Facebook Like
Hotjar Feedback

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas see sidumine toimub ?
  • Mis on toornahk ?
 
Säutsu twitteris


Materjaliõpetuse kursus . Tekstiilkiud.

1. Sissejuhatus.
Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided –isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid.
Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest.
Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia.
Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse , sealt levis see teadmine – kunst – teistesse Aasia maadesse, Vanasse- Egiptusesse ja Kreekasse ning Rooma .
Värvimise algaastail kasutatai ainult looduslikke värve (punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest, purpurpunast purpurtigudest - indigo , poti sinine, jt. erinevad taimed, mille kasutamine oli tuntud ka Eesti rahvatraditsioonides). Olukord tekstiilitööstuses muutus, kui 1828.a Saksa keemik F.Wöhler sünteesis ammooniumtsüanaadi kuumutamisel uurea (karbamiid e kusiaine ). NH4OCN  CO(NH2)2. See muutis keemikute suhtumist orgaanilise sünteesi võimalikkusesse, vitalismiõpetus kaotas mõjujõu. Sellele sünteesile järgnes pikkamööda uusi: 1854 sai M. Berhelot rasva, 1848 said H. Kolbe ja E. Frankland äädikhapet. Enne seda oli sünteesitud nitrobenseeni. Kui 1842. aastal sai N. Zinin nitrobenseenist aniliini , siis oli see aluseks värvainete tööstuse rajamisele ja 1856 . aastal saigi inglise teadlane W. Perkin esimese aniliinvärvaine.

I.Tekstiilikiud
1. Kiudude klassifikatsioon (Anti Viikna järgi).

