Materjalid metsanduseks (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Eesti metsad ja metsandus
Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb:
1. majandusharudest , mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (olulisel kohal on
puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega .
Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks suunaks :
1. Metsakasvatus
2. Metsakorraldus
3. Metsatööstus
Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime
defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest,
eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid.
Metsakorraldus –. Tegeleb metsade,
inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamisega, metsanduslike tegevuste
planeerimisega, metsadele majanduskavade koostamisega.
Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega.
Eestist metsasus 51,8
Euroopa metsasus 30%
Maailma metsasus 26%
Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale
kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2004. a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise
metsakorralduse) andmetel.
SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud
mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused
Kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31%
II kohal on kask31%
III kohal kuusk - 18%
hall lepp – 9%
haab6%
sanglepp3%
Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3 .Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 213 m3
Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim tammel - 122 m 3 /ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu.Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on ca 5,5 m 3 /ha/a, (erametsades 5,6 jariigimetsades 5,4) suurim on see hallil lepal (erametsades 8,3 ja riigimetsades 7,4 m /ha/a) ja väikseim tammel (2,4 m 3 /ha/a)
Eesti puistute keskmine vanus on 55a., riigimetsades on 60 aastat ja erametsades 57 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30)Eesti metsade keskmine boniteet on 2,5.
Metsaomand jaguneb pindala järgi: 37% riigimetsa ja 63% erametsa .
2. Eesti metsad 3 kategooriasse:
1. Hoiumets - on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga
sihtkaitsevööndis asuv mets.
2. Kaitsemets on keskkonnaseisundi kaitsmiseks:
1) asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu, kanali või
veejuhtme piiranguvööndis;
2) on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina looduskaitseseaduse tähenduses. Raietegemine piiratud.
Tulundusmets – hoiu või kaitsemetsaks määramata mets. Metsa peamiseks ülesandeks on maksimaalses koguses kvaliteetse puidu tootmine.
Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud ,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
2. Maailma ja Euroopa metsaressurss
Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼
maismaa pindalast (Eesti mets 2004). Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku päritoluga. Ligi 55% maailma metsadest paikneb arengumaades ja ülejäänud 45% arenenud riikides. 2000. a. andmetel on kõige rohkem metsi Vene Föderatsioonis (851 milj. ha),
Brasiilias (544 milj. ha., Kanadas (245 milj. ha) ja USA-s (226 milj. ha). Enamus maailma metsadest (77%) on riigimetsad.
Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, need mõjutavad metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab
mets alati ka ümbritsevat keskkonda.
Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik,õhkkond, rohttaimestik , loomastik ).
Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks ja nendeks:
- puude omavaheline vastastikune mõju
- mõju ümbritsevale keskkonnale.
Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets.
Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise
Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise . Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg ). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüve laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud tervikut , kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja mikroorganismide vahel. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt, nimetatakse harvikuks. Harvik ei ole mets.

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.


Metsamaa , mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) on metsamaana maakatastrisse kantud ;
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
(3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu , haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seadusega ning majandatakse ühevanuselistena.
Metsaseadust ei kohaldata (seadus ei kehti):
1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes;
2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana;
3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted;
4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted;
5) tehnovõrgu ega - rajatise kaitsevööndi maa suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted.
Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu .
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest
4. Puistu koostisosad
Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks.Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Materjalid metsanduseks #1 Materjalid metsanduseks #2 Materjalid metsanduseks #3 Materjalid metsanduseks #4 Materjalid metsanduseks #5 Materjalid metsanduseks #6 Materjalid metsanduseks #7 Materjalid metsanduseks #8 Materjalid metsanduseks #9 Materjalid metsanduseks #10 Materjalid metsanduseks #11 Materjalid metsanduseks #12 Materjalid metsanduseks #13 Materjalid metsanduseks #14 Materjalid metsanduseks #15 Materjalid metsanduseks #16 Materjalid metsanduseks #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sillake Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

