Meditatsiooni esitlus powerpointis (0)

Sarnased õppematerjalid

12

ppt

Meditatsioon

Meditatsioon Merilin Talimaa 11.klass  Meditatsioon · Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis jm) · Viiakse läbi isiklikult · Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid

Psühholoogia

2

doc

Hüpnoos ja meditatsioon

hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel. Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).

Inimeseõpetus

2

doc

Meditatsioon ja hüpnoos

Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt)

Inimese õpetus

13

doc

Meditatsioon - referaat

Meditatsioon 1  Sisukord: 1. Mis on meditatsioon? lk 3 2. Meditatsioon erinevates religioonides lk 5 *Budism lk 5 *Taoism lk 6 *Sufism lk 7 *Hinduism lk 7 *Lääne Traditsioonid lk 8 3. Miks mediteerida? lk 10 *Füüsilised kasutegurid lk 10 *Vaimsed kasutegurid lk 11 4. Kasutatud kirjandus lk 13

Psühholoogia

14

odt

Meditatsioon

?????????????? ????? ?????? 10.R klass Meditatsioon Psühholoogia referaat Juhendaja:????? ????? 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. MILLEKS MEDITEERIDA?............................................4 2. MEDITATSIOONITEHNIKAD........................................5 3.ABIVAHENDID MEDITEERIMISEKS.............................6 3.1.Mantra...................................................................

Uurimistöö

2

docx

9./10. klassi Usundilugu

(brahman). · Jooga on vanem kui kõik religioonid. · Jooga ei ole religioon, vaid eluviis. · Jooga 4 liiki: Radza-jooga ehk kuninglik jooga, selle alla kuulub hatha-jooga ehk kehalised harjutused, läänemaailm tunnebki vaid hatha-joogat. Karma-jooga - tööjooga. Dznjaana-jooga - teadmiste jooga. Bhakti-jooga - armastuse jooga (tantra). · Vaimsed harjutused on peamiselt meditatsioon. · Vanasti teati 80000 aasanat (asendit), praegu u 80. · Inimene on nagu purjus ahv, tema emotsioonid lainetavad. · Hatha-jooga abil saab inimese maha rahustada. · Aasanade aluseks on õpetus tsakradest (energiapunkditest). · Nauli - kõhuhingamine. · Eesti tipp radza-joogi oli Gunnar Aarma ning on Holger Oidjärv. · Krya-jooga on hatha-jooga haru. · Hääle-joogas ,,aum" - püha silp. · Bikram-joogat tehakse 40 kraadises toas. Hinduism

Usuõpetus

6

doc

Usundid

1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. väärusk 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus) Usutakse, et peale surma jääb (inimese?) hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni käigus), lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö. teadvuse puhas olek. Inimene kogeb ja tunne(ta)b maailma vahetult, mõistete vahenduseta, samas ei saa kogetut mõistetega edastada. Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada)

Religioon

10

doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

seadustega kirjeldada. Ümbersünnid lakkavad. 2 seisundit: eluajal saavutatav, lõplik (pärast surma). Hinge pole. 23. Duhkha ­ BUDISM kannatus, ahistus. Kogu samsara on seotud kannatustega, nauding on kaduv, seega ka see on kannatus. Inimene põhjustab need endale ise, kuna on kiindumuse kütkes, et neid võita peab esmalt alluma, aru saama ja võitma. 24. Askees ­ õpetus, et keha kurnamise kaudu jõuab inimene valgustatud olekusse. 25. Meditatsioon ­ mõtisklus, mõlgutus. Vaimne praktika, mida kasutatakse erinevates idamaistes religioonides. 26. Jooga - (yoga ike või side) on India traditsioonilise maailmakäsitlus põhimõiste, mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha ­ budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28

Usundiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)