Definitsioon: Kiud on üldmõiste. Kiu all mõistetakse (tekstiilimaterjali), mida iseloomustab hea painduvus ning pikkuse ja läbimõõdu suur suhtarv. (A. Viikna). Orgaanilise päritoluga kiud koosnevad kõrgmolekulaarsetest ainetest ja on seega ehituselt polümeerid. Kiude, millest saab valmistada erinevaid materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse:
Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud:
  • Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud , taimse päritoluga e. tsellulooskiud , mineraalse päritoluga kiud.)
    * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvadlammaste , kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid .) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on α- keratiin . Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud α-aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin . Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba karboksüülrühm glutamiinhappel ja arginiinijäägil guanidiinrühm). Korduv lüli (-CO-NH-), mis esineb villas, on tekkinud aminohapete polükondensatsiooni tulemusel.
    H2N-CH-COOH
    R
    Villakiud on väga elastsed. Nad deformeeruvad kergesti (tõmbuvad rohkem krussi või lähevad sirgemaks) kõrgema temperatuuri, vee ja redoksreagentide toimel. (Toimub üleminek tsüsteiinilt tsüstiinile).
    Villakiududel on veel üks omadus, mida teistel kiududel ei ole – vill on kaetud soomustega (umbes nagu kala nahk). Kui villakiudu või villast riiet kuuma veega või auruga töödelda, samal ajal hõõrudes ja sõtkudes, siis haakuvad soomuseid pidi need kiud kokku, tekib tihe vildikiht. Seda protsessi nimetatakse vanutamiseks. Inimese juuste pinnal on selline soomuste kiht vähem välja arenenud ja saunas pestes ei ole vaja karta , et juuksed vildiks muutuvad. Vill on nagu puuvillgi väga hügroskoopne ja seetõttu hügieeniline materjal. Märjalt on villa tugevus märksa väiksem kui kuivalt .
    Valgu makromolekulis määrab tema vastupidavuse vabade –NH2 ja –COOH rühmade olemasolu. Valgu makromolekule ühendavad omavahel põhiliselt H-sidemed. Lahjade hapete ja leelistega villakiu lühiajalisel töötlemisel tema tugevusomadused ei muutu. Tõstes temperatuuri ja suurendades leelise kontsentratsiooni, hüdrolüüsub keratiin kiiresti. Hapetele on villakiud vastupidavam. Vill on leeliste suhtes tundlikum : 2-3%-line leelise kuum lahus lõhub keratiini peptiidahela. Kuna villas on palju -SH- ja –S-S- sidemeid , kardab vill nii oksüdeerijaid kui ka redutseerijaid ja teda tuleb pleegitada väga ettevaatlikult
    Siid on ka loomset päritolu. Toorsiidi niiti e. kookonniiti eritab oma siidinäärmest siidiliblika (Bambyx mori ) tõuk  nn. siidiuss . Siid erinebki teistest looduslikest kiududest selle poolest, et ta ei ole tekkinud aeglasel kasvamisel nagu tsellulooskiud või karvad. Enne nukkumist koob siidiuss (siidiliblika röövik- siidiuss- pressib selle siidinäärmetest kiiresti kõveneva valgulahusena välja) 24 tunni jooksul enda ümber 3000 – 4000m (mõningatel andmetel 500-1000m) pikkuse toorsiidist kookoni. Täpselt samal põhimõttel toodetakse ka tehis ja sünteeskiude. Nukud surmatakse ja toorsiid keritakse maha mahakerimismasinate abil. Siidikiud koosneb kahest peenest elementaarkiust, 70 – 80%), mida seob omavahel liimjas aine seritsiin (20 – 30%). Siidikiud on erinevalt kasvamisel tekkinud kiududest väga ühtlase läbimõõduga ja väga pikk. Toorsiid koosneb kahest põhivalgu (fibroiini) kiust, mis on pealt kaetud ja omavahel ühendatud teise, liimitaolise valgu – seritsiini – kihiga . Seritsiin lahustub kuumas vees ja järele jääb fibroiin. Siidikiudude kättesaamiseks liimaine lahustatakse (saadakse monokiud). Fibroiin on väga lihtsa ehitusega valk: põhilisteks aminohappe jääkideks on glütsiin H2NCH2COOH ja alaniin CH3CH(NH2)COOH, vähem on veel seriini HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained , temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud.
    Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine. Siidiliblika röövik toitub ainult mooruspuu lehtedest, mis kasvab hästi vaid lähistroopikas ja troopikas . Teadlased ja tehnoloogid on katsetanud ka teiste liblikaliikidega, kelle röövikud koovad nukkumiseks siidikiust kookoni, kuid toituvad tavalistest parasvöötme puude (tamm, paju, kask) lehtedest. Siid, mida saadakse mõne sellise liigi röövikute abil (näit Hiina paabusilma röövikutelt) on ka tööstuses kasutuses olnud. Ometi ei ole siidi tootmine senini põhjapoolsetes maades tasuvaks osutunud ega levinud. On katsetatud ka ämblikega, kes produtseerivad pidevalt niiti, mis on koostiselt ja omadustelt lähedane siidiliblika siidile. Suurte tehniliste ja bioloogiliste raskuste tõttu see ei ole aga levinud.
    * taimse päritoluga e. tsellulooskiud
    Need kiud sisaldavad tselluloosi, mida saadakse taime lehtedest, vartest, seemnetest, koorest jne. Tuntumad on puuvill (seemnekiud). Kõigi taimsete kiudude põhikomponendiks on tselluloos , mis on taimeriigis üldse kõige levinum ühend. Ta on universaalne tugikonstruktsioonide materjal. Tselluloos koosneb D-glükoosi jääkidest, mis on üksteisega seotud glükosiidsidemetega hapniku kaudu asendites 1,4. (C6H10O5)n Erinevalt tärklisest, millel on sama kvantitatiivne valem, on tselluloos jäiga struktuuriga ega lahustu üheski tavalises lahustis . Tselluloosi keemilised omadused, mis pakuvad huvi tekstiilikeemias , on seotud igas D-glükoosi jäägis leiduva kolme alkohoolse hüdroksüülrühmaga. (Sellest hiljem).
    Puuvillakiud on tegelikult puuvillapõõsa seemnete lennukarvad. Üksiku puuvillakiu pikkus on mõni sentimeeter ja läbimõõt ca 20µm. Puuvillakiud on üks tselluloosirikkamaid looduslikke materjale, milles on puhast tselluloosi 90 – 95%. Puuvillakiud koosnevad mitmesugustest peenematest kiududest (fibrillidest), mis omakorda koosnevad tselluloosi molekulide kimpudest . Puuvilla tselluloosi molekulmass on kuni 2.105 a.m.ü.. Põhjus, miks puuvill kuulub tähtsamate looduslike kiudinete hulka, on kiudaine lihtne kättesaamine kupardest. Puuvilla kuivad elementaarkiud on üherakulised, lamedad, kergelt keerdunud , linditaolised, mille sisemuses on tühik.
    Tselluloosi sisaldavd kiud on ka lina, kanep ja džuut ( need on varrekiud).
    Lina eraldatakse linavarre niineosast, (seetõttu on linakiud ka umbes sama pikk, kui oli taime vars) lagundades seal kiudusid siduva pektiinaine peamiselt bakterite abil või ensümaatilisel teel (kasteligu, leotus tiigis ,vannis jne.) ja kuivatatud linavarre edasisel mehaanilisel töötlemisel (murdmisel, ropsimisel, sugemisel, jne). Linakiu kättesaamine ei ole kerge. Võrreldas vanemate meetoditega (linaligu) on ensümaatiline kiu kättesaamine kiirem ja toimub puhtamates tingimustes. Lõplik eraldamine toimub mehaaniliselt ja seda nimetatakse lina ropsimiseks.
    Nii linakiud kui puuvill koosnevad peamiselt tselluloosist . Lina toorkius on tselluloosi kuni 74%, puuvillas 94 – 96%. Ligniini on linakius umbes 5%.( Aromaatseid tuumi sisaldav ruumilise struktuuriga polümeer). Looduslikus tselluloosis on polümeeris 1400 – 12000 glükoosi jääki omavahel seotud. (β1-4 glükosiidsete sidemetega). Linas leidub ka valke ja vahataolisi aineid ning värvaineid ( pruunid ja hallid toonid).Tselluloos on vees lahustumatu , ei lahustu ka enamikus tuntud lahustites (mõned komplekssoolade lahused on erandid). Näeb välja nagu puhas vatt , tihedus on ligikaudu 1,5 Mg/m3. Temperatuuri suhtes on tselluloos võrdlemisi tundlik ja kuumutamisel pikemaajaliselt 1000C juures väheneb tema tugevus tunduvalt. Lühiajaliselt kannatab välja 200 – 2500 C juures kuumutamist aga laguneb üldiselt kiiresti. Hoolimata sellest, et tselluloos on lahustamatu , on ta hügroskoopne, imab vett väga hästi ja tema kiud paisuvad poolteist korda jämedamaks. Märjaks saades tungivad vee molekulid tselluloosi makromolekulide vahele. Hapete toimel (mineraalhapped) glükosiidsidemed hüdrolüüsuvad, võib kulgeda kuni lihtsuhkruni välja (D-glükoosini)
    H+
    ( C6H10O5)n +( n-1)H2O  n C6H12O6
    Leeliste suhtes on tselluloos püsiv. Kontsentreeritud leelistega annab tselluloos alkoholaate, mis veega töödeldes lagunevad. Redutseerijate suhtes on tselluloos vastupidav, oksüdeerijatega reageerib aga kergesti, alkohoolsed rühmad oksüdeeruvad karbonüülühenditeks. Hästi toimub ka oksüdatsioon päikesevalguse toimel (NB! Puuvillased kardinad ). Ettevaatlikult oksüdeeritud tselluloos on aga hästi värvitav. Suurema õhuniiskuse korral kardab tselluloos aga baktereid ja hallitusseeni.
    Tekstiilimaterjalide ettevalmistusprotsessis (värvimisel, viimistlemisel) kasutatakse sadu kemikaale, mida toodavad maailma erinevad firmad.
    Neid klassifitseeritakse: happed , alused, oksüdeerijad, taandajad, tärklised jne. Aga ka pleegitajad, pehmendajad, tihkestid, adhesiiv, leegi tõkesti, pindaktiivsed ained jne. Ja nende segud .
    Kõige laiemalt kasutatakse
    1. Vesi –värvimisel, viimistlemisel. Veele rida nõudmisi (Õige pH, kareduse näitajad vajalikud, puhtus ). H2O2 pleegitamisel peab vesi olema praktiliselt raua, nikli, vase jt metalliioonide vaba. Vesi tuleb enne puhastada ja tuleb ka pärast puhastada.
    2. Happed, alused ja soolad . Nende abil reguleeritakase aluselisust, happelisust ja soolade sisaldust. ( kasutatakse HCl, H2SO4, sidrunhapet, sipelghapet, äädikhapet, H2CO3, H3PO4, H3BO3 vastava pH väärtusega  kontsentratsiooniga.
    Aluseid ja sooli kasutatakse keskkonna aluselisuse saavutamiseks.
    NaOH , KOH, naatriummetasilikaat, Na3PO4, Na2CO3, NH3, Na2HPO4, NaHCO3.
    3. Oksüdeerijad ja taandajad . Tekstiilikeemias kasutatavad oksüdeerijad on H2O2, Na2Cr2O7, K2Cr2O7 , KMnO4 NaClO2- naatriumklorit jt.
    Taandajad on Na2S2O4 , SO2 jt. (kasutatakse pleegitamisel ja värvimisel.
    * mineraalse päritoluga kiud ( asbest )

    B. Tehiskiud: (saadakse looduslike kiudude töötlemisel)

    * Regenereeritud tsellulooskiud (kõigi taimsete kiudude põhikomponendiks on tselluloos, mis on taimeriigis üldse kõige levinum ühend. Ta on universaalne tugikonstruktsioonide materjal.. (Sellest hiljem).
    *Tselluloosi keemilisel modifitseerimisel saadud tehiskiud.
    Tähtsamad on viskoos - ja atsetaatkiud, mida mõlemaid toodetakse tselluloosi (C6H10O5)n baasil. Praktilist tähtsust omavadki töödeldud tsellulooskiud, kuna senini ei ole valktehiskiud kuigi tähtsat rolli mänginud. Tselluloosirikkaid materjale on väga palju ja sageli saab tsellulooskiudude tootmiseks kasutada ka jäätmeid. Valktehiskiude saadakse aga sellisest toormest, mis kõlbab kas inimese või looma toiduks (piima-, muna-, maapähkli-, soojavalgud.
    Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks: saadud lahus pressitakse läbi peente avade (filjeeride) niitideks. Tselluloosi lahustamiseks leitakse sobiv keskkond või muudetakse keemiliste reaktsioonide abil tselluloosi funktsionaalseid rühmi nii, et tselluloos lahustuks mõnes tavalises orgaanilises lahustis. Kvantitatiivne tselluloosi valem oleks (C6H10O5)n. Seega koosneb tselluloos glükoosi jääkidest, mida võib kius olla 1400-12000. teiste monosahhariidide ja pektiinainete jääke on tselluloosis vähe. Tselluloosi keemilised omadused ja seega ka võimalused tema töötlemiseks on suures ulatuses määratud sellega, et tselluloos sisaldab kolme suhteliselt vaba hüdroksüülrühma asendites 2,3, 6. selle olulisuse rõhutamiseks kirjutatakse tselluloosi kvantitatiivne valem tihti [C6H7O2(OH)3]n. Tselluloosi makromolekuli ahela otstes asuvad lülid sisaldavad 4 –OH-rühma. Tselluloosi iseloomustab kõrge kristallisatsiooni ja orientatsiooni aste. Üksikud makromolekulid on ühinenud umbes 60 kaupa kimpudesse, neid nimetatakse fibrillideks. Fibrillide vahel on poorid ja kapillaarid, mille tõttu tselluloos märgubki ja on värvitav.
    Olenevalt taime liigist on nn kristallunud piirkondade ulatus tselluloosis erinev: puuvilla tselluloosil on on see 50 – 70%, lina tselluloosil 75 – 80%, mistõttu linakiud on ka jäigem. Tselluloos on vees lahustumatu, ka ei lahustu tselluloos enamikes muudes lahustites. Erandiks on mõnede soolade vesi- lahused nagu vaskammoniaakkomplekssool [Cu(NH3)n](OH)2 ja mõned teised, milles tselluloos lahustub. Vees tselluloos pundub: vee molekulid tungivad tselluloosi makromolekulide vahele, lagundavad neid ühendavad H-sidemed ja selle tagajärjel plastifitseerivad materjali. Samasugune protsess toimub ka temperatuuril üle 1000C – puuvillase materjali triikimisel. Triikimise käigus H-sidemed katkevad. Tselluloos võib seega olla mitmes erinevas kristallvormis, sõltuvalt sellest, kas teda on enne lahustatud, kuumutatud : töödeldud.
    Keemilistes reaktsioonides võib tselluloos esmalt osaleda kui mitmealuseline alkohol , tekitades alkoholidele tüüpilisi reaktsioone: esterdamine , eeterdamine ja alkoholaatide teke. Nendel reaktsioonidel põhinevad tselluloosi modifikatsioonide (nitrotselluloosi, estrite ja eetrite) tootmis-tehnoloogiad.
    Tselluloosi otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte järgmine: Tselluloosi töödeldakse NaOH lahusega, mistõttu tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks:
    NaOH
    -O-C6H7O(OH)3- ---------O-C6H7(OH)2ONa-

    Lisades antud alkoholaadile CS2 (süsinikdisulfiidi), tekib tselluloosi ksantogenaat (ksantogeenhappe sool), mis lahustub vees.

    CS2
    -O-C6H7O(OH)2(ONa)- --- -O-C6H7(OH)2(O-C-Na)-

    S
    Kui saadud siirupitaolist lahust pressida läbi peente avade ja juhtida happelahusesse, laguneb ksantogenaat ja saame jälle tselluloosi, kuid pikkade siiditaoliste kiududena. Tegelikult ei ole see enam samasugune tselluloos kui enne lahustamist, vaid on hüdraattselluloos, mille molekulid on märksa lühemad ja struktuur on hõredam. Saadud kiudainet nimetatakse viskooskiuks e. viskoossiidiks.
    Viskooskiud kujutab endast seega tavalist tselluloosi, mis keemilise töötlemise käigus on osaliselt hüdrolüüsunud ja madalama polümerisatsiooniastmega. Protsessi olemus seisnes siis selles, ( veelkord ) et tselluloosi töötlemisel NaOH-ga viiakse tselluloos lahustumatuks leelistselluloosiks. See moodustab süsinik-disulfiidiga lahustuva ksantogenaadi. Tselluloosksantogenaadi leelisene lahus (viskoos) surutakse peente jugadena väävelhappega täidetud sadestusvanni, kus ksantogenaat laguneb. Tekib väiksema polümerisatsiooniastmega kiud. Viskooskiud on tselluloosist mõnevõrra tugevam, sest formeerimisega orienteeritakse makromolekulid piki niite . See kiud on väga hügroskoopne, pundub vees palju ja kardab happeid ja leelisi rohkem kui puuvill.
    Teine keskkond, milles tselluloos lahustub, on vask(II)hüdroksiidi lahus ammoniaagi vesilahuses. Tselluloos annab vaskioonidega kompleksühendi, mis vees lahustub. Muus suhtes on vaskammoniaaksiidi valmistamine samasugune kui viskoossiidi korralgi.
    Kõige tähtsam võtetest, millega kujundatakse ümber tselluloosi, et muuta teda lahustuvaks on tema esterdamine etaanhappe anhüdriidiga. Sel viisil saadakse kiud, mida tuntakse kui atsetaatkiudu.
    Atsetaatkiud on etaanhappega (äädikhappega) esterdatud tselluloos, mille elementaarlüli kohta tuleb 4 – 6 atsüülrühma.
    3( CH3CO )2O
    -O-C6H7O(OH)3 -------------- -O-C6H7O(OCOCH3)3-
    Saadus on triatsetüültselluloos (tselluloosi triatsetaat), milles kõik tselluloosi hüdroksüülrühmad on esterdatud (hüdroksüülrühmade vesinikud on asendatud atsetüülrühmadega CH3CO-). Triatsetaat läheb kas kohe otse tehiskiu tootmiseks või hüdrolüüsitakse osa esterrühmi ära, nii et saadakse mono - või diatsetaat. Tselluloosi atsetaadid lahustatakse mõnes kergelt lenduvas lahustis ( atsetoon , etanool ) ja pärast kiudude pressimist lastakse lahusti lihtsalt ära aurustuda. Saadud kiud on siis atsetaatsiid, mis on läikiv, elastne ja kerge, märjalt palju tugevam kui viskoossiid, kuid kulub kergemini, kardab leelisi ja orgaanilisi lahusteid ning elektriseerub tugevasti.
    Atsetaatkiud on võrreldes lähtetselluloosiga suurema elastsusega. Toorainena saab kasutada ka puitu. Tehissiidideks nimetatakse neid kiudaineid sellepärast, et nendest valmistatud kangad on välimuselt sarnased naturaalsiidist kangastega. NB!!!

