Meditsiiniajaloo konspekt (0)

5 VÄGA HEA
 
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus
Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite
kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt
Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu.
Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks
säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda
atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega.
Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile
toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra.
Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi,
kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt
ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas suri umbes
veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda
araablased, kasutades inimestelt pärit ,,rõugelima". Protseduuri tuntakse variolatsiooni nime
all. 1718. aastal tõi Mary Montague (1689-1762), Briti Konstantinoopoli saadiku naine (kes
oli, muide, mh ka feminist) kombe Euroopasse. Inglismaal ja Euroopas oli variolatsiooni
praktiseerimise puhul tegemist sageli kõrgkihtide hobiga, nt 1721. aastal soovis end
varioleerida Briti kuninglik perekond. Selleks sooritati kõigepealt inimkatseid. Vangid,
kellega protseduur läbi viidi, jäid ellu, pärast mida hoiti neid koos rõugehaigetega ning nad ei
nakatunud. Oma sõjaväe varioleeris ka George Washington, siinkohal oli tegemist aga
kaugeltki mitte vabatahtlikkusel põhineva meetmega. (Eesti keeles kirjutas variolatsioonist
juba 1766. aastal Põltsamaa arst Peter Ernst Wilde enda poolt välja antud ajakirjas Lühhike
Õppetus.)
Hilisem elu siiski näitas, et võrreldes nö päris vaktsineerimisega ­ st inimese nakatamisel
veise rõugetega ­ esines variolatsiooni puhul teatav suremus ning haiguse kulg oli ägedam,
tuues mh sageli kaasa armistumise. Niisiis oli vaja Edward Jenneri (1749-1823) edulugu.
Jenner nimelt oli teinud tähelepaneku, mille kohaselt lüpsinaised, kes lehmadega
kokkupuutudes said veiserõugete nakkuse, ei põdenud pärast enam (inimese) rõugeid. Ka
Jenner tegi oma tähelepaneku kontrollimiseks inimkatseid. 1796. aastal alustas Jenner
vaktsineerimist veise rõugelimaga. 1798. aastal avaldas ta selle kohta kirjatöö ja 1802. aastal
sai ametliku Briti võimude tunnustuse. Vaktsineerimine levis kiiresti ning mitte ainult
geograafiliselt, vaid ka sotsiaalselt ­ nt Eestis moodustasid üle poole vaktsineerimise
läbiviijatest talupojad.
1989. aastal deklareeris WHO, et rõuged on inimpopulatsioonist välja viidud, viimane juhus
oli 1980. aastate alul Somaalias. (Omaette teema on rõugete seotus biorelvadega, sest pärast
seda kui inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, oleks tegemist väga efektiivse relvaga.)
Nakkushaiguste teaduslikul käsitlemisel toimus muurang 19. sajandil. Esialgu oli siis olemas
veel kaks vastandlikku koolkonda:
· keemiline (nn environmentalistid);
· bakteoroloogiline.
Esimest esindas Justus Liebig (1803-1873), kes kõneles nö käärimisest (viimast käsitleti
toona veel kui keemilist protsessi), teist sajandi esimesel poolel teadlane nimega Jacob Henle
(1809-1885), kes väitis (1840, Von den Miasmen und Kontagien), et patogeneesi organismis
tekitavad mingisugused mikroskoopilised elusolendid, ilmselt taimset päritolu. Arusaamine
nakkushaiguste ja põletike olemusest selgines 19. sajandi teisel poolel.
Nn keemiline nakkushaiguste teooria vajus unusteusehõlma siis kui Louis Pasteur (1822-
1895) 1857. aastal tõestas mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena. Pasteur
1
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Meditsiiniajaloo konspekt #1 Meditsiiniajaloo konspekt #2 Meditsiiniajaloo konspekt #3 Meditsiiniajaloo konspekt #4 Meditsiiniajaloo konspekt #5 Meditsiiniajaloo konspekt #6 Meditsiiniajaloo konspekt #7 Meditsiiniajaloo konspekt #8 Meditsiiniajaloo konspekt #9 Meditsiiniajaloo konspekt #10 Meditsiiniajaloo konspekt #11 Meditsiiniajaloo konspekt #12 Meditsiiniajaloo konspekt #13 Meditsiiniajaloo konspekt #14 Meditsiiniajaloo konspekt #15 Meditsiiniajaloo konspekt #16 Meditsiiniajaloo konspekt #17 Meditsiiniajaloo konspekt #18 Meditsiiniajaloo konspekt #19 Meditsiiniajaloo konspekt #20 Meditsiiniajaloo konspekt #21 Meditsiiniajaloo konspekt #22 Meditsiiniajaloo konspekt #23 Meditsiiniajaloo konspekt #24 Meditsiiniajaloo konspekt #25 Meditsiiniajaloo konspekt #26 Meditsiiniajaloo konspekt #27 Meditsiiniajaloo konspekt #28 Meditsiiniajaloo konspekt #29 Meditsiiniajaloo konspekt #30 Meditsiiniajaloo konspekt #31 Meditsiiniajaloo konspekt #32 Meditsiiniajaloo konspekt #33 Meditsiiniajaloo konspekt #34 Meditsiiniajaloo konspekt #35 Meditsiiniajaloo konspekt #36 Meditsiiniajaloo konspekt #37 Meditsiiniajaloo konspekt #38 Meditsiiniajaloo konspekt #39 Meditsiiniajaloo konspekt #40 Meditsiiniajaloo konspekt #41 Meditsiiniajaloo konspekt #42 Meditsiiniajaloo konspekt #43 Meditsiiniajaloo konspekt #44 Meditsiiniajaloo konspekt #45 Meditsiiniajaloo konspekt #46 Meditsiiniajaloo konspekt #47 Meditsiiniajaloo konspekt #48 Meditsiiniajaloo konspekt #49 Meditsiiniajaloo konspekt #50 Meditsiiniajaloo konspekt #51 Meditsiiniajaloo konspekt #52 Meditsiiniajaloo konspekt #53 Meditsiiniajaloo konspekt #54
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
joannacas Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kui ravi oli tulemuseta ?
  • Kes antibiootikumide avastamise eest Nobeli meditsiinipreemia sai (19 ?
  • Kui farmakoloogia häll (miks ja kes ?
  • Miks ei peaks seda tegema ka haiged tagalas... ?

Mõisted

toovaks, veise rõugetega, keemiatööstuse areng, vereseerum, kujunenud seerumi, ravimitööstuses, fagotsüüt, viirus, tapnud gram, physis, vivisektsioon, kuraare, du bois, seotut, organil, alles 1921, haigla sünd, antiikajast, tõepooelst, araabia, mõnede, vaeslaste jne, teisalt, patsiendi roll, emade, patsientidele õigusi, tõepoolest, õigupoolest, antiikkultuuride puhul, emakas, prostituutide jne, ekstsortsism, keha haiguseks, haigeid nägemata, loodusteadused, aju, frenoloogia, ravimisel, viimaste puhul, maniakaaldepressiivse psühhoosi, ravimite kasutamine, farmaatsia ajalugu, hippokratese kohta, sublimatsioon, paracelsuse töös, paracelsuse arvates, kohtadele kehas, eksperimentaalfarmakoloogia, meyer jt, vaid oluline, farmaatsial, nt novokaiin, fenomen, pyocyanase, epidemioloogia, suremus, meditsiinikorüfeed, hügieen, emade, omaette teema, elutingimustest, omandatu, suuremaid muudatusi, olulisim evolutsionist, marksistid revolutsiooniliselt, sunnil, biogeneetiline reegel, püknik, erilise tähenduse, geneetika, muutumatuteks, idu, aastate keskpaik, sobimatust, võetud steriliseerimisseadus, põhjamaade uurijad, võitlusliidu, fašism, natside teadus, fašismi olemuses, teadusloolised juured, natside vähi, lähenemine, vulgaar, hüppeid, meditsiinikuritegu, heaoluühiskonnas24, üksikindiviid, globaliseerumisprotsessi osa, iroonia, sajandil vabakaubandust, erinevatel kultuuridel, rahvameditsiiniga, historiograafia, 1715, 1766, aastail 1928, demograafia, juurdepääsu riigivalitsemisele

