Materjal geograafia eksamiks (10)

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Maateaduse alused

Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj

Geograafia

14

docx

Maateadus

MAAKOOR KOOS VAHEVÖÖ ÜLEMISE OSAGA ON PAKSEM MANDRITEL, ÕHEM OOKEANIDES Laamde vahelised piirid? *põrkuvad-seotud Vulkanismiga. Tekitab vulkaaniliste saarte rea *lahknevad- seotud Vulkanismiga *nihkuvad Vulkanism- protsesside kogum, hõlmab magama teket ja selle tungimist maapinnale Magma- gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam Vulkaan- looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas või tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib VULKAANI PURSE VÕIB OLLA PLAHVATUSLIK VÕI PIDEV LAAVA JA SUITSU IMMITSEMINE KRAATRIST VÕI PRAGUDEST. SÕLTUB VULKAANI EHITUSEST JA KIVIMITE HAPPELISUSEST Lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaaniline nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Ühed ohtlikumad nähtused Tefra ehk vulkaaniline sete- vulkaanist väljapaiskunud materjal HAWAII SAARESTIK ON KUUMADE TÄPPIDE RIDA Tegevvulkaan- vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal

Maateadus

15

doc

MAATEADUS

Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma ­ gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks. Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Lõõmpilv e püroklastiline on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal. 48. Geisrid, fumaroolid Fumaroolid ­ mädalõhn,väävliühendid,lõhe. Pideva joana maapinnale voolavaid kuumaveeallikaid nimetatakse termideks.

Geograafia

52

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu

Maateadus

3

doc

Loodusvööndid - Tabel

Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused tõttu aasta

Geograafia

8

odt

Loodusvööndid

lund. Ampliuut on 10 kraadi keskmiselt. VAHEMERELISED ALAD: 1.Asend: 30.ja 40. kraadi vahel. 2.Kliima: Kuum 24-25 c päikesepäisteline ja kuiv suvi ning soe 10 c ja sademeterohke talv. Suvel mõjutavad kliimat kõige rohkem troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Inimesed peavad lõunapuhkusi,sest päeval on suvel palav. Esineb maavärinaid ja vulkaani purskeid, ka mudavoolud. 3.Mullastik: Pruunmullad, Erodeeritud materjal koguneb orgudesse, moodustades laialdasi tasandikke, kus setete paksus ulatub mitmekümne meetrini, levivad huumusrikkad mullad. 4.Taimestik: Mets on säilinud rohkem ainult saartel. Mujal on asemele kasvanud tihe võsa, mille moodustavad igihaljad ja astlalised põõsad(tsitrused ja oleander) ja madalad kõvalehelised puud( pistaatia, pukspuu, õlipuu). Veel: kõpressid, piiniad, õlipuud, tamm, loorber, seedrid, jaanileivapuud. Paljud puude lehed on

Geograafia

13

pdf

Maateaduse alused

MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
 Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia
 Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:
 geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) 
 meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
 klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) 
 hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
 okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) 


Maateadused

4

docx

MAAILMA METSAD

MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tumedaokkalised puud neelava

Geograafia

Kommentaarid (10)