50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hodemann
Õppematerjali autor
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida
6. Nimetada soojustusmaterjalidena kasutatavaid plastmasse. Akrüülplastid. 7. Milliseid polümeere kasutatakse vaik liimides? Polüvinüülatsetaate kasutatakse liimides (PVA). 8. Millistes ehitusmaterjalides kasutatakse PVC? Põrandakattematerjalides (nt: linoleum), torud, profiilitooted, aknad, seinaplaadid, kaabli- ja traadiisolatsioonid, voolikud, pinnakatted, põrandakatted. KERAAMILISED MATERJALID 1. Keraamiliste materjalide plussid ja miinused? PLUSSID: Looduslik materjal, lai kasutus, pikk iga, suhteliselt suur tugevus. MIINUSED: Suur kaal, haprus, energia, mis põletamisel on vaja kulutada. 2. Kuidas keraamilised materjalid jagunevad? POORSED ( katusekivid ja tellised, imavus alla 5%) ja TIHEDAD (põranda ja seinaplaadid, veeimavus üle 5%). 3. Mis on savide põhiline koostisosa? Põhiline koostisosa on LIIV. 4. Millised savid eestis leiduvad?
Külmunud puidu ülessulatamisel enne töötlemist Soojusjuhtuvus on üks kolmest soojuse edasikandumine vormist Soojusjuhtuvus – toimub tahketes kehades Konvektsioon – toimun keskkonna (õhu) vahendusel. Soojuskiirguse Soojusjuhtivuseks nim, soojushulka, mis läbib materjali 1m2 pina paksusega 1m kui vastaspindade temp vahe 10 C Ühik on W/ m ’ C Soojusjuhtuvustegur . Materjalide isel, kasutatakse mõistet soojusjuhtivusetegur Soojusjuhtivus tegur (landa) = kcal/mxhx ’ C on soojushulk, mis läbib materjali pinda 1m2 paksusega 1m 1tunni jooksul, kui temperatuuride vahe on 10 ’C. Mida suurem on soojusjuhtivustegur, seda paremini juihb materjali soojust. Puit on poorse ehitusega materjal. Poorid on täidetud õhuga. Õhk on aga halb soojusjuht ja sellepäraston ka puit halb soojustjuht.
lamellide valmistamiseks. Belletid, saepuruvabriketid ja saepurusilindrid. Puitplatikud On toorikud spoonilehtedest kokkuliimitud plaadid, kus spoonilehed on eelnevalt immutatud termoplastselt tehisvaikudega. Plaadid liimitakse kokku 140-150kraadi ja survel 15-16mBa see annab tiheduse kuni 1330kg/m3 Kasutatakse masinaehitusel, liugelaagrite ja hammasrataste valmistamiseks. Liimid Liimid on vedelad või plastsed ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, raku õõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahele õhukese liimikihi, seob pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad. Liimid jagunevad 1. Looduslikud-kollageen, kaseiin ja albumiin liimid. 2
· poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on VEEIMAVUS · veeimavus (w); on kapilaaridejõudude toimel materjalisse imendunud vee holk. · Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. PAINDETUGEVUS, Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS
• vibratsiooni summutavad materjalid • elementide vahelised elemnedid Omadused: • kõige parem tõmbetugevus on looduslikul kummil ja katkemisvenivus samuti -6 korda enda pikkusest • silikonkummi saab kasutada ka kuumenevates kohtades (kuni 200c) ja väga hea osoonikindlusega. Ehitusmaterjalide omadused Standardid ja sertifigaadid: standardid on dokumendid, millega kehtestatkse nõudmised toodete omadustele ja teenustele. Ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi ja arendada kaasaegsemaid materjale, mis on samas ka loodussõbralikumad. Kehtivusaeg on standarditel piiramatu. Iga materjal peab läbima sertifigaadi, et olla sobilik. Ehitusmaterjalide üldomadused on : • keemilised • füüsikalised • mehhaanilised omadused- materjalide käitumine välismõjude toimel. (tugevusnäitajad ja deformatsioonid) • tehnoloogilised ehk kasutusomadused. • termilised
Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid onovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 19. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike Keraamilisteks materjalideksnimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. 1. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse
2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse 2) SOOJAJUHTIVUS materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/m0C). Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenepoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid