"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru.
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru
Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi
Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima. Aarne uueks ja ainukeseks asjaks, mida ta viitsis teha oli Maia aitamine.
Küsimused: 1. Iseloomusta Aarnet. Kas sulle meeldib Aarne? 2. Kas pead õigeks Aarne katset Maiat ümberkasvatada? 3. Miks ütleb teose lõpus Aarne tädi Idale, et just tema on teda ära rikkunud? 4. Millised olid nõukogude aja ootused noortele? 5. Millised on teose põhiprobleemid? 6. Iseloomusta Undi kirjutamisstiili? 7. Millised olid Aarne ja õpetaja Korneli suhted? 8. Mida arvad teosest sina? Vastused: 1.Mulle ei meeldi Aarne, sest ta oli väga kangekaelne, ta ei viitsinud ja tal puudus tahe midagi teha, kuid siiski talle meeldis Maia, ainult tema aitamist ta tõsiselt võttiski. Kuid tal puudus järjepidevus ja lõpuks läks ka neiu aitamine luhta. Kunagi ei hakanud Aarne vastu oma tädile ja ta ei püüdnudki naisest aru saada, end muuta või õigustada. 2.Aarne üritas Maiaga olles ja teda õpetades enda probleemid tahaplaanile jätta ja Maia läbi ka ennast aidata.
üksikuna ning kõik kohtumised on nii juhuslikud ja pealiskaudsed. Linnas on alati kiire, justkui käiks aeg linnas teisiti. Raamat tahabki meile näidata, kui juhuslik kõik meil siin on, peaksime rohkem pühendama ennast teistele. Kristiina Veerde 12.b Mati Unt ,,Hüvasti, kollane kass" "Hüvasti, kollane kass" on Mati Undi esimene romaan, mille autor kirjutas veel keskkooliõpilasena. Teos kujutab maalt pärit kaheksateistkümneaastase abituriendi Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaise tädi Idaga, tüdrukute, sõprade ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on "eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees vastavalt oma aja ettekujutusele. See tähendab head õppimist, korralike elukombeid, sõnakuulelikkust ja rahvuslikku meelsust. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Tädi
Saksamaale sõita ja seal rikkale naisele minna ja seal hästi elada. Hiljem sattus Ramilda koos Indrekuga kahekesi ühte tuppa ja Ramilda küsis Indrekult , et ega ta eksinud kui mõtles Saksamaal Indrekust kui oma veresugulasest. Kui Indrek oli öelnud et ta ei eksinud siis Ramilda oli rõõmus ja nad rääkisid veel natuke. Just siis kui Ramilda pidi Indrekule ühe loo rääkima , algas vahetund ja Ramilda kadus kiiresti ja lehvitas ja naeratas Indrekule ja kadus. XXXI Indrek hakkas õhtuti surnuaial käima, et otsida sealt leina ja nuttu, kuid seda ta eriti ei leidnud. Ühe korra leidis, kui nägi ühte üksikut kirstu matmis koha poole viidavat ja sellel kirstul ei olnud peale matjate ühtegi leinajat, see tõi Indreku silmile paar pisarat. Seal kohtus ta ka oma vana saksakeele õpetaja Sultsiga, kellele Indrek oli ennist lahtilaskmis kirja viinud. Härra Sults hakkas Indrekuga Jumalast, kuradist, inimesest ja tõest ja valest rääkima
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h
ees, kui kogu Indreku pere usub kindlasti, aga Indrek usub vist - Indrek tundis häbi, viis Timuskile direktori käsul temalt saadud raamatud tagasi, nüüd tundis end ka tema ees süüdlasena, kuid mitte kauaks, sest Timusk lahkub peagi VIII - pärast Timuski lahkumist tuli 2 uut õppejõudu, venelane Slopašev, keda hakati kutsuma Mesikäpaks ja poolakas Voitinski - neist said lahutamatud sõbrad, vestlesid õhtuti Slopaševi toas, Voitinski lõi laulu lahti, sattus positele endast ja Slopaševist rääkima, rääkis oma naisest Least, kellega kunagi koos oli ja kes temast u 20 aastat noorem oli ja tema juurest ära läks - Indrekul polnud enam raha, Maie saatis ka vaid 5 rubla, Maurus aga nõudis raha, kirus, et Indreku raha naise käes oli, pani raamatusse kirja, sest selles sisaldus ainult tõde - Maurus tahtis siiski rohkem raha, päris ka isal pole, Indrek eitas, selgitas miks, ütles, et kui
Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis
» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta:
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
lapsepõlve pildi välja, kus igal pildil istus Karina oma vanemate süles. Tegelikult elas Karina enamus oma lapsepõlve aastatest tädi juures, kuna emal oli alati kiire. Igatahes jäi Karina nõusse, andis oma allkirja ja esimest korda elus tekkis tal tunne, et temast hoolitakse. Karina seisis bussipeatuses, keegi ei tulnud teda isegi saatma. Ta ootas, et juhtuks ime aga ei, buss tuli täpsel kellaajal ja juba oligi ta teel Tartusse lõikusele, Karina kahetses kohutavalt, et nõustus oma vennale siseorganit loovutama, nagunii ei saanud ta vennaga läbi. Alles nüüd sai Karina aru, et teda oli petetud, lapsepõlve pildid ja kook oli justkui näitemäng ja üks suur pettus. Karinal voolasid kibedad pisarad. Järsku tundis ta, et keegi nuusutab ta juukseid. See oli Pärt. Karina sai vihaseks ja istus poisist eemale. Juba oligi buss jõudnud Tartu ja aeg oli bussist väljuda, väljudes Karina komistas ja kaotas teadvuse.
Siiski Anna läheb ooperile. Vronski järgneb hiljem ja vaatab õudusega, kuidas Annat kõrvalloozis olev tuttav solvab. Anna naaseb koju vihase ja meeleheitlikuna. Vronski rahustab teda oma armastusega ja nad sõidavad maale. 6.osa Dolly, tema ema vürstinna Scherbatskaja ja Dolly lapsed veedavad suve Levini ja Kittyga Levini maal. Kitty sõbranna Varenka ja Levini vend Sergei on ka seal. Sergei ja Varenka hakkavad üksteisele meeldima. Sergei fantaseerib temaga abiellumisest. Ühel päeval lähevad nad koos seenele, ning üks hetk nad avastavad, et Sergei on abieluettepaneku tegemise äärel. Viimasel hetkel saab ta aru, et ta ei saa seda teha, sest peab olema lojaalne oma lapsepõlve armastusele, kes elust lahkus. Nad said aru, et võimalust abielluda ei ole. Levinite elu on lihtne ja mõjustamata, kuigi Levin on rahutu, sest seal on liiga palju Scherbatskeid. Ta tuleb sellega toime, kuid üks külastaja Veslovski
hing on ikka veel elus, nii on see kõigil. Aga ärme raiska aega, kuna seda on mul vähe. Ma tulin siia sind hoiatama. Damen teab, et sa oled liiga palju teada saanud. Ta üritab sind tappa, kuid see tal ei õnnestu. Mina seda tean ja su isa teab seda ja nüüd ka sina tead. Ma pean juba minema, ole ettevaatlik ja pea meeles:" kokkusttumusi pole olemas, on ainult saatus."" Siis naine haihtus,teda lihtsalt polnud enam. Poiss on tahtnud temaga hüvasti jätta juba üle poole aasta ja nüüd see võimalus oli tal ning poiss ei jõudnudki seda teha. 7. Kogu ülejäänud nädala Helena ei tulnud kooli. Aga järgmisel esmaspäeval ta ikkagi tuli. Tüdruk ei ütelnud isegi "Tere!" selle asemel ta tänas Ethanit. "Mille eest?" imestas poiss. "Sa tead isegi mille eest." "Okei, oletame, et tean, aga sa ei rääkinud mulle kõike ära. Miks sinu perekond pole nagu tavalised inimesed?"
hinnangu andmiseks ühe kirjandusvõistluse züriile ning nüüd on edukalt ka ilmunud järg eelmisele raamatule. 1.1.9. Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" FÜÜSILINE VÄGIVALD JA KURITEGEVUS Raamat räägib perekonnast, kus isa on kooli direktor, ema laseb mingi tantsijaga jalga ja lapsed peavad ise oma probleemidega hakkama saama. Õde on kooli lõpetanud ja läheb Tartusse õppima. Tema vend käib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mikul saab kõrini ja ta otsustab kooli põlema panna ja ise kodunt ära põgeneda. Mirjam ei viisti koolis käia ja hakkab oma ühikakaaslastega koos pidutsema ning ta hakkab suhtlema oma sõprade tuttava Marioga, kes kaasab tüdruku mängu. Mikk hääletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tänavalaps. Ta tutvub Sasa ja Jaanikaga
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
On näha, et see üsna suur ruum on pööningukamber. Ateljee on tagasihoidlikult, ent mugavalt sisustatud. Elutuba, raudahi ja tugitool. Siin-seal on päevapildiaparaate ja fototarbeid. Laual vedeleb päevapilte ja mitmesugust pudi-padi, nagu pintsleid, pabereid ja muud sellesarnast. Gina Ekdal istub laua ääres toolil ja õmbleb. Hedvig istub diivanil, käed silmadele varjuks ja pöidlad kõrvades, ning loeb raamatut. Ema kurjustab lapsega, et ta rohkem ei loeks, kuna isa ei lubavat õhtuti nii hilja lugeda. Hedvig ootab kangesti isa kojutulekut suurärimees Werle juurest. Vana Ekdal tuleb eesuksest, paberpakk kaenla all ja teine kuuetaskus. Vanamees toriseb midagi, on rahul, et jälle mõneks ajaks tööd sai ning läheb oma tuppa. Gina mõtleb mehele head uudist teatada, et nad on saanud toa välja üürida aga tütar soovitab selle mõneks teiseks päevaks jätta, kuna täna peaks ta nkn juba õnnelik olema. Parem kasutada seda
Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn
Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn
Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.................................................................................................. 8 6. Peamised tegelased.......................................................................................................... 10 7. Stiil....................................................................................................................
Ta kutsub linnainimesi kaasa maale hingama värsket õhku, vaatama Jevgeni maja ja Lenski hauda, mille tee on rohtus. VIII-XXVII Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde. Tatjana käib Onegini majas, leiab raamatu äärelt sirgeldused. Koju minnes on emal külalised, kes saavad teada, et Tatjana ei taha mehele minna. Otsustatakse ta viia Moskva pruuditurule(talve hakul) XXVIII-LV Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega... hüvasti ja sõidab Moskvasse haige tädi juurde. Tatjanat tulevad vaatama sugulased, peetakse balle, et Tatjana saaks mehe. Tatjanale ei meeldi jutuaine labasus. Ballil vaatab teda mundris tüse mees Kaheksas peatükk I-LI Autorit? külastas muusa, keda ümbritsesid mustas mehed, üks neist oli Onegin. Onegin nägi eemal Tatjanat ja sai teada, et ta on juba 2 aastat abielus ning muutunud- esinduslik, vestleja... Tatjana suhtub Oneginisse külmalt või ei märka teda üldse. Kord
Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärvel kuni kolis Tallina 1918. Suhe oma naisega ehk Käthe Weltmaninaga oli külm ja lapsi tal ei olnud. 1900ndal ilmus Postimehes tema esimesed maateemalised jutustused mis käsitleisd vaimuvaesuse ja mõistmispüüde puudumist eri põlvkondade vahelist temaatikat. Kui Tammsaare astus Tartu ülikooli 1907 aastal hakkas talle hirmsasti meeldima üliõpilaselu mis inspireeris siis ajastuomaseid impressionistlike üliõpilasnovelle mille temaatika käsitles seatud moraalivorme ja mehe-naise vahelised suhted. Üldiselt on ta stiil äratuntav oma pikade lausete, tegelaste tegevusi katkestavad monoloogid ja dialoogid kus arutletakse filosoofiat ja muidu maailma probleem mida on ka äärmiselt tugevalt näha ,,Põrgupõhja uus vanapagan" ning kirjaniku jutustamislaad on rahulik, seda ka siis kui tegevus on pingeline. Ta on
Kõik mängud olid talle võõrad, ta pillas mänguasju siia ja sinna ükskõikselt. Mänguseltsilised lapsed talle meelde ei jäänud. Ta oli vähese jutuga. Poisil tekkisid halvad harjumused ta kaotas ninarätikuid ja näris küüsi. Ema kinnitas nõelaga ninarätte, mida poiss kaotas, see oli ebamugav ja Aleksandr ajas läbi ilma rätikuta. Ema sidus tal käed vööga kinni, et ta küüsi ei näriks. Ema ja tädi olid mõlemad arvamusel, et Aleksandr ei kasvanud selliseks nagu vaja: temas ei olnud lahkust. Tädi arvas, et selles on süüdi kasvatus. Ema ja isa kutsusid poissi Abram Petrovits Hannibal 5 Saskaks, kui nad tahtsid õrnad olla, aga tädi kasutas seda nime vihaga ja poiss ei sallinud, et teda nii kutsuti. Ükskord naeratas ta äkki tädile otsa vaadates. Tädi kohmetus, sai vihaseks ja isa saatis Aleksandri laua tagant minema. Uksel andis hoidja Arina poisile salaja prääniku.
Phoebe – Holdeni noorem õde Antolini – Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele
Hiljem annab Svidrigailov talle palju raha et ta suu kinni peak,. siis sõidab oma 15aastase pruudi juurde ja annab ta vanemate kätte 15000rbl. Revolver taskus, veab end mööda kõrtse, teadmata eriti isegi, mida teeb. Peatub mingis väikeses võõrastemajas, kus ainus tuba talle anda on trepialune sahver. Näeb öö läbi luupainajaid ja läheb varahommikul välja, laseb end ühe tunnimehe ees maha. Raskolnikov otsustab end üles anda. läheb ema juurde ja jätab temaga hüvasti, kinnitades et temaga on suht korras kõik. läheb siis oma koju ja leiab sealt ootava Dunja, kellega samuti räägib asjad selgeks ja jätab hüvasti. Siis jätab Sonjaga(peaaegu) hüvasti, aga teda Siberisse kaasa ka ei luba võtta. Läheb ja suudleb keset turgu maad mille ees on patustanud. Siis politseijaoskonda, aga ei suuda Püssirohule üles tunnistada. Kuuleb Svidrigailovist ja tal hakkab paha. Väljas väraval seisab teda jälitanud Sonja ja paneb ta tagasi minema.
Sellest ajast peale hakkas ta end aina rohkem võõrana tundma ning nüüd tegutsesid poisid rohkem omaette. XXXII Sulast ja tüdrukut enam ei palgatud. Selle töö tegid ära nüüd omad lapsed. Tüdrukud olid juba leeriski käinud, ning olid nüüd igale poole külapeole kutsutud, kuid isa ei lubanud minna. Jällegi oli Mari see, kes lasi tüdrukutel igale poole minna. Liisi ning Oru Joosep hakkasid üksteisele meeldima, otsiti kohta kus saaks kahekesti olla. Isa aita tüdrukuid ei lubanud ning ka pere koer ei Polla ega Muska poissi aknast tuppa lasknud. Noored leidsid palgivinna, kus taga said öösel kohtuda ja seda kuni sügiseni. Joosepil oli aeg kroonu minna. XXXIII Indrek ja Ants käivad koos karjas, aga Indrekut meelitab jõgi rahumaalt ära kalu püüdma nagu Matu õpetas. Ants ei tahtnud üksi ka loomi valvata, aga ei jäänud muud üle. Üks kord sai ise
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
neid tühje ruute oli niiii palju-suveni. +2,2 J käib jooksam ühte ja sama ringi- mida kunagi jooksis ka tema isa- väga hea ajaga. Ühel päeval ta ei märka jajookseb veoauto ette- juht tuleb välja küsib kas ta tahab surma saada. J vastab et ei taha. Ta ei mõtle enam surmast- jõudes arusaamisele, et see on 17a-le ikka veel vara. ,,Äkki ikka läheb mu elu paremaks... Mina ostustan, kes ma olen ja kuhu ma kuulun. Ma teen oma elu selliseks nagu mina tahan. Ma ei lase end kuhugi kasti suruda!" +2,3 J jookseb iga päev oma vanast majast mööda. Kuidas emal läheb? Peaks temaga ühendust võtma, sest kedagi teist tal pole. Aga ei ole veel jõudu selleks. Isegi kaastunne puudub- ema suutis selle ära süüa ja järele jäi tühjus. Ta tunneb, et temas kasvab tasapisi jõud- jõud oma elu üle.Arusaam, et mina olen see, kes tegelikult elu juhtlõngu peos hoiab. ,,Ma teen endast sellise poisi- sellise inimese, keda kadestatakse ja
päev ka tulla. Aga öösel poos noor Jürka ennast üles ja levisid jutud, et poomisnöör oli üsna lontis ja oli nähtud tiibu lehvitavat kukke, mis tähendas loomulikult seda, et Vanapagan pidi olema see, kes noore Jürka hinge oli põrgu viinud. Poisist oli Juulal ja Jürkal väga kahju. Varsti ilmus Ants ja nõudis uut poissi masina taha tööle. Juula ja Jürka saatsidki Kusta, kuid nii kui Kusta oli läinud hakkasid ka teised lapsed sinna tahtma, eriti peretütar Maia, sest ta oli kohtunud karulipõllul noore Antsuga, kes oli rääkinud ilusatest riietest ja kõpsuvatest kingadest. Vana Ants tuligi varsti Kõrboljale Maiale järgi ja Juula hoiatas teda veel, et neid Antsusid on juba teada millised naistemehed nad on. Maia käis Antsu juurest paar korda koduski. Viimane kord läksid nad Juulaga katkise kausi pärast vaidlema, sest see oli mõrane ja Maia viskas selle nurka kildudeks, öeldes, et nii tehakse Antsu juures katkiste nõudega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