Sisukord

  • Girolamo Fracastro
  • Õppetus
  • Dorpatit
  • Charles
  • Antibiootikumide
  • Alexander
  • Kordamisküsimused
  • XII. 7. SEMINAR Füsioloogia
  • Wilhelm Wundt
  • Seedemahlad ja ainevahetus
  • Seedefüsioloogia
  • Veresoontefüsioloogia
  • Hingamisfüsioloogia
  • Joseph Barcroft
  • Neurofüsioloogia
  • Endokriinfüsioloogia
  • Ernst Starling
  • Paul Langerhans
  • Minkowski
  • Membraanide füsioloogia
  • XIII. 6. LOENG
  • Teaduse areng
  • Arstiõppes
  • Neisser
  • PATSIENDI
  • XIV. 8. SEMINAR
  • Uusaegne psühhiaatria
  • William
  • Vincenzo
  • Philippe
  • Heinroth
  • Kriminaalantropoloogia
  • Kirjandus
  • XV. 7. LOENG Farmakoloogia ja farmaatsia
  • Hippokrates
  • Eksperimentaalfarmakoloogia
  • Keemiline süntees
  • Perkin
  • Peniccilum
  • Pyocyanase
  • XVI. 9. SEMINAR
  • EPIDEMIOLOOGIA
  • Cholera Society
  • TERVISHOIU ARENG
  • eeskätt peale bakterioloogia teket), keskendub indiviidile ning sedavõrra, mida enam
  • Johann Peter Frank
  • James Lind
  • Prantsusmaal
  • L.-R. Villerme
  • Vaesuse ja haiguse korrelatsioon
  • Inglismaal
  • Southwood Smith
  • Saksamaal
  • KOKKUVÕTTEKS
  • XVII. 8. LOENG Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus)
  • EVOLUTSIOONIÕPETUSE
  • Erasmus Darwin
  • Jean Baptiste de
  • Herbert Spencer
  • Suurbritannias
  • Venemaal
  • PÄRILIKKUSÕPETUS
  • GENEETIKA
  • Galton
  • EUGEENIKA
  • XVIII. 10. SEMINAR
  • Fašism
  • Antiratsionalism
  • Juhiprintsiip
  • Antiliberalism, antikommunism
  • Natsionalism, rassism
  • NÕUKOGUDE MEDITSIIN
  • XIX. 11. SEMINAR
  • Vanadus“
  • Drug Act
  • XX 12. SEMINAR (Ekskursioon) Lühiülevaade Eesti arstieaduse ajaloost
  • Eesti meditsiiniloo historiograafi
  • Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani
  • Rahvaarstid Võrumaalt
  • Raamatukogu
  • Mõtteloo
  • Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
  • Märksõnu meditsiini institutsionaliseerumisel
  • – Tartu ülikool ja arstiteaduskond selles
  • Tartus taasavatakse ülikool (
  • Saareste
  • Mihkel Kask
  • Alfred Fleisch
  • Kronoloogia (20. sajand)
  • -1990. aastad Meditsiinigeneetika ja molekulaarmeditsiini võimas esiletõus

Teemad

  • XI. 5. LOENG
  • seminaria contaginosa
  • miasmidest
  • Montague
  • Lühhike
  • Jenneri
  • Liebig
  • Henle
  • Von den Miasmen und Kontagien
  • Louis Pasteur
  • nakkuste bakterioloogiline
  • germ theory
  • Robert Koch
  • haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid
  • postulaadid
  • success-story
  • in vitro
  • Pirquet
  • immuunsus
  • Metšnikov
  • allergia
  • kunstlike antikehade filosoofia
  • kõrvalahel
  • Salvarsani
  • viroloogia
  • Chamberland
  • Dmitri Ivanovski
  • Martinus Beijerinck
  • Fleming
  • penicillinum
  • Jean Fernel
  • Santorio Santori
  • Albrecht v. Haller
  • Johann Blumenbach
  • Rene Reamur
  • Lazzaro Spallanzani
  • Luigi Galvani
  • Allessandro Volta
  • Physis
  • Emil du Bois-Reymond
  • eksperimentaal
  • füsioloogia
  • Francois Magendie
  • Charles Bell
  • Johannes Peter Müller
  • antivivisektsionism
  • C. Bernard
  • milieu interieur
  • Sissejuhatus eksperimentaalmeditsiini uurimisse
  • Carl Ludwig
  • Hermann v. Helmholtz
  • Handbuch der Physiologie des Menschen
  • stromuhr
  • ülikoolis
  • Johann Friedrich Erdmann
  • Alfred Wilhelm Volkmann
  • Friedrich Bidder
  • Carl Schmidt
  • avastati maomahla
  • psühhomotoorne sekretsioon
  • Ivan Pavlov
  • Alexander Schmidt
  • Õpetus verest
  • Companion Encyclopaedia of the History of Medicine
  • Walter Cannon
  • barium meal
  • Eesti Arstiteaduse Ajaloost
  • heart-bypass surgery
  • John Scott Haldane
  • August Krogh
  • Julien Le Gallois
  • hingamiskeskuse
  • Ivan Setšenov
  • Peaaju refleksid
  • Charles Sherrington
  • sünaps
  • P Ehrlich
  • John Newport Langley
  • seitenkettentheorie
  • retseptorite teooria
  • Henry Dale
  • Otto Loew
  • William Bayliss
  • Oscar
  • Joseph v. Mering
  • insula
  • valetudinaria
  • hopitaux
  • generaux
  • highway
  • kliinik
  • Wundärzte
  • institutsiooni
  • arstkonna emantsipatsioon
  • Nightingale
  • meditsiinikutsete kujunemine
  • proletariseerumisest
  • ühiskonnad hindasid üha enam arsti mitte kui
  • tagajärgedega võitlejat (ravijat), vaid kui ennetajat (tervishoiuspetsialisti)
  • professionaliseerumiseks
  • care
  • versus cure
  • sünnitusmaja
  • pediaatria
  • Charite
  • hystera
  • psüühika on ajutegevuse „produkt“
  • Galenos
  • araablased
  • keskaeg
  • ekstsortsism
  • haiged inimesed
  • nii kehaline kui moraalne pool
  • moral treatment
  • Chiarugi
  • melanhoolia
  • mania
  • amentsia
  • Pinel
  • idiotia
  • Jean-Etienne Esquirol
  • psühhiaatria õpetamine ülikoolides
  • Johann
  • Wilhelm Griesinger
  • Kaspar Max Brosius
  • I. Pavlovi
  • närvi
  • Spurzheim
  • frenoloogia
  • Paul Broca
  • Pierre Marie
  • Benedict Morel
  • kriminaalsete vaimuhaigete
  • The McNaghten rules
  • Cesare Lombroso
  • ei leiutatud 19. sajandi jooksul ühtegi asjalikku
  • ravimeetodit vaimuhaigete raviks
  • Kraepelin
  • Lihtsate psüühiliste protsesside
  • mõjutamisest mõnede arstimitega
  • Psühhiaatria kompendium
  • dementia praecox
  • Manfred Sakel
  • Cardiozol
  • Egaz Moniz
  • Siegmund Freudi
  • PowerPoint presentatsioon
  • Farmaatsia ja farmakoloogia ajaloos
  • contraria
  • contrariis
  • materia
  • medicas
  • materia medica
  • Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a
  • Paracelsus
  • Sublimatsioon
  • Sool“, S ja Hg
  • lauadanumi
  • medicamenta
  • apagirica
  • sarnast sarnasega“
  • signa naturae
  • Euroopa esimeste farmakopöade ilmumine
  • Ricettaria Fiorentino
  • Dispensatorium Pharmacopearum
  • Atropa belladonna
  • Pierre Joseph Pelletier
  • Friedrich Sertüner
  • Rudolf Buchheim
  • materia medica
  • Alexander Ure
  • biotransformatsiooni
  • pro-drug
  • William Henry
  • P. Ehrlich
  • Emil Adolph v. Behringig
  • Seitenkettentheorie /
  • side chain theory
  • Corpora non agunt nisi fixata
  • kemoteraapia
  • Sachahiro Hata
  • Salvarsan
  • Prontosil
  • A Fleming
  • London Epidemiological Society
  • Õhust, veest ja maakohtadest
  • Epideemiad
  • John Graunt
  • Natural and Political Observations
  • Bills of Mortality
  • Bernardino Ramazzini
  • troopikameditsiin
  • Pierre-Simon Laplace
  • Pierre Charles-Alexandre Luis
  • Louis Rene Villerme
  • Peter Ludwig Panum
  • William Farr
  • John Snow
  • The Asiatic
  • Epidemiological Society
