Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks nüüd iga n m � xn � M?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #1 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #2 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #3 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #4 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #5 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #6 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #7 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #8 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #9 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #10 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #11 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #12 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #13 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #14 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #15 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #16 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #17 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #18 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #19 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #20 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #21 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #22 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #23 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #24 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #25 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #26 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #27 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #28 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #29 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #30 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #31 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #32 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #33 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #34 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #35 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #36 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #37 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #38 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #39 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #40 Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks #41
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kellu1993 Õppematerjali autor
Eksami konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
177
pdf

ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS

LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1

Algebra I
thumbnail
10
docx

Matemaatiline analüüs I 1. kollokvium

1* Normi ka kauguse Def. 1o puudu ||f||∞ = sup|f(x)|(x∈X) 5*(Jada definitsioon. Koonduvad jadad , jada piirväärtus. Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈V Koonduva jada piirväärtuse omadused + tõestus) piirväärtuse ühesuse tõestus.jada Jadaks nimetatakse funktsiooni, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N seab vastavusse skalaari ¿∨u∨¿ ∈ R , kusjuures on täidetud

Matemaatiline analüüs 1
thumbnail
12
odt

Matemaatiline analüüs I 1. kollokvium

1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. ε-ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused. Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile u,v ∈V seab vastavusse skalaari d(u,v) ∈R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1 ∀u,v∈V d(u,v) ≥ 0; d(u,v) = 0⇔v = u 2 ∀u,v∈V d(u,v) = d(v,u) 3 ∀u,v,w∈V d(u,v) ≤ d(u,w) +d(w,v) Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V seab vastavusse skalaari ||u|| ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1)∀u ∈ V ||u|| ≥ 0; ||u|| = 0 ⇔ u = 0, 2)∀u ∈ V, α ∈ R ||αu|| = |α| ||u||, 3)∀u, v ∈ V ||u + v|| ≤ ||u|| + ||v|| Punkti ümbrusest võib mõelda kui niisugusest seda punkti sisaldavast hulgast, kus ükskõik mis suunas saab punktist õige pisut eemalduda ilma sellest hulgast väljumata. Punkti ε-ümbrus Hulka Uε(a) := {x ∈ V|d(a, x) < ε, ε > 0} nimetat

Matemaatiline analüüs 1
thumbnail
4
odt

Matemaatiline Analüüs I kollokvium spikker

1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. ε-ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed Lõpmata väikeseid (suuri) suurusi α(x) ja β(x) piirprotsessis x → a nimetatakse ekvivalentseteks ümbrused. Lõpmatuse ümbrused selles piirprotsessis, kui Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V seab vastavusse skalaari || 8. Funktsiooni pidevus punktis. Uhepoolne pidevus. Katkevuspunktide liigid. u|| ∈ R, kusjuures on taidetud järgmised tingimused: Funktsiooni f(x) nimetatakse pidevaks punktis a, kui on taidetud kolm tingimust: 1 ∀u ∈ V ||u|| >= 0; ||u||= 0 ⇔ u = Θ 1) ∃f(a); 2) ∃ limx→a f(x); 3) limx→a f(x) = f(a). Tahistatakse f(x) ∈ C(a) 2 ∀u ∈ V, α ∈ R ||αu|| = |α|||u||

Matemaatiline analüüs
thumbnail
12
docx

Matemaatiline analüüs I 3. kollokviumi spikker

Küsimused: 1.Määratud integraali (Riemanni mõttes) definitsioon. Darbouc ülem- ja alamsummad. Riemanni summa ja Darboux’ summade seos-viimane pilt. ∫ f ( x ) dx st ∫ f ( x ) dx=F ( x ) +C . Määramata integraali tuletis on f (¿ ξi) ∆ xi SΠn n võrdne integreeritava funktsiooniga st ( ∫ f ( x ) dx )’= f(x). Tõestus: ( ∫ f ( x ) dx Riemanni summa lõigul [a,b] (f) = ∑¿ .

Matemaatiline analüüs 1
thumbnail
2
pdf

Kollokvium I, 2012

Teemad: 5. Öeldakse, et { xn} on Cauchy jada ehk fundamentaaljada, kui iga > 0 korral leidub C N, 1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. -ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed et iga naturaalarvu n > C ja naturaalarvu p korral kehtib võrratus |xn+p - xn| < . ümbrused. Lõpmatuse ümbrused. Lause. Jada { xn} koondub parajasti siis, kui ta on Cauchy jada. 2. Funktsiooni mõiste. Reaalmuutuja ühene funktsioon. Määramispiirkond, muutumispiirkond. Jada kuhjumispