnete ideestik on määrav valgustussajandil. Looduseidee ulatub kaugele renessanssi. Nostalgia tekkis. Loodus oli midagi, mille järele võis olla nostalgia ja see kestab edasi ka tänapäeva, kuid on individuaalne. Lisaks on paljusem kultuurivastuolu. See tuleneb
Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. 18. sajandit nimetatakse valgustussajandiks kuigi esimesed valgustajad olid juba 17 sajandil. Valgustuse kujunemise põhieelduseks loetakse teaduse arengut, mis tõstis esile inimmõistust.
Taolised teadmised on seotud loovusega, mis on vajalik adekvaatseks abistamiseks. Olulisel kohal on empaatiavõime; 3) personaalne teadmine – tundes iseennast ja seda, mida tervis minu jaoks tähendab, saan paremini tunda ja hooldada teisi. Patsiendi kui objekti asemel püüeldakse autentse, isikliku suhte poole kahe isiku vahel. Patsient pole lihtsalt üks kategooria, vaid unikaalne indiviid. Seda teadmismustrit on võrreldes teistega kõige raskem omandada ja edasi õpetada; 4) eetika – erinevate eetiliste teooriate tundmine, mis aitab õel lahendada praktilisi moraalseid probleeme, millega paratamatult kokku puututakse. Benner: noviitsist eksperdiks Patricia E. Benner on 1984. aastal ilmunud raamatus „From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice“ kirjeldanud õenduses uustulnukate (noviitside) ning ekspertide teadmiste ja oskuste erinevusi. Tema järgi kulgeb noviitsist eksperdiks saamine samm-sammult. Eristused noviitsi ja eksperdi vahel
rühmale, vanusele või isikutüübile. Toomas Paul, 1939- on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, virgem eilsest. (“Maise matka poolel teel”, 1996 ) Toomas Paul, 1939- on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane Kui oleme valel rajal, ei vii kangekaelne samas suunas edasi rühkimine ikkagi pärale. (“Maise matka poolel teel”, 1996 ) Aristoteles, eKr384-eKr322 oli kreeka filosoof Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme. (“Maise matka poolel teel”, 1996 ) Neale Donald Walsch, 1943- on ameerika kirjanik Paljud inimesed ilmselt parem hävitaksid oma eluviisi, kui muudaksid seda. (“Uued ilmutused: jutuajamine Jumalaga”, 2002 Igal inimesel on oma elamise viis ja see sõltub eelkõige tema eelistustest, võimalustest,
ühekordsest annusest. Kroonilise, tüsistunud kuluga gonorröa nõuab pikemaid ravikuure. Tuleb arvestada, et gonorröa on muutunud tundetuks paljude antibiootikumide suhtes, seega on soovitav ravida vastavalt laboratoorselt määratud mikroobi tundlikkusele. Süüfilis, genitaalherpes Süüfilis on kuulsusrikka ajalooga suguhaigus. Vaatamata sellele, et 20 sajandi alguses selgitati välja haigustekitaja, 1950ndail võeti kasutusele odav ja efektiivne ravim (penitsilliin) ja et haiguse diagnostika on laboratoorselt küllalt lihtne ja kättesaadav on haigus ikka veel meiega! Ka meil Eestis. Süüfilis põhjustab ~1 kuu nakatumist peale ühe kuni paar haavandit piirkonnas, kus haigustekitajad organismi pääsesid st. tavaliselt suguelunditel, harva suu piirkonnas ja mujal. Süüfilise haavand on valutu (mistõttu jääb vahel tähelepanuta) ja paraneb ka ravita 4-6 nädala jooksul. Haavand küll paraneb, kuid
haiguse ravimiseks. Alalõualuu paigaldamise õpetus vastab täielikult tänapäevasele Haigevoodil tehtud tähelepanekud koosnesid kolmest osast- uurimine, diagnoos ja ravi Arvukad hügieenireeglid Balsameerimine kui anatoomia õppimine Babülon Kaubateede keskpunkt- info liikumine Hammurabi seadused- sisaldasid nii tsiviil kui ka kriminaalseadusi Eri peatükk käsitleb arsti vastutust, tasu maksmist ja korvamiskohustust Meditsiin lähtus maagilis-religioossest maailmakäsitlusest, järjepidevus puudus Anatoomiateadmised nõrgad India ja Hiina Aastatuhandeid vana kultuur ravimine oli meeste (preesternõidade) käes Eeskirjad haigepõetusele ja ruumidele Nõuded inimestele, kes põetasid haigeid (puhtad nii kehalt kui kommetelt) Artistid, kes lõbustavad haigeid Yin ja Yang printsiip Põhilised ravivõtted massaaz, moksa ja akupunktuur
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg
Kultuurilise mõtlemise seisukohalt mingil määral looduse ja kultuuri eristus eri ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20. saj erinevate ideoloogiliste liikumiste mõjul (nt feminism), aga ka loodus- ja humanitaarteaduste koostööl.
Siin läksid ka filosoofide arvamused maailmakorralduses lahku. Osad väärtustasid looduse tähtsust inimese ja tehnika arengus, nimelt just loodusressursse mis aitavad progressil edasi liikuda. Mõned soosisid riigi arengut ja inimestele paremate võimaluste loomist, mis on ka alus tänapäeva ühiskonnale. Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus, mis suutis kriitiliselt mõtelda 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, et arendada uusi tehnoloogiaid 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4
USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
