50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 68 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
r1chard
Õppematerjali autor
Harivald Tamm Pidasin kskord Harala seltsimajas peohtul knet, et pike on suur ja punane kana ja planeedid ning thed pole midagi muud kui munad,mida ta visalt haub, ja et Harala asundus on ainult krbsemusta tpp hel neist isevrki munadest,ja et pikese haudumisaeg saab varsti lbi ja siis hoidke piip ja prillid- maakera plahvatab kildudeks. Teisel peval oli keegi Leivandile klistanud, et Tamme poisil on kruvid jlle logisema hakanud. see on ammu teada,et talumeeste kujutlusvimest piisab ksnes mra vedrukke ette seadmiseks. Aga nende juhmardite seas oli ks ngus lesk, kellega mul tuli ilus armastuslugu nagu kriminaalromaanis. Lpuks lin kigele kega ja prutasin Brasiiliasse,
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming
a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järgmise aasta Hiiumaal Käinas põllumajandustehnika remondijaama järelvalveinsener-inspektorina. 1959.a. siirdus Traat omaalgatuslikult Moskva Gorki-nimelisse Kirjandusinstituuti, mille ta 1964.a. (28.a.) edukalt lõpetas. Kohe pärast instituudi lõppu sai ta tööd stuudios “Tallinnfilm” mängufilmide stsenaariumide toimetuskolleegiumi liikmena ja filmitoimetajana. 1968.a. läks Mats Traat uuesti Moskvasse end täiendama, seekord kaheaastastele Kõrgemate Režissööride ja Stsenaristide kursustele. Pärast nimetatud kursuse läbimist, alates 1970. aastast on Mats Traat tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas. Mats Traadi debüüdiks sai 1958.a. (22 a) proosapala Elva rajooni ajalehes “Uus Tee”, kirjatükiks oli novell “Lõppematu tee”. Esimesed luuletused avaldas ta järgmisel aastal Hiiumaa ajalehes “Nõukogude Hiiumaa”
Mats traat on pälvinud oma elu jooksul mitmeid auhindu: Eesti NSV teeneline kirjanik (1977), Tuglase novelliauhind (1975, 1996, 2002, 2007), Jaan Krossi kirjandusauhind (2011), Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (2011), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001). Mats Traat on abielus tõlkija Victoria Traadiga ning neil on kaks tütart. Oma elust ja tegemistest talle intervjuudes rääkida ei meeldi, tihti vastab ta hoopis salapäraste luuleridadega. Looming Algselt sai Mats Traat küll tuntuks kui luuletaja, kuid hiljem on oma kõige väljapaistvamad teosed andnud välja proosa alal. Traadist kõneledes nimetatakse teda eeskätt siiski proosakirjanikuks. Kirjandusse astuski Traat esimeses luulekastis koguga „Kandilised laulud“, mis ilmus 1962. aastal. Esimene proosaraamat, novellikogu, ilmus neli aastat hiljem: „Koputa kollasele aknale“. Sellest ajast on ta kirjutanud vaheldumisi luulet ja proosat, lisaks ka näidendeid ja filmistsenaariumeid.
"Päike näkku" (1981) Novellikogud "Islandi suvi" (2003) "Sarviku armastus" (2007) Luule põhiteemad: · Elu ja surma vastasseis · Inimese ja looduse ühtsus · Rahvuslik-kultuuriline järjepidevus · Inimese kohanemine ja kohanematus ,,Tants aurukatla ümber" ,,Tants aurukatla ümber" on romaan, mis avaldus 1971. aastal ja mis on on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid. Selle viies peatükis kirjeldatakse nii-öelda tantsudena 20. sajandi esimese poole tegusid ja toimetamisi sügiseses Eesti talus. Romaanis on vaatluse all eesti taluelu 20. sajandi algusest sajandi keskpaigani. Põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mille tagajärjeks on füüsilise töö kergastumine. See räägib nukratest toimetustest, mis on seotud rehepeksuga, ja kust avaldub teose talupojaromaanilik osa
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas
Paide Gümnaasium Mats Traat Referaat Koostaja: Ahti Metssalu Juhendaja: Maris Raudsepp Paide 2007 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid