Me oleme eestlased. Kes me oleme? (3)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

28

pdf

Kiviaeg

KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima ­ sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus eri kohtades

Ajalugu

4

doc

Essee psühholoogias teemal "Eestlased kõrvaltvaates"

Tunnistan ausalt, et suhtun ka ise tüüpilise eestlasena venelastesse kerge eelarvamusega (olgugi et oman paljusid vene keelt emakeelena rääkivaid tuttavaid), kuid pärast A. Valgu ja A. Relo teose lugemine avardas tugevalt mu arvamust. Nii siin riigis elavad eestlased kui venelased peaksid kas või üritama vaadata mööda stereotüüpidest, et vältida praeguseks maad võtnud ,,meie" ja ,,nemad" kategoriseerimist. Oleme siiski valdavas enamuses kõik EV kodanikud, milleks siis selline klassideks jaotamine. Samas usun, et aastatega juurdunud võõristamist pole niisama lihtne leevendada. Eestlased on välisvaatlejale tuntud eelkõige oma reserveerituse ja külmuse poolest, kuid lähemal tundmaõppimisel ,,sulab jää" ning sõnaahtrast inimesest saab hea vestluskaaslane. Sellised me eestlased olemegi- väikese rahvusena umbusklikud võõraste suhtes, sest maailmas on kõigest

Psühholoogia

14

doc

Ida-Virumaa rahvakultuur

Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08  Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD .................

Kultuurilugu

3

rtf

Rahvusriigi võimalustest 21. saj.

noort. Asjalikud inimesed saavad läbi igal ajal, mida elu ka ei tooks. Eestlane saab olla igal pool, aga kas ka õnnelik? Vanavanemate elu on varsti sama võõras ja kummaline kui mõne kauge suguharu elu troopikas. Võib väita, et see on paratamatu: uus elu on parem, see tähendab mõnusam ja lahedam kui vana. Järelikult ei ole põhjust vana kahetseda ja võib olla mäletadagi. Paraku ei ole alati selge, kas uus elu ongi vanast parem, kas oleme õnnelikumad kui olid meie esivanemad. Veel vähem suudetakse hinnata, kas see kiiresti muutuv elulaad on midagi kindlat ja kestvat või ollakse valinud ummiktee, mis viib kord suure kriisini. See on oht põlvkondade järjepidevusele. Järjest enam kerkib esile lääneliku elustiili väärtustamine: slängid ja laenud eesti keele sõnavaras, madal iive, segaabielud, seksuaalvähemused. Eestlane võtab välja notebook´i, märgib sinna businessman´iga briefing´u aja

Eesti keel

19

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

ümberrahvustumine - võõraste kultuuride ülekaalukas surve. Hurta huvitas ka Eesti geograafiline asend - eelkõige rahvuse julgeoleku aspektist. Ta pidas Eesti asendit eriti soodsaks looduslike piiride poolest, mis isoleerivad meid naaberrahvastest ja moodustavad koos hariduse ja kirikuga "ühe läbimurdmata vaheseina". Reinman seevastu pidas Eesti asendit äärmiselt ebasoodsaks, lausa "õnnetuse allikaks". Julgeoleku seisukohalt oleme me "suuremate rahvaste jalus", kellele see ala on ülimalt oluline. See tegur olevat määranud eestlaste saatuse sajanditeks. Geopoliitika rakenduslik tähtsus kasvas järsult rahvusvahelise olukorra teravnedes Euroopas 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja eel ja ajal Baltimaade sõjalis-strateegiline väärtus kasvas veelgi. Mitte ainult Eesti-Vene suhetes, vaid Eesti ja Euroopa ning Eesti ja ülejäänud maailma

Filosoofia

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt,

Ühiskonnaõpetus

34

docx

Euroopa muinaskultuurid

Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstiajaloo. Uue tasemega mees, sest ka

Ajalugu

34

doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanilastest germaani, slaavi ja balti keelte kõnelejate esivanemad ümberrahvastunud soomeugrilased. Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest. Kui eestlased, soomlased ja ungarlased on 21. sajandi alguseks elatusalade või majandustüübi poolest industriaalühiskonna näiteks, olles välja kujundanud oma linnakultuuri ning järjest vähendanud põlluharimise osakaalu ühiskonnas, siis valdav osa Venemaal asuvaid soomeugrilasi on põlluharijad ehk maarahvas väikese linnaharitlaskonnaga. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

Kommentaarid (3)