Me liigume hariduses tagasi inimlike põhiväärtuste juurde (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

pdf

Eksamiküsimused Kasvatusteaduse alused

rajaja, juhindus Pestalozzi ideedest. ● Peamiseks kasvatuse eesmärgiks pidas ta esteetilise maailmakäsituse kaudu saavutatavat kõlblust ● Sätestas, et kasvatuse eesmärgid määrab esteetika ja kasvatusmeetodid psühholoogia ● Ta taandas kõik psüühilised protsessid kujutlusteks ning töötas välja nn õppetöö astmete teooria, mis oli Euroopa hariduses mõjukas 20.saj alguseni (Herbarti haridusteooria) 1) kujutluste täpsustamine (esitamine ja selgitamine); 2) seostamine; 3) süstematiseerimine/üldistamine; 4) rakendamine/kasutamine ● Leipzigi ülikooli filosoofiaprofessor T. Ziller jagas Herbarti esimese astme omakorda kaheks osaks: analüüsiks ja sünteesiks

Kategoriseerimata

39

doc

Sissejuhatus kasvatusteadusse

Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................

Kasvatusteadus

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

autoriteet sünnitab allasurutud ja austuseta põlvkonna päheõppimine ja tuupimine on keskaegsed meetodid kitsad jah-ei-piirid tuleb asendada paindlike ja läbiräägitavate reeglitega uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed ­ on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

naissoost. Tüdrukute väitel on ahistajad olnud enamasti neist vanemad, poiste puhul aga ulatub omaealiste osakaal pooleni kõikidest juhtudest. Kui poisid on märkinud väärkohtlejatena enam-vähem võrdselt nii võõraid kui tuttavaid, siis tüdrukute puhul on ülekaalus võõrad. Tallinna Laste Tugikeskus viis aastal 2000 läbi väärkohtlemisalase uurimuse Tallinna 14­16. aastaste kooliõpilaste seas, mille käigus saadi tagasi 2006 ankeeti. Anketeeritud kooliõpilase uurimuse tulemuste kohaselt on lastest 4,4 % üritatud vägistada, 1,3 % olid olnud vägistamise ohvrid. Veel sagedamini on lapsi puudutatud seksuaalse erutuse saamise eesmärgil, tehtud solvavaid märkusi ja ettepanekuid suguühteks. Paljude seksuaalse väärkohtlemise juhtude puhul jääb kuriteo episood varjule, sest tegemist on perekonnas toimunud juhtumiga ning lastel ei ole piisavalt teadmisi, kuidas nad peaksid käituma või kellelt nad saaksid abi

Ühiskond

19

docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3

Eetika

68

docx

Arengupsühholoogia loeng

antud. Chomsky ­ keele omandamise võime on kaasa sündinud, meil pole küll keele teadmisi, kuid meil on võimed, mis aitavad meil keelt õppida. Generatiivne grammatika. Darwin ­ evolutsiooniteooria - kirjeldas, kuidas evolutsiooni käigus on erinevatel organismidel arenguastmed, kirjeldas kuidas enamkeerulisemad olendid kujunevad välja evolutsiooni käigus. Astmelisuse idee, mis on edasi tulnud arengupsühholoogiasse, Keerates sellele vinti juurde, et areng on küll astmeline, kuid omab ka äkilisi muutusi. Assotsiatsinism (Locke, Hume, Mill) ­ laps omandab kõik elu jooksul Konstruktivism (Piaget) Kompetentne laps (nt Baillargeon) ­ tegelikult lapsed teavad implitsiivselt maailma kohta palju. KAS ARENG ON ASTMELINE? 20.sajandi alguses Baldwin ­ võttis Darwini astmelisuse idee, kandis selle üle intellektuaalse

Arengupsühholoogia

60

doc

Filosoofia SH

käisid pidevalt tema sõbrad tema juures teda põgenema utsitamas, kuid Sokrates ei kavatsenudki põgeneda, sest ta uskus, et muidu ta tunnistakski ta oma süüd ja ta rikuks seadust, kuid seadust tuleb austada. *) Enne surma minekut pesi ta end rõõmsalt ära ning kui talle lõpuks mürgikarikas anti, siis ta jõi selle rahuliku südamega ära ning ütles veel enne, et tal on hea meel, et ta saab minema, sest nüüd ta saab Hadesesse kõikide suurte kangelaste juurde, kus ta saab oma dialooge jätkata nendega. -) Sokrates oli veendunud, et kõik asjad ei ole suhtelised, vaid on siiski ka tõde. Ta ütles: ,,Juba lapsepõlvest peale on minu sees üks hääl, mis ütleb mulle, mida ma ei tohi teha. Ta ei ütle mulle, mida ma pean tegema, kuid ütleb just mulle, mida ma ei tohi teha ja juba varakult ütles ta mulle, et ma ei tohi minna poliitikasse." (meie nimetaks seda südametundeks või -hääleks) ja ta nimetas selle hääle daimonion'iks (nn hingeks)

Filosoofia

45

doc

Andekas laps

teda informatsiooni, raamatute ja tarkvaraga või kaasates ta innustavatesse vestlustesse (Pittelkow, Jacob 2004: 12). Paljudel juhtudel ei tule lapse potentsiaalsed eeldused mitmesugustel põhjustel kohe välja, vaid esinevad varjatud kujul; need tuleb üles otsida. Sageli on eredaid andeid avastatud lastel, keda oli peetud tuimalt keskpäraseks. Üldistavalt võib öelda, et praegu suhtutakse lapse annete arengu ja arendamise võimalustesse hoopis optimistlikumalt kui sada aastat tagasi, mil neid esimest korda tõsiteaduslikult uurima hakati (Unt 2005: 7). Andekuse teoreetiline uurimine sai võimalikuks teadusliku psühholoogia tekkega 19. sajandi teisel poolel. Üheks psühholoogia oluliseks uurimisobjektiks said inimeste individuaalsed erinevused, eriti võimed kui nähtus, mille poolest inimesed üksteisest silmatorkavalt erinevad. Selle ala pioneeriks on peetud Sir Francis Galtonit, kes pani aluse vaimsete omaduste mõõtmisele (Unt 2005: 9).

Sotsiaalpedagoogika

Kommentaarid (0)