Meditatsioon - referaat (2)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mis on meditatsioon ?
Miks mediteerida ?
Mis on meditatsioon ?
Miks peaks aga inimene tahtma kogeda vaimsust ja selle enesekogemist ?
Miks mediteerida ?

Meditatsioon

Sisukord:

Mis on meditatsioon? lk 3

Meditatsioon erinevates religioonides lk 5
* Budism lk 5
*Taoism lk 6
* Sufism lk 7
* Hinduism lk 7
*Lääne Traditsioonid lk 8

Miks mediteerida? lk 10
*Füüsilised kasutegurid lk 10
*Vaimsed kasutegurid lk 11

Kasutatud kirjandus lk 13

Mis on meditatsioon?

Lihtsalt öeldes on meditatsioon kogemus mõistuse piiramatust olemusest, kui seda enam ei valda harjumuspärane mõttelobin. Mõistust võib võrrelda taevaga. Kui taevas on pilvedega kaetud, ei saa me kunagi näha selle tõelist palet. Ajame aga pilved laiali, ning maagiliselt, täies ilus avaneb meie ees taeva sinetav ääretus. Kui inimese mõistus on pidevalt mõteist pilves , ei saa ta kunagi kogemust oma vaimsusest ega selle enesekogemusest. Ta saab vaid kogeda pilvekatet, mis ümbritseb sisu.
Miks peaks aga inimene tahtma kogeda vaimsust ja selle enesekogemist? Vastus on, et see annab talle teadmise tema tegelikust loomusest. Loomusest, mis on oma loomulikus olekus rahulik ja muretu, mida ei varjuta mure- ega soovidepilved, lootused ega hirmud , mis tavaliselt haaravad meie tähelepanuvõime. Mõistuse pilvitu oleku kogemus on täieliku ja elujõulise olemise tunnetamine samaaegselt sügava sisemise rahulolu tundega.
Meditatsioon annab kehale ja vaimule ka muid hüvesid, kuid nende saavutamine sõltub võimest kogeda just seda keskset, erksat ja samaaegselt rahulikku olemist. Selle mõistmiseks võiks oma vaimu kujutleda tiigina, mille põhjamuda inimene on aastate viisi usinalt mõttelobaga üles keerutanud. Kui keerutamine lõpetada, settib muda põhja ning vesi muutub selgeks. Nüüd ei näe ta üksnes läbipaistvat, puhast vett, vaid võib nautida ka teisi hüvesid, näiteks kustutada janu ja supelda. Vee selgus ja puhtus lubavad tal näha tiigi põhja ja avastada sealt uue, huvitava ja imelise maailma. Kui mõistus muutub mediteerides rahulikuks ja tüüneks, jõutakse palju sügavama arusaamiseni iseendast ja oma tõelisest loomusest.
Vaimu rahustamise ja mõtete peatamise kaudu rahustab ja peatab mediteerimine ka emotsioonid . Mõtted ja emotsioonid on inimese igapäevaelus tihedalt seotud. Mõtteis keerlevad valusad mälestused, olevikumured ja tulevikuhirmud ning mõtted päästavad omakorda valla kahetsuse, viha- ja hirmutunded. Kui vaim asub mediteerima, muutub ka tundeelu rahulikuks. Isegi kui muremõtted tekivad, puudub neis tavapärane intensiivus. Mediteerija suudab mõtteid justkui eemalt jälgida, neisse uppumata ja nendega samastumata. Tulemuseks on see, et ebameeldivaid emotsioone suudetakse esile manada üha vähem. Kõige aluseks jääb mõtteis ja tunnetes valitsev sügav rahu.
Võimalikud muremõtted liiguvad nagu pilved üle päikese palge ja asenduvad meelerahuga, mis saavutatakse vaid endaga rahujalal olles. Meditatsiooni ei tohiks kunagi pidada eraldiseisvaks tehnikaks, millele ennast allutada, nagu paljuski toimub võõrkeele või arvutioskuse omandamine. Sisuliselt on meditatsioon millegi meis alati olemas olnu taasavastamine, pooleli unustatud lehekülgede avamine ammu armastatud , kuid hüljatud raamatus. See ei tähenda, et meditatsiooniga pöördume tagasi lapsemeelsusesse. Meditatsioon ei nõua elukogemstest loobumist või mõttejõus kahtlemist. Ei ole vaja muutuda teistsuguseks või vähem huvitavaks isiksuseks, kui ollakse. Mediteerimisseansi lõppedes pöördub vaim igapäevaste kavatsuste ja ettevõtmiste juurde – nüüd on sellele aga lisandund uut mõtteselgust ja -jõudu, samuti on suurenenud võime julgelt vastu astuda väljakutsetele ja pingetele, mida elu teele pidevalt veeretab.
Mõned inimesed kujutlevad meditatsiooni kui mingist arusaamatust idamaisest müstitsismist läbiimbunud tegevust, kuid mediteerija ei pea selle kunsti omandamiseks religioosetesse ja spirituaalsetesse õpetustesse sukelduma . Meditatsioon on tegelikult väga lihtne viis, et valgustada vaimu, unustada igapäevane stress ja keskenduda ainult vaimsele lõõgastumisele.
Meditatsioon ei vii reaalsest maailmast eemale, vaid aitab meil selles tegutseda selgepilgulisemalt ja tõhusamalt. Ta annab võime olla tundlikum ja mõistvam kaasinimeste ja looduse vastu, kuna ta arendab inimeses arusaamist kõige ümbritseva ühtsusest ja vastastikkusest sõltuvusest, ning seeläbi teadvustatakse endale, mida tähendab olla inimene. Suurenenud tundlikkuse ja teadlikkusega suudame endast paremini aru saada ja enesega leppida. Esmakordselt tunnetatakse tõeliselt elu mõistatuslikku väärtust.

Meditatsioon erinevates religioonides

Ammustest aegadest on meditatsioonil olnud tähtis roll 'suurtes vaimutraditsioonides'. Selle terminiga märgitakse

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla