Mati Unt - analüüs (7)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

MATI UNDI TEOSTE ANALÜÜS NING NENDES AVALDUVAD PARALLEELID ROLAND BARTHES'I SEISUKOHTADEGA


Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tol ajal oma kirjanduslikku tegevust alustanud sulemeestele on jätkuvalt omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, “Hrushtshovi sula”, rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.).
Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase , Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate “noort proosat ” iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista “ühiskondlikkus” tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni ( Mattias ja Kristiina), kaldumist absurdi (Must mootorrattur, Elu võimalikkusest kosmoses) ning groteski ja paroodia võtete kasutamist (Mõrv hotellis ).
Modernismi kultuse ajastul kirjanikuks kujunedes, saab üheks tema eeskujuks kahtlemata Franz Kafka . Kafkalikkusest annavad tunnistust painavate alateadvusest kerkivate visioonide rohkus tegelaste sisemaailmas, hingeline ja ruumiline tühjus ning sellest tulenev ja sellele vastanduv kõiksusejanu, alaline ebakindlus ja eksistentsiaalne kahtlemine (Mattias ja Kristiina, Tühirand, Via regia), inimese kohtumine õnnetusega (Sügisball, Võlg), ahistuse ja vangistuse tunne, elamine virtuaalses tegelikkuses (Elu võimalikkusest kosmoses). Maire Jaanus toob Mati Undi eksistentsiaalsete sugemetega töödest esile järgmise sarnasuse modernismi klassiku Franz Kafkaga: “Identifitseerumine ambivalentsuse, abituse, masohhismi, mittevastupanu seisunditega - teisisõnu antikangelasega, kes Protsessi lõpus hukatakse.” (Maire Jaanus, 1990) Mattiast ja Kristiinat iseloomustab camus ' liku võõrandumise kontseptsiooni mõju - kõige eksisteeriva, isegi armastuse tühjus, mõttetus, surm, eimiski. Kirkegaard'lik negatiivse vabaduse teooria kui modernismi üks alustalasid kuulub kahtlemata Mati Undi eeskujude hulka. Müüdi loomisel on teda kindlasti mõjutanud 60-ndate põlvkonna iidol - Carl Gustav Jung . Jungi viis taandada mistahes nähtust või käitumist teatavale alateadvuslikule ning universaalsele (kollektiivsele) arhetüübile, tema deskriptiivne stiil ning aukartust äratav empiiriline praktika on mõjutanud paljusid 60-ndatel alustanud eesti kirjanikke, eelkõige Mati Unti ja Vaino Vahingut. Undi tugevaimaks eeskujuks ongi Jung, seda kuni tänase päevani (vt. argimütoloogiad). Arvatavasti Jungi kaudu on Unt jõudnud ka Friedrich Nietzsche 'ni, tema kristlike tekstide revideerimiseni ning “pühaduse” piiride purustamiseni.
Kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel domineerivad Mati Undi loomingus modernistlikud suundumused . See tähendab, et vaatamata naiivsele jutustuste “pinnakihile” ning absurdsetele sündmustele lähtub ta modernismi reeglite järgi kindlaksmääratud vormist , sisemisest hierarhiast, mis põhineb opositsioonidele, suletud mõistesüsteemist, konkreetsetest kontseptsioonidest, milleks on näiteks elu voolamine , vahenditus, olemine antud ajahetkes , teadvuse tühjus. “Unt liigub objektiivsuse suunas, kuni läbielajast saab irooniline kõrvaltvaataja, kelle 70ndate aastate probleem on mälu ja kultuur. Kuid talle jääb ikka tähtsaks romantiline, kohati sentimentaalne ja labane nostalgia. Punane värv, paugud, efektid ja tango, ühesõnaga teater. Ühesõnaga, Unt on modernist , alates modernismivõtete antoloogiast Mõrv hotellis kuni uue antoloogiani Sügisballis.” ( Hennoste , 1993) Hasso Krull näeb Mõrvas hotellis mudelsituatsiooni kujutamist, “mis tollal oli väga moodne, rõhutab üle mimeetilise mimeetilisust. See teos on juba väga iseloomulikult undilik topeltparoodia, siin travesteeritakse õieti lugematut hulka meie tegijaid ja teoseid, Karl Ristikivist Agatha Christie 'ni, ulmezhanrist eksistenstialistliku romaanini.” (Krull, 1993)
Hüvasti, kollane kass (Unt, 1963), Mõrv hotellis (Unt, 1969), Tühirand (Unt, 1972) ja Sügisball (Unt, 1979) on esimese loominguperioodi ühed väljapaistvamad teosed. Nende omapäraks on fataalne ja salapärane põhitoon ning “piiride ületamine”. Tegelased on psühhoanalüütikute patsientide kombel närvilised, abitud. Undi eesmärk on vahendada tunnet , oleviku seisundit , pilte. Tühiranna lõpulõigu kohta täheldab Maire Jaanus, et see on “magamajäämise protsessi täiuslik kirjeldus. Teadvus kustub kindlas järjekorras. Esmalt tuhmub siseelu ning mõte registreerib vaid vahetu taju nähtuseid. Siis ähmastub ning muutub ebaselgeks ka üksikute objektide taju. Seejärel aetakse objektid segamini juba inertse minaga. See on hetk, mil mina, nagu objekt objektide hulgas, jääb magama. See suurepärane lõpulõik on tüüpiline Undi kirjutamisviisile ja tema eesmärkidele: fikseerida kogemust samasuguse selguse, täpsuse, lõplikkuse ja objektiivsusega, nagu too haarab helisid ja objekte siin, selles õhutus, tühjas ruumis, ning teab seda keskendatud tähenduslikkust, proosa poeetilist jõudu minetamata.” (Jaanus, 1990). Selles mõttes on Undi kirjutamise viis pigem luulekunstile, isegi kinokunstile lähenev.
Tema stiili iseloomustab miniatuursete piltide visandamine, lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus ning “elulähedus”, antonioni'likud impressionistlikud kaadrid , tugev suhtestatus aja ja ruumiga - väliskeskkonnaga (näiteks Hüvasti, kollase kassi alapealkirjad (Esimene koolipäev, Vihmane päev, Rütmiline päev), mis dikteerivad kogu süzhee arengut). Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. “Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Küsimus on selles, kuidas seda lineaarses tekstis kirja panna... Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised , tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri meediume kokku, kuni selleni, et kavaleht saab etenduse osaks. Nii moodustub tekstidest ruum, milles tekstid peegeldavad üksteist, nii tekib lõputuse peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis.” (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et “Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei “ peegelda ” midagi, vaid üksnes kirjutab.” (Krull, 1993).
Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui parasitaarsel moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja tundeid. Undi stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autori aistingute paremaks edastamiseks kasutab Unt oma tekstides kursiivi ning suurtähti. Tema loomingus ühinevad maailmakirjanduse suurkujude mõtted ( Brecht , Remarque , Kafka, Christie jt.). Ta ei varja oma kompileerimist, kuid ei osuta ka tsitaatide puhul nende allikatele. Ühelt poolt on tema tekstid “kokku pandud”, teisalt spontaansed, täis eri keeli (tänu teistes keeltes kirja pandud mõtete tõlkimisele), vaatepunkte (ajaviitekirjanik, lavastaja , kroonikakirjutaja, psühhoanalüütik), ideoloogiaid. Autor ei paku konkreetset lahendust . Seetõttu on Undi loomingut raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. “Undi kui kirjaniku suur anne on teha oma raamatukogu baasil uut kirjandust. Ta kasutab kõik ära, ready -made technic on tema loomingus olulisem kui ühelgi teisel eesti literaadil,” hindab kolleeg Mihkel Mutt (Mutt, 1990). “Ega kõiges selles, mis Unt on kirjutanud, polegi õieti midagi originaalset... tegelikult on tal kõik kuskilt maha pandud. Ta on lihtsalt nii osav jäljendaja... sädelev võltsija, faux -semblant meister, kes jätab meile mulje millegi niisuguse olemasolust, mida tegelikult ei ole ja ei ole üldse kunagi olnudki... Ta ei ole päris tavaline jäljendaja. Ta ei jäljenda
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mati Unt - analüüs #1 Mati Unt - analüüs #2 Mati Unt - analüüs #3 Mati Unt - analüüs #4 Mati Unt - analüüs #5 Mati Unt - analüüs #6 Mati Unt - analüüs #7 Mati Unt - analüüs #8 Mati Unt - analüüs #9 Mati Unt - analüüs #10 Mati Unt - analüüs #11 Mati Unt - analüüs #12 Mati Unt - analüüs #13 Mati Unt - analüüs #14 Mati Unt - analüüs #15 Mati Unt - analüüs #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 174 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hellu19 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (7)

triinuke23 profiilipilt
triinuke23: Hästi tehtu ja väga sisukas

12:47 22-01-2010
kissinger profiilipilt
kaisa tilga: Väga hea ja põhjalik.
10:19 09-12-2009
chibi profiilipilt
chibi: hästi tehtud
15:53 28-04-2009


Sarnased materjalid

82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
41
doc
Maailmakirjandus
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
33
rtf
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
343
pdf
Maailmataju uusversioon
58
doc
Kirjanduse eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !