Materjalide keemia (0)

5 Hindamata
 
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku.
Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse
kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks.
Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne
või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide
keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht)
mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused)
omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi
materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia
eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida
kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehakse selles suunas, uue meetodi
arendamine, uue produkti süntees, katsetamine, meetodi optimeerimine, tootmine).
Materjalide sturktuur ­ eristatakse liht- ja komposiit(ehk liit) materjale. Lihtmaterjalid võivad
olla keerulise koostisega, kuid erinevad koostisosad ei eristu materjalis selgesti, samuti need
koostisosad ei erine üksteisest mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest. Liitmaterjalid
koosnevad mitmest sootuks erinevate omadustega ainest. Liitmaterjali valmistamisel saab
kompenseerida ühe materjali puudujääke teiste materjali abil. Materjali omaduste puhul
jagunevad materjalid kaheks. Isotroopne materjal ­ omadused on ühesugused kõikides ruumi
suundades ja anisotroopne materjal ­ omadused on mõnes suunas erinevad. Omadusi mõjutab
see, kas materjal on ühtlane või defektidega. Materjalide omadused võivad olla
füüsikalised(tihedus, sulamistemp.), keemilised, bioloogilised, tehnoloogilised või
mehaanilised(elastsuspiir). Tugevus on tahke aine omadus panna vastu välisjõudude mõjule,
mis püüavad teda purustada või deformeerida. Deformatsiooni on kahte liiki ­ elastne ja
plastne. Kui jõud on suured, siis ese puruneb. Eri liiki tugevused on tõmbetugevus,
survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Staatiline tugevus ­
vastupidavus pidevalt mõjutavale jõule. Dünaamiline tugevus ­ omadus panna vastu suure
kiirusega muutuvale koormusele. Sitkus - materjali omadus koormamisel taluda olulist
deformeerimist enne purunemist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Väsimus - omadus
puruneda perioodiliselt muutuva jõu toimel. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab
materjali ­ määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal ­ saab teada
paindetugevuse. Kõvadus on omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis püüab temasse
tungida. Jaguneb staatiline ja dünaamiline kõvadus. Dünaamiline ­ seda iseloomustab tagasi
põrkamise kõrgus või võnkumise sumbumine. Staatiline Brinelli, Vickersi ja Rockwelli
kõvadus, kus suure massiga surutakse väikse pindalaga teemant või wolfram karbiid otsaga
keha sisse.
Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis
koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab
20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on
tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur
põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised
parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni,
fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C,
termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT,
4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne.
Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks
kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat
klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes ­
õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab
teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka.
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Materjalide keemia #1 Materjalide keemia #2 Materjalide keemia #3 Materjalide keemia #4 Materjalide keemia #5 Materjalide keemia #6 Materjalide keemia #7 Materjalide keemia #8 Materjalide keemia #9 Materjalide keemia #10 Materjalide keemia #11 Materjalide keemia #12 Materjalide keemia #13 Materjalide keemia #14 Materjalide keemia #15 Materjalide keemia #16 Materjalide keemia #17 Materjalide keemia #18 Materjalide keemia #19 Materjalide keemia #20 Materjalide keemia #21 Materjalide keemia #22 Materjalide keemia #23 Materjalide keemia #24 Materjalide keemia #25 Materjalide keemia #26 Materjalide keemia #27 Materjalide keemia #28 Materjalide keemia #29 Materjalide keemia #30 Materjalide keemia #31 Materjalide keemia #32 Materjalide keemia #33 Materjalide keemia #34 Materjalide keemia #35 Materjalide keemia #36
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hodemann Õppematerjali autor

Lisainfo

Materjalide keemia eksamiküsimuste põhjalikud vastused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

31
docx
20
docx
37
docx
88
pdf
47
docx
86
pdf
32
docx
70
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto