50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
105 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
abraca
Õppematerjali autor
Vahel pesid meessoost surnut ka mehed, kuid kunagi ei pesnud mehed naissoost surnut. Tänapäeval on nii, et olgu surnupesija kas siis meessoost või naissoost, siis peseb ta nii naissurnuid kui ka meessurnuid. KASUTATUD MATERJALID: 1.Trükised ja raamatud: M. Metsavahi, Ü. Valk. Regivärsist netinaljadeni ,Tallinn 2005. Rahvakombed, tavad, rituaalid:125 Akadeemia 18.aastakäik 2006 number 3. M. Mikkor, Platsenta söömisest tänapäeva Eestis maailmatraditsiooni taustal, Tabud teaduses ja elus:593-605. Akadeemia 10.aastakäik 1998 number 3. Linnaeestlaste sugulussuhted:460- 461. Akadeemia 12.aastakäik 2000 number 4. Sünnikombestikust linnas ja maal, Lapseooteajaga seotud pärimuslikud kujutelmad:807-813, Eelistatum sugu:814- 816, Platsenta:843- 847. Akadeemia 12.aastakäik 2000 number 5. Sünnikombestikust linnas ja maal, Toimingud vastsündinuga:1017-1025, Katsikul käimine: 1029-1032. Akadeemia 16
uurida neid ja nende väärtusi. Noorte väärtushinnangute uurimine on minu jaoks oluline selle pärast, et ma olen sama vana, kui minu uuritav sihtrühm ja tänu sellele ma saaks paremini mõitsa omavanuste inimeste mõttemaailma ja väärtusi. Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks korraldada üritusi, mis oleks suunatud noortele, teades, et see pakub huvi. Väärtushinnangute uurimusi on Eestis tehtud juba alates 1920 aastatest. Tuntuim neist on August Kuksi (1934) uurimus: ,, Eesti koolinoorsoo ideaalid 1922. aasta ankeedi andmeil." Oma uurimusega tahan võrrelda Inge Mälzeri (2006) uurimust ,,Tänaste noorte väärtushinnangud Misso ja Rõuge noorte näitel." ning August Kuksi uurimust. Need uurimused on koostatud väga suure vahemikuga aastatel ja tänu sellele on hea võrrelda väärtuste muutumist aastate möödudes.
Minu lõputöö eesmärgiks olekski analüüsida laste ja vanemate omavahelist suhtlemist ning selgitada, kuidas on sisustatud lapse ja vanema koosveedetud aeg. 16 ALLIKAD Campbell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Elmest, M. (1995).Kodukasvatuse mõju lapse staatusele lasteaias. Tea&Toimeta.6,8. Kraav ,I.(1992). Noor perekond lapse kasvukeskkonnana Eestis ja Soomes. Haridus.6, 10-14. Kropp, P. (2001). Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Tallinn: Odamees OÜ. Laps ja lasteaed .Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana- mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. (2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007)
.........................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?..............................................................................................................9 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal?.................................................................10 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?.........................................................10 2.Millised väärtused vajavad kaitset?..........
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
Väärtusi on palju, mida koolides õpetada. Õpetatakse neid väärtusi, mida keegi enda jaoks elus oluliseks peab. Loodan, et Eesti koolide õpetajad hakkavad üha enam mõistma, kui oluline on õpetada lastele lisaks teadmistele ka väärtusi. On tähtis, et väärtushoiakuid aitaks kujundada peale vanemate ka õpetajad ja kogu koolikeskkond. . Aktuaalne teema väärtuskasvatus koolis Väärtuskasvatuse roll on paljude riikide koolipraktikas tõusnud järjest olulisemale kohale. Ka Eestis on väärtuskasvatuse teemal peetav diskussioon viimastel aastatel mitmetel kordadel meediasse jõudnud. Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisu intervjueeritav oli Pille Valk, kes on on Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, üleriigilise religiooniõpetuse ainenõukogu esimees ning osalenud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tegevuses. Pille Valgu sõnul ei ole võimalik kiiresti muutuvas maailmas õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte
Kinos käin harva, kuid loen palju raamatuid ning käin võimalusel ka kontserditel ja teatris. Mulle on väga meeltmööda see, et mul on vaba valik tegeleda kõiksuguste kunstidega ning tunnen ennast üsna priviligeeritult. Evi teabeväli (Sündinud 1973. aastal, uurin aastat 1992) Evi, 41-aastane, sündinud 1973. aastal Kohtla-Järvel. Minuvanune ehk 19-aastane oli Evi 1992. aastal, mis tähendab, et teabvälja uurimine toimub juba vabas Eestis. 19-aastasena käis Evi Jõhvi 18. Kutsekeskkoolis, enne seda Vinni NST's. Evi on pärit Mäetaguse vallast ning mõlemad tema vanemad töötasid sellel ajal kolhoosis. Evi kodu oli Eestimeelne, tähistati jõule, sünnipäevi ja ülestõusmisi. 18-19. eluaasta vältel ümbritses teda väga sündmusterohke meediakajastus, sest olukord Eestis oli pingeline ning üleküllastatud. Evi pidas tol ajal kõige tähtsamaks infoallikas televiisorit. Telesaadetest jälgiti eelkõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid