Materjalide mehhaanilised omadused ja deformatsiooni liigid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Korrosioonikindlus+Kulumi skindlus+Materjalide mehaanilised omadused + Purustavad katsed (teimid) +Tõmbeteim

Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus

Kategoriseerimata

8

docx

Tõmbekatsed terase ja malmiga

¿ l 0 x 100 kus u =l-lu on pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel. Siin l u on mõõtebaasi lõppikkus. Katkeahenemine katse käigus registreeritud suurim ristlõikepindala muut protsentides algpindalast: 0 - u ¿ A x 100 u kus Au on ristlõikepindala katsekeha kaelas purunemise järel. Katse metoodika: Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega, mis sageli lõppevad katsekeha purunemisega. Käesolevas laboratoorses töös testiti kahte materjali tõmbele. Katsekehade venitamine toimub katsemasinas Z250. Kehad mõõdetakse enne ja pärast katset. Käesolevas katses on katsetatavateks kehadeks on: terasvarras algmõõtmetega l0 = 100,25 mm, d0 = 20.05mm malmvarras algmõõtmetega l0 = 117.26 mm, d0 = 20.3 mm.

Materjaliõpetus

12

docx

Tehnikas kasutatavad materjalid

metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator

Tehnomaterjalid

14

doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Kõrgahju täidiseks ehk lähteaineteks on: 1) rauamaak: · punane rauamaak ehk hematiit Fe2O3 · magnetiit Fe3O4 · pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O · raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : · lubjakivi CaCO3 · dolomiit 4) koks  5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg  Kõrgahju põhimõtteline skeem

Kategoriseerimata

24

docx

TUGEVUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED

1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest.

Materjalitehnika

11

docx

Materjalide mehaanilised omadused

Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla.

Materjaliõpetus

6

sxw

Eksami küsimused ja vastused

Pilet nr. 1 1.Materjalide struktuur ja omadused Materjalide põhiliseks struktuuri ­ ühikuks on aatomi , mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektroonkattest. Materjali vastupanu deformeerimisel ja purununemisele iseloomustavad materjalide mehhaanilised omadused : tugevus , kõvadus , plastsus ja sitkus. 2.Mis on teras , mis malm ? Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne ) kõrval sisaldab kuni 2,14 % süsinikku. Kui rauasulam mis on üle 2,14% süsinikku nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus : teras on võimalik plastselt deformeeruda, kuid malmill jääkdeormatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 3.Plastide üldised omadused.

Luksepp

52

pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

ruumkesendatuks. 3. Kristalliseerumine Kristalliseerumisprotsess algab kristalliseerumiskeskmete ehk –tsentrite tekkimisega sulas metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 4. Kristalliseerumisprotsess 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määrat- lemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struk- tuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. 4.1. Materjalide füüsikalised omadused Tihedus 3 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m

Metalliõpetus

Kommentaarid (1)