metsandus, puistuks, andmetel, metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus, smi, sanglepp, tammel, alustaimestik, keskmine boniteet, peapuuliik, kaitsemets, tulundusmets, esinemise tõenäosus, metsa kõrvalkasutus, fotosünteesi intensiivsusest, fotosünteesi kestusest, puuliikide klassifitseerimisel, langust kuni, valgusnõudlikud, temperatuuri langemisel, eestis kasutatakse, i klass, peamiselt lehtpuudel, ii klass, moodustavad 40, iii klass, öökülmade oht, saarevõrsetel, valgustatusest, mesofüüdid, metsad, kserofüütide juurestik, co2, kesksuvel, öösel 2, metsamuld, tuule kiirus, seoses pindmise, tormikindlamateks liikideks, läbilaskevõime, tormikahjustused, kõdu, metsamullad, mikrokliima, metsakõdu, mullaks, iseloomulikumaks tunnuseks, kõdu, kasvavad viljakatel, mitmekesised lehtpuu, varis, külmaoht, kuusel, männiliik, harilikul kadakal, selts jugapuulaadsed, perekond taxus, käbid 3, harilik jugapuu, algab 10, mullastiku suhtes, heale idanevusele, jugapuu, õitseb märtsis, isasurvad 3, perekond lehis, kasvukohaks, juurestik, arukasel, sookask, hall lepp, lehed ovaalsed, õitseb märtsis, lehed 4, puistus kasvades, vanus 80, seemneaastad 4, hinnanguliselt 90, hall lepp, puiduressurss, aktuaalseks põhja, aastas 11, eestisse planeeriti, harilik saar, kasvab ida, teadaolevalt loodi, puistus 30, vahtra puhtpuistusid, kasvukohale, 300, lehed 4, pikaealine, metsade kasvukohatingimusi, faktorit, puistute tootlikkus, põhjavesi, tüübirühmadesse, tootlikkus, levinud põhja, metsa tootlikkus, jänesekapsa, võrreldes eelmisega, ehkki huumushorisont, muld, puistu liitus, eestis sinika, lähtekivimiks, metsakõdu, enamasti i, sambla, mulla lähtekivimiks, mulla tõttu, muld, mulla lähtekivimiks, lagunemistingimused, pohlamännikud, männid, puistutest, rabataimed, alustaimestikule, lohkudes salu, levinud lääne, lähtekivimiks, leede, sookaasikud iv, tootlikkus, puistud, nõudlikud liigid, puistutest, puistutest, boniteet ii, segapuistud, enamasti iv, mulla lähtekivimiks, õhuke turvasmuld, alusmets liigirikas, alustaimestik, metsakluppe, täpsusklupil, ümardatud klupil, madalsoomuldade viljakus, enamuspuuliigiks, arvutisse, turbakihid, tootlikkusega iv, alustaimestikus, turvas, puu kõrgus, eestis riigimetsad, kõrgusmõõtja, kujulisteks osadeks, alampiir, lihtpuistu, liitpuistu, üksikpuude rinne, okaspuudel, aastarõngad, kase, külvi eelised, istutamise eelised, istutamine, istikud, seemikud, varajasel kultiveerimisel, keskmiselt 1, hall lepp, väetamine, tulekaitseabinõud, ajutine seemnepuistu, metsapõlvkonnana, plusspuud, 1 metsaselektsioon, sanglepa puit, metsaselektsioonis, hilisem hooldamine, juurepessuoht, seemlatel, kuusk, sekundaarsed kahjurid, mänd, tertsiaalsed kahjurid, tüvekahjurid, elusates puudes, viljakehad, monogaamsetel üraskitel, kaudselt, seen, enamus seeni, laiaulatusliku võrgustiku, teadaolevalt, seene viljakehad, raieküpsetest puudest, heterobasidion annosum, heterobasidion parviporum, noorematel kuuskedel, alates 4, harvendusraie, kuusikud, raiekraad, hooldusraied, alameetod, uuendusraied, trassiraie, kvartali, raadamine, lageraie, seemnepuud, säilikpuud, lageraie, korral 90, paiknemisel, hooldatud mets, mullatekkeprotsessidele, uuendusraied, toitumis, segametsa kasvatamine

Sisukord

  • Diploxylon
  • Heterobasidion annosum
  • Heterobasidion parviporum

Teemad

  • Eesti metsad ja metsandus
  • Metsakasvatus
  • Metsakorraldus
  • Metsatööstus
  • 26 milj. ha
  • SMI- Statistiline metsade inventeerimine
  • mänd – 31%
  • 9%
  • milj m 3
  • m
  • 208 m 3 /ha
  • 122 m 3 /ha
  • 3 ha metsa ja 185 m
  • puitu
  • 5 m 3 /ha/a
  • 4 m 3 /ha/a)
  • aastat
  • Eesti metsad 3 kategooriasse
  • Hoiumets
  • Kaitsemets
  • Tulundusmets
  • Vääriselupaik
  • ha
  • Maailma ja Euroopa metsaressurss
  • Mets
  • Metsa defineeritakse
  • õhkkond, rohttaimestik, loomastik)
  • ökosüsteem - met
  • laasumine
  • harvikuks
  • Mets on
  • Metsaseadust ei kohaldata (seadus ei kehti)
  • maa ei ole
  • maakatastrisse
  • puistu
  • Puistuks
  • Puistu koostisosad
  • puurindek
  • rindeks e
  • II või III rindeks e
  • alarindek
  • üherindeline e. lihtpuistu
  • majanduslikult olulisi
  • mitmerindelise puistuga e. liitpuistug
  • II rinne
  • on 4m
  • Järelkasv
  • Alusmets
  • põõsarindeks
  • Alustaimestik
  • puhtpuistutek
  • segapuistuteks
  • Peapuuliik
  • enamuspuuliigik
  • Puistu tagavara
  • Puistu boniteet e. puistu boniteediklass
  • bonitas
  • Metsa korraldamine
  • Metsa uuendamine
  • Metsa kõrvalkasutus
  • Puude diferentseerumine ja metsa
  • isehõrenemine, kasvuklassid
  • diferentseerumiseks
  • Puude pärilikud omadused (genotüübid)
  • satuvad
  • erisugustesse
  • kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on
  • erinevad
  • iseharvenemiseks e. looduslikuks
  • hõrenemisek
  • I klass – ülevalitsevad
  • plusspuudeks
  • II klass- valitseva
  • III klass - kaasvalitseva
  • IV klass - allajäänud puu
  • V klass - rõhutud puu
  • Mets ja valgus
  • assimilatsiooniorganites
  • Puude juurdekasv oleneb
  • Valgustatusest
  • fotosünteesi intensiivsusest
  • lehtede, okaste pinnast
  • fotosünteesi kestusest
  • Valgusnõudlikud
  • Varjutaluvad
  • poolvarju
  • taluvad
  • V õ r a d e t i h e d u s
  • T ü v e d e l a a s u m i n e
  • P u i s t u t i h e d u s
  • J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l
  • Mets ja temperatuur
  • Soojuse tähtsus
  • Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi
  • algusele ja seemnete idanemisel
  • Temperatuuri mõju fotosünteesile
  • Hingamin
  • I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti
  • külmakindlad liigid
  • II - keskmise soojanõudlikkusega, e
  • III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt
  • IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid
  • külmalõhede
  • Suuremat kahju võib põhjustada madal
  • temperatuur vegetatsiooniperioodil
  • hiliskülmadeks
  • varakülmadeks
  • Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist
  • reljeef
  • mulla niiskus
  • Hiliskülmakahjustuste
  • Varakülmad e. sügiskülmad
  • külmakohrutus
  • Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi
  • koorekuumapõletik
  • Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile
  • Päikese
  • kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest
  • puuliigist ja puistu vanusest
  • avaldab
  • temperatuuri käigule tasandavat mõju
  • Mets avaldab tugevat mõju ka mulla
  • temperatuurile
  • Mets ja vesi
  • Vee tähtsus
  • juurte kaudu
  • puittaimede kasv oleneb temperatuuri
  • kõrval oluliselt niiskusest
  • Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka
  • niiskuse ülekülluse korral
  • Sademed võivad teatud juhtudel metsale
  • mõjuda ka negatiivselt
  • lumemurd
  • lume vaalimine
  • hügrofüüdid
  • mesofüüdid
  • kserofüüdid
  • Metsa mõju piirkonna veereziimile
  • Mets mõjutab tunduvalt mulda jõudvat
  • sademete hulka
  • Mets avaldab tugevat mõju lumikatte
  • tüsedusele ja lume sulamisel
  • Mets mõjutab pindmist äravoolu
  • Mets takistab erosiooni
  • Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede
  • veereziim
  • Mets ja põhjavesi
  • Mets ja atmosfäär
  • Atmosfääri tähtsus ja koostis
  • Metsaõhu süsihappegaasisisaldus
  • Mets ja tuul
  • Tuule tähtsus
  • assimilatsiooni
  • paljunemisel
  • tormimurruks
  • Tormiheite
  • Tormimurd
  • Puude tormikindlus oleneb väga erinevatest
  • teguritest
  • Tormikahjustused on metsaomanikule
  • ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel
  • augustitormi e. sajanditormi
  • Kahjustas eriti ulatuslikult
  • Mets ja muld
  • Mulla mõju metsale
  • Mullaks nimetatakse
  • Mullast
  • Liigiline koosseis
  • Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus
  • Vastupidavus tuulele
  • Haiguste esinemine
  • puidu mehhaanilisi
  • omadus
  • Metsapuude mõju mullale
  • Varis
  • Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete
  • varuallikas
  • Juured
  • juurevari
  • Mikrokliima
  • Metsavaris ja –kõdu
  • Variseks
  • Metsakõdu
  • turvastunud
  • metsakõduk
  • turbaga
  • varis
  • varise
  • hulgas
  • varise lagunemise tingimustes
  • veemahutavusega
  • õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4)
  • temperatuur ja 5) reaktsioon
  • õhustatus ehk aeratsioon
  • koostisest avaldab mõju süsivesikute
  • valkude ja ligniini vahekord
  • kõdu veesisaldu
  • temperatuurist
  • mulla reaktsiooni
  • Metsahuumus
  • Mull
  • Moder
  • Moor
  • Mets ja alustaimestik
  • Alustaimestiku all mõistetakse samblike
  • sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit
  • mis katab puude alust maapinda
  • Alustaimestiku
  • metsakasvatuslik
  • majanduslik tähtsus
  • mull-tüüpi kõdu moodustumis
  • Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku
  • uuenemis
  • takistavad loodusliku
  • uuenduse teket ja arengut
  • söödavaid marju
  • meetaimi
  • erosiooni
  • vähendajan
  • tulekaitseline tähtsu
  • indikaatorik
  • Harilik mänd
  • Pinus sylvestri
  • Haploxylon
  • Pinus lambertiana
  • Pinus
  • Pinus aristada var. longaeva
  • Picea abies
  • Juniperus communis
  • Taxopsida
  • Taxales
  • Taxaceae
  • Taxus baccata
  • Perekond lehis - Larix
  • Betula pendula
  • Betula
  • pendula var. Carelica
  • Betula pubescens
  • Alnus)
  • Alnus glutinosa
  • Phellinus igniarius
  • Alnus incana
  • Frankia
  • Alnus hybrida
  • Populus tremula
  • Phellinus tremula
  • Populus tremula f. gigas
  • Hübriidhaab
  • Populus tremula
  • Harilik
  • Quercus robur
  • Fraxinus
  • excelsior
  • Tilia cordata
  • Acer platanoides
  • Ulmus laevis
  • Ulmus glabra
  • Metsa kasvukohatüübid
  • ühesuguse metsakasvatusliku efektiga
  • s.o
  • tunnuste kompleksi
  • iseloomuliku alustaimestiku
  • liigi nimetusega
  • soometsa
  • kasvukohatüüpide
  • metsatüüpi
  • kliimakstüüpideks
  • tekistüüpideks
  • metsa kasvukohatüüp = muld
  • veereziim + alustaimestik+reljeef
  • metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik
  • reljeef+ puistu
  • enamuspuuliigi
  • ordinatsiooniskeemil
  • Metsatüüpide rühmitamine
  • klassi
  • arumetsad
  • soometsad
  • tüübirühmadek
  • Loometsad
  • leesikaloo ja kastikuloo
  • Leesikaloo (ll)
  • Kastikuloo (kl)
  • Nõmmemetsad
  • d: sambliku ja kanarbiku
  • kasvukohatüüp
  • Sambliku kasvukohatüüp (sm)
  • Kanarbiku kasvukohatüüp (kn)
  • Palumetsad
  • pohla ja mustika
  • kasvukohatüüpi
  • Pohla (ph)
  • Mustika (ms)
  • Jänesekapsa – mustika alltüübis
  • Laanemetsad
  • sinilille ja
  • jänesesekapsa kasvukohatüüp
  • Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk)
  • Sinilille (sl)
  • Salumetsad
  • Naadi (nd) kasvukohatüüp
  • Sõnajala (sj) kasvukohatüüp
  • Soovikumetsad
  • Osja, tarna, angervaksa
  • kasvukohatüübid
  • Osja (os) kasvukohatüüp
  • Tarna (tr) kasvukohatüüp
  • Angervaksa (an) kasvukohatüüp
  • Rabastuvad metsad
  • Sinika (sn) kasvukohatüüp
  • Karusambla (kr) kasvukohatüüp
  • S o o m e t s a d
  • Soomullad
  • turba
  • tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega
  • millede juured ei
  • ulatu turbaalusesse kiht
  • Toitumine põhjavees
  • Üleujutusvees
  • Sademetest
  • Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse
  • soomulla alltüüpi
  • madalsoomuld (M)
  • siirdesoomuld (S)
  • rabamuld (R)
  • Rohusoometsad
  • Lodu (ld) kasvukohatüüp
  • Madalsoo (mds) kasvukohatüüp
  • S a m b l a s o o m e t s a d
  • Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp
  • Raba (rb) kasvukohatüüp
  • K õ d u s o o m e t s a d
  • mustika kõdusoo
  • mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks)
  • Mustika kõdusoo (mks)
  • Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks)
  • Metsatakseerimine on metsa hindamine e
  • mõõtmine
  • taxatio
  • Kasvava puu ja puistu takseerimine
  • selleks kasutatavad instrumendid
  • puu rinnasdiameeter
  • a) Puu diameetri mõõtmine
  • metsaklupiga
  • rinnasdiameetriks
  • Metsakluppe
  • täpsusklupid ja ümardatud skaalaga
  • klupid. Täpsusklupil
  • Ümardatud klupil
  • Ümardatud klupil on 0 punkt
  • skaalal viidud poole diameetriastme võrra
  • liikumatu haara sisse
  • Sellise klupi eelis
  • Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti
  • kahekesi, st. üks inimene mõõdab
  • diameetreid ja teine paneb need kirja
  • Diameetrite märkimisel kasutatakse nn
  • tippimist”
  • elektroonilisi kluppe
  • b) Puistu
  • rinnaslõikepindala
  • määramine
  • W.Bitterlichi
  • meetodil
  • Puistu
  • rinnaslõikepindala (
  • kuid oluline on ava läbimõõdu
  • ja lati pikkuse suhe, see peab olema 1:50
  • d) Puu mahu määramine
  • V = g
  • Puistu takseerimine. Puistu eraldamise
  • tunnused
  • kvartaliteks
  • puistuteks
  • eraldusteks
  • eraldis
  • majandatakse
  • litera
  • takseereraldusteks
  • metsamaa
  • metsaga metsamaa ja
  • metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud
  • harvikud)
  • Tekkeviis
  • Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja
  • moodustub kaks üksteise all asuvat
  • võrastikku, siis on tegemist kaherindelise
  • e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse
  • puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese
  • rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte
  • madalamad kui 4m
  • Koosseis
  • koosseisu
  • valemiga, see määratakse eraldi igas
  • rindes
  • Metsauuendamine. Istutus ja külv kui
  • metsakultiveerimise meetodid
  • Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa
  • uuendamise võtteid kaitse- ja
  • tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse
  • pindalaga hukkunud metsaosades
  • või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest
  • või raiest arvates
  • Metsa uuendamise võtted on
  • harilikku mändi
  • 0,5 m
  • 0,5 m
  • harilikku tamme
  • muud
  • metsa uuenenuks lugemisel arvesse
  • võetavat puuliik
  • Metsa
  • võib
  • uuendada
  • ainult
  • metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega
  • mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister
  • metsa majandamise eeskirjaga
  • Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele ja metsade
  • majandamise eeskirjale
  • sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba
  • sõnajala, angervaksa ja
  • lodu
  • Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema
  • Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus
  • Külvi eelised
  • Istutamise eelised
  • Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel
  • Külvi võiks eelistada
  • Seemikud
  • Istikud
  • Heistrid
  • Istutatakse
  • Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik
  • hooldamine
  • õigeaegne liitumin
  • puistu kõrge tootlikku
  • kulud ei
  • kujuneks liiga suureks
  • Tihedamas puistus kasvavad puud
  • kvaliteetsemad: puude laasumine on parem
  • aastarõngad on kitsamad ja suureneb
  • sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus
  • kasvanud puud väiksema koondega
  • puhtkultuuri
  • segakultuuri
  • Segakultuurid on
  • Puhtkultuuride
  • Hooldamise sagedus
  • Pinnase hooldamine
  • Täiendamine ja koosseisu reguleerimine
  • Väetamine
  • Keemilist töötlemist (pritsimist)
  • Kaitseabinõud loomade vastu
  • Tulekaitseabinõud
  • Puuliikide valik
  • arukask
  • sanglepp
  • harilik tamm
  • haava
  • Populus
  • tremuloide
  • mändi
  • Kuusk
  • maarjakase
  • Hooldamine
  • Seemnete varumine. Seemlad
  • Ajutine seemnepuistu
  • Valikseemnepuistu
  • metsaselektsioon
  • Peamised
  • kasutatavad
  • meetodid
  • metsaselektsioonis on valik, ristamine ja
  • mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja
  • enam kasutatav on valik, seda nii
  • individuaalse (puud), kui massilise valikuna
  • puistud)
  • a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse
  • tõstmine
  • c) Puistute haiguskindluse suurendamine
  • d) Puistute vastupanuvõime suurendamine
  • ebasoodsate keskkonnategurite suhtes
  • Plusspuud
  • seemlate 2
  • Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega
  • 80 (100) a., kuusel 50-80 a
  • Valitakse nii looduslikest kui kultuurpuistutest
  • Plusspuistu
  • Miinuspuu e. -puistu
  • on normaalpuud
  • vegetatiivne seemla
  • kloonid 1
  • organismi (antud juhul puu)
  • vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse
  • paljundamise
  • korral
  • sõltumata
  • paljundamismeetodist) on järglaskonna
  • genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise
  • generatiivse)
  • korral
  • kombineeruvad kahe erineva genotüübiga
  • organismide geenid
  • Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised
  • ülesanded
  • Metsakaitse
  • ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur
  • torm, lumi, rahe;
  • loomad (põder, putukad);
  • haigused (peamised mitmesugused seened);
  • inimene (põlengud, saasted)
  • Olulisemad juure- ja tüvemädanikud
  • Heterobasidio
  • Heterobasidion)
  • Fomitopsis annosa või Fomes annosus
  • Mütseel
  • Armillaria ostoya
  • Phlebiopsis gigantea
  • Armillaria mellea)
  • risomorfid
  • Phellinus tremula
  • Mittemädanikulised tüvehaigused
  • Peridermium pin
  • Putukkahjurid
  • Primaarsed kahjurid
  • Sekundaarsed kahjurid
  • Tertsiaalsed kahjurid
  • on üraskid
  • Ips
  • typographu
  • Tehakse vahet nn. monogaamsetel
  • ja polügaamsetel üraskitel
  • Ips typographus
  • On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja
  • keskealiste kuusemetsade kahjureid!
  • Hylobius sp
  • Ulukikahjustused metsas
  • harilik põde
  • Raiete liigitus
  • Hooldusraied
  • Uuendusraied
  • Valikraied
  • Trassiraie
  • Raadamine
  • Hooldusraie
  • Valgustusraie
  • Harvendusraie
  • Sanitaarraie
  • raiekraad
  • hooldusraie
  • intensiivsus
  • alameetod
  • ülameetod
  • Raiejäätmed
  • Hooldusraiete bioloogilised alused
  • Kasvuressursi
  • ümberjaotamine
  • Puistu liigilise
  • koosseisu reguleerimine
  • Optimaalse tootlikkusega võrastiku
  • loomine
  • Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma
  • omadustelt parimad puud
  • Hooldusraie
  • majanduslikud eesmärgid
  • Lüheneb
  • raiering
  • Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi
  • parandamine
  • Metsa
  • rekreatiivsete
  • puhkemajanduslike)
  • omaduste parandamine
  • Uuendusraied
  • Lageraie
  • seemnepuud
  • säilikpuud
  • Küpsusvanus

Kommentaarid (3)

lachen profiilipilt
lachen: hea, põhjalik. tänud!
22:59 22-03-2011
Mindphunk profiilipilt
Mindphunk: Hea ja põhjalik
18:06 28-01-2012
hounter profiilipilt
hounter: väga hea!
13:01 22-08-2009


Sarnased materjalid

65
pdf
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
67
doc
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
82
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
33
docx
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
24
odt
Metsaökoloogia ja majandus
34
doc
Metsaükoloogia ja majandamine I Test
42
docx
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !