McQuail "Massikommunikatsiooniteooria" (2)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Meedia ,massikommunikatsioon

rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell ­ tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann ­ publiku arvamus, Lazarsfeld ­ meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland ­ veenimine, grupi mõju, Katz ­ auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer ­ mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin ­ psühholoogia, grupidünamika, Stanton ­ telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia ­ positivism, psühholoogia ­ biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada loomulikuks ajalooks, sest arengut on tugevasti mõjutanud aja ja koha tingimused. Võib nimetada neli arenguetappi: 1. kõikvõimas meedia ­ usuti,

Reklaam ja imagoloogia

36

docx

McQuail Massikommunikatsiooniteoo ria raamat

Tulevikku vaatava ja modernse ajastu vaim oli aluseks ka kolmandale massikommunikatsiooni puudutavale ideedekogumile ­ et meedia on potentsiaalne vahend avalikkuse valgustamiseks, teadmiste täiendamiseks ning uut institutsioonide, universaalse koolituse , avalike raamatukogude ja .rahva hariduse edendamiseks .Meediat süüdistatakse ja temalt oodatakse suuremat panust ühiskonna valupunktide lahendamisse .Algselt tähendas mass lihtsaid inimesi, keda nähti harimatutena, korratute, isegi vägivaldsetena Massiline toetus, massiliikumine, massikäitumine ­ tähistavad suurt hulka koos tegutsevaid inimesi, .kuid on positiivse varjundiga .Massi on defineeritud kui kogumit, milles individuaalsus kaob :Massikommunikatsiooni protsess Laialdane levik ja vastuvõtt - Ühepoolne teadetevool - Asümmeetriline suhe - Impersonaalsus ja anonüümsus - Kalkuleeriv ja turunduslik suhe -

Massikommunikatsiooni ajalugu

30

xlsx

Meedia ja kommunikatsiooni teooriaid kokkuvõttev tabel

Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakas üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised o Rosengreen (1974) kontseptsioon Maslow vajaduste hierarhiale tuginedes; 7) Philip Palmgreen (1984) oodatava h teooria. . . . . Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja

Meedia ja kommunikatsioon

10

doc

Struktuurfunktsionalistli k lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes ­ tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. ­ paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees ­ sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. ­ funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon ­ keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida ­ väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla s

Meediateooriad

6

doc

Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uurimisel

Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju ­ inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) ­ põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel ­ eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas ­ aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ­ ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas ­ aeg pärast kokku

Meediateooriad

8

doc

Kriitiline lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond ­ kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. ­ iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ­ ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. ­ eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ­ ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline

Meediateooriad

14

doc

SUHTEKORRALDUS

Loeng 1 ­ Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord

Suhtekorraldus

10

rtf

Kommunikatsiooniprotsess ja kommunikatsioon

Kordamisküsimused ­ Test Ülle Toode ­ [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4. Poliitilise reaalsuse kategooriad (McNair 3-15) on objektiivne poliitiline reaalsus (tegelikud poliitilised sünd

Poliitiline kommunikatsioon ja tehnoloogia

Kommentaarid (2)