  • germ theory
  • Püüdes neil kahel valdkonnal vahet teha, defineerigem, et
  • hügieen on eeskätt keskkonnale suunatud meetmete kompleks, mille puhul peamine
  • eesmärk on nakkushaiguste ärahoidmine. Rahvatervis, milline kujuneb välja hiljem
  • eeskätt peale bakterioloogia teket), keskendub indiviidile ning sedavõrra, mida enam
  • ollakse võimelised nakkushaigustega võitlema, ka uutele epidemioloogilistele
  • väljakutsetele, nt kroonilistele haigustele, kasvajatele jne
  • lazaretto
  • industrialiseerumisest
  • globaliseerumine
  • Polizeiwissenschaft
  • natsionaliseeriti kiriku varad
  • sõjavägi
  • John Pringle
  • imperialistlik
  • Malthus
  • Officers de sante
  • Adolphe Quetelet
  • Parti d´hygiene
  • Annales d’hygiene
  • William Farr
  • Poor Laws
  • Thomas
  • John Simon
  • Edwin Chadwick
  • Jeremy Bentham
  • J. Snow
  • Medicus politicus
  • Staat
  • Göttliche Ordnung
  • System einer
  • vollständigen medicinischen Polizey
  • Bismarck
  • Ninepence for fourpence
  • Max Joseph v. Pettenkoffer
  • suguhaigustest
  • macho
  • tervis, inimkeha, teatavas mõttes natsionaliseerida
  • Zooloogia filosoofia
  • elu jooksul
  • omandatu on pärandatav
  • Charles Darwin
  • Liikide teke
  • muutlikkus ja
  • pärilikkus
  • füsioloogilistest
  • ühikutest
  • sotsiaaldarvinismi
  • solidarism
  • sotsiaaldemokraatia
  • laissez-faire
  • unfit
  • Pjotr Kropotkin
  • Ernst Haeckel
  • rekapitulatsiooniteooria
  • KONSTITUTSIOON
  • tüübi
  • Ernst Kretschmer
  • pärilikkusõpetuse ja
  • konstitutsiooniõpetuse vahe
  • Gregor Mendel
  • Demokritos
  • Platon
  • Aristoteles
  • Adams
  • Nasse
  • Joseph Koelreuter
  • Mendelit
  • Francis
  • stirp
  • Nägeli
  • Weismann
  • verre
  • meditsiinigeneetika
  • prenataalne diagnostika
  • tõutervishoid)
  • F. Galtoni
  • inimliigi evolutsiooni suunamine
  • eugeenika
  • negatiivse eugeenika
  • Karskusliit
  • Steriliseerimise seadus
  • PRONATALISM)
  • Eestil aastail 1934-1940, so Pätsi režiimi ajal
  • rahvusterviklikkus
  • Fascio di Combattimento
  • rassi
  • jõud läbi ühtsuse
  • Antiratsionalism
  • võitlus
  • liider, eliit, massid
  • NATSIMEDITSIINI
  • Reich
  • arstil ja
  • ees
  • ordnung
  • Suitsetamisvastane
  • Führer
  • toitlusküsimuste
  • töötervishoiule
  • Sturmabteilung
  • Schutzstaffel
  • halastussurm
  • General Surgeon
  • intelligentsia
  • panus
  • Vabadus
  • tervis on
  • täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid haiguse ja põduruse
  • puudus
  • majanduslik
  • globaliseerumist
  • anonüümsus
  • autonoomsus
  • drug-store
  • Bayer
  • the heroic
  • the Pure Food and
  • Coca
  • terapeutiline revolutsioon
  • body-building
  • Doing better but feeling worse
  • tööstus
  • People-With-Aids
  • gay-pride
  • biopower (biovõim / biopoliitika)
  • Kurjast vaimust vaevatud
  • Kirurgia läbi sajandite
  • Tartu Ülikooli
  • Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid
  • Tallinna vanadest
  • Meditsiin
  • Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed
  • Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917-1940
  • Eesti arstid 1940-1960
  • Ludvig Puusepp
  • Medical history
  • Hullus ja arutus: hullumeelsuse
  • Teadmistahe
  • Haigus kui metafoor; Aids ja selle metafoorid
  • Vääriti mõõdetud inimene
  • Nakkushaigused surma
  • põhjustena Eestis 1711-1850
  • Kodutohter
  • Eestlaste endeemilistest haigustest, Loomingu
  • Eesti
  • Historiograafia
  • Eesti Arst
  • Märksõnu meditsiini institutsionaliseerumisel
  • Tartu ülikool ja arstiteaduskond selles
  • Tartus taasavatakse ülikool (
  • Henrik Koppeli
  • Artur Valdes
  • Aleksander Rammul
  • Ernst Blessig
  • Ernst
  • Aadu Lüüsi
  • Rockefeller Foundation
  • Alexander Lipschütz
  • Maks Tiitso
  • Siegfried Loewe
  • Georg Barkan
  • Georg Kingisepp
  • Harry Kull
  • Aleksander Paldrokil
  • Ludvig Puusepp
  • Karl Schlossmann
  • Food and Drug Act
  • TERAPEUTILINE REVOLUTSIOON
  • World Health Organisation
  • Heart-lung machine
  • Thalidomide
  • 1990. aastad Meditsiinigeneetika ja molekulaarmeditsiini võimas esiletõus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

65
doc
27
docx
937
pdf
18
docx
180
doc
990
pdf
12
doc
343
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto