Transistorid Laias laastus võib transe jagada 2-ks:
-bipolaartransistorid,
-väljatransistorid.
Mõlemat liiki saab kasutusala,valmistamistehnoloogia jms järgi jagada nõrkemiseni.
Näiteks on olemas madalsagedustransistorid ja kõrgsagedustransistorid, võimsustransid
jne.
Bipolaartranse juhitakse VOOLUGA, väljatranse aga PINGEGA. Siit tuleb suur erinevus
kasutamise
seisukohast - nõrka (vähe koormust
kannatav allikas, mitte väikese pingega!),
ntx. manetofoni või grammofoni
helipea signaali on sellise transiga paha võimendada sest
ta
koormab signaaliallika ära. Väljatransistori puhul seda ohtu ei ole.
Bipolaartransil on tavaliselt 3 otsa:
- baas ehk juhtelektrood,
- emmitter,
-
kollektor .
On ka eritransistore, milledel mõni jalg puudub (ma mõtlen ikka terveid eksemlare ;) või
on mõni mitmekordselt.
Ntx. nn ühesiirdetransid, milledel on 2 baasi ja kollektor puudub.
Väljatranside ja bipolaartranside head omadused on kokku võetud nn IGBT (
injected gate
bipolar
transistor ) transides.
Nad on
juhitavad kui väljatransid (hea: suur
sisendtakistus ), koormuse poolelt aga
käituvad kui bipolaartransid. Rakendatakse
ntx. fotoaparaatides välgu lülitamise juures.
Kõik bipolaartransid on kas NPN või PNP tüüpi.
Skeemitingmärgil on NPN
transi emitteri
nool transist väljapoole, PNP puhul aga
vastupidi. Tehnoloogilstel põhjustel on NPN transid rohkem
levinud (eriti mikroskeemide sees).
Tüüp PNP või NPN määrab, mis pidi peavad
pinged transistorile minema.
NPN transistor tahab emmitterile miinust ja kollektorile plussi. Transi sulgemiseks (et e-
>k voolu ei liiguks) peab baasile andma kas
sama pinge mis emmitterile või sellest veidi negatiivsema. Avamiseks tuleb baasile anda
emmitterist positiivsem pinge.
PNP transi puhul on kõik täpselt vastupidi.
Pinge tuleb anda muidugi mitte otse,sest siis põleb trans heleda
leegiga , vaid eeltakisti
kaudu. See tähendabki juhtimist VOOLUGA.
Mida suurem on baasivool, seda rohkem trans avaneb, järelikult suureneb ka koormuse
vool. Väike baasivoolu muutus põhjustab suurt kollektorvoolu muutust ->
transistor VÕIMENDAB.
Bipolaartransistore annab skeemi ühendada 3-l eri moel:
- ühise baasiga lülitus,
- ühise emitteriga lülitus,
- ühise
kollektoriga lülitus.
Ühise baasiga lülitus.
Omadused:
- väike sisendtakistus (30Ω..150Ω),
- suur väljundtakistus (0,5MΩ..2MΩ),
- vooluvõimendus - pingevõimendus mõnisada,
- sisend ja väljund liiguvad samas taktis (e. faasis).
Märkus: saab kasutada näiteks erinevate signaaliallika alalispinge nivoo sobitamiseks
järgneva
skeemiga , ntx. RS-232-lt üleminek TTL loogikale.
Analoogskeemides kasutatakse ntx. kõrg-, ja ülikõrgsagedusvõimendites.
Ühise emitteriga lülitus.
Omadused:
- keskmine sisendtakistus (0,2kΩ..2kΩ),
- keskmine väljundtakistus (10kΩ..100kΩ),
- vooluvõimendus mõnikümmend..mõnisada,
- pingevõimendus mõnisada,
- sisend ja väljund vastandfaasis.
Märkus: vahest kõige laiemalt kasutatav lülitus.Ei ole eriti koormatav aga võimendab
hästi.
Ühise kollektoriga lülitus ehk emitterjärgur.
Kõik kommentaarid