    C. Sünteetilisel teel saadud kiud

    Sünteeskiudude valmistamisel lähtutakse sünteetilistest polümeeridest, peamiselt termoplastidest. Nad sisaldavad nagu plastmassidki peale põhipolümeeri ka plastifikaatoreid , pigmente ja stabilisaatoreid Selgitus: Termoplastsed polümeerid on lineaarsete (niiditaoliste) molekulidega. Nad lähevad mõõdukal kuumutamisel kergesti üle voolavasse olekusse (võiks ka öelda, et nad sulavad – kuigi see ei ole päris korrektne ). Jahtudes omandavad nad jälle esialgse tahke kuju. Temperatuuri mõju termoplastsele polümeeridele võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna raskelt liikuv, on tema üksikud lülid peaaegu niisama liikuvad kui väikesed molekulid, ainult lülid ei saa üksteise küljest lahti tulla. Sellist molekuli võiks võrrelda lõdva ketiga . Soojusliikumise tõttu hakkavad keti lülid järjest rohkem siia-sinna liikuma ning molekulid hakkavad üksteist tõukama. Aine muutub hõredamaks ja lõpuks voolavaks, kuna molekulid ei ole enam lähestikku. Jahtumisel toimub kõik vastupidi.
    Termoplastsed polümeerid lahustuvad üsna hästi orgaanilistes lahustites. Lahustumise tingimused olenevad konkreetsest polümeerist. Polüstürool lahustub juba toatemperatuuril peaaegu kõigis orgaanilistes lahustites. Orgaaniline klaas (polümetüülmetakrülaat) lahustub atsetoonis ja 1,2-dikloroetaanis. Polüetüleen ja polüvinüülkloriid lahustuvad aromaatses ja halogeenitud süsivesinikes ainult kuumalt , polütetrafluoroetüleen ( teflon ) ei lahustu üldse. Lahustumine tähendab molekulide minekut tahkest ainest lahusesse. Selleks on termoplastsete ploümeeride puhul kõik võimalused olemas. Lahusti molekulid tungivad üksikute
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #1 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #2 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #3 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #4 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #5 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #6 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #7 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #8 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #9 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #10 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #11 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #12 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #13 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #14 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #15 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #16 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #17 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #18 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #19 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #20 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #21 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #22 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #23 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #24 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #25 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #26 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #27 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #28 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #29 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #30 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #31 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #32 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #33 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #34 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #35 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #36 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #37 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #38 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #39 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #40 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #41 Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud #42
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rebane27 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    loomset päritolu, villaks, vill, keemiline ehitus, h2n, villakiududel, vill, märjalt, hapetele, vill, siid, toorsiidi niiti, andmetel 500, siidikiud, fibroiin, fibroiin, naturaalne siid, siidikiuldudel, puuvillakiud, puuvillakiu pikkus, ligniini, tselluloos, oksüdeeritud tselluloos, taandajad, üksikud makromolekulid, fibrillide vahel, tselluloos, cs2, töötlemise käigus, muus suhtes, atsetaatkiud, saadus, saadud kiud, atsetaatkiud, tehissiidideks, termoplastsed polümeerid, sünteeskiude, karbo, sünteeskiududel, sünteeskiud, värvitud kiud, karboahela sünteeskiududest, n nc, heteroahelaga sünteeskiududest, peptiidsidet, n nh, sünteeskiududest, sünteeskiudainetest, tuntumad polüamiidkiud, viskoos, ülikonna, polüamiid, siid, tehis, põletusproovi, põletusproovi tulemus, lahustumisproovi, efektiivne lahusti, erialases kirjanduses, naatriumkarbonaat, oksüdeerija, vesinikperoksiid, kiudainetes, pleegitamine, vesinikperoksiid, naocl omadused, peroksiidiga töötlemine, naatriumklorit, tekkinud naatriumklorit, oksüdeerimine, enne värvimist, tselluloos, villa pinnal, merseriseeritud puuvillakiud, kiudude pind, puuvilla puuduseks, sisemine kanal, viskoos, viskoos, doonor, vesiniksidemed, värvimise korral, otsevärvained, värvimisel, happelised peitsvärvid, valgud, sellised värvained, küüpvärvained, erivõtteid kasutades, aniliinmusta lähteaineks, taimedega värvimine, antrakinoon, samalaadseid kilptäisid, sisalduse tõttu, piirpind, tekstiilikeemias, tähtsamad füüsikalis, vedelikele, pindpinevus, vedelike korral, polüpropüleen 47, keemiliselt ehituselt, c17h35, tavaliselt 15, hüdrofiilne osa, hüdrofoobne kera, kaalutlustel, kriitilisel kontsentratsioonil, ainoonaktiivsed, katioonaktiivsed, mitteioonsed, amfoteersed, anioonaktivsed paa, seebid, cxhycoo, lauriinhape, enamlevinudkatioon seepides, 2cxhycoo, c17h35coo, katioonaktiivsed paa, katioonaktiivsete paa, kvaternaarsed amiinid, sama toimemehhanism, kaksikioonsed paa, ch2ch2coo, tekstiilikeemias, nahatööstus, tehisnahk, koos elastiini, kiudude vahel, epidermis, kuum vesi, karusnahkade töötlemisel, nahad, suured nahad, tallanaha suhtes, nael, tähtsaim juhtnahk, juhtnahk, õhemad pealsenahad, ševroo, otstarbeks, kollakspruunid rõiva, enamkasutatavamaid karusnahku, karusnahkade puhul, külmutamine, soolamine, pikeldamisseguks, pikeldamise tähtsus, parkimine, naha parkimine, mineraalsetest parkainetest, igale kompleksimoodustajale, vabu d, kollageeni peptiidahelas, kroomparknahk, koordinatsiooniarv, rääsparkimisel, liimistumistemperatuur, taimseid parkaineid, tanniidid, maailma mastaabis, tanniidid, tanniididel, põiksidemete moodustamisel, süntaanid, karusnaha värvimine, kattekihis

    Kommentaarid (1)

    eevaliis15 profiilipilt
    A. AA.: väga põhjalik
    21:44 12-09-2018


    Sarnased materjalid

    24
    docx
    Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused
    68
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
    48
    doc
    Keemia eksam 2011
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
    30
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
    19
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
    15
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused
    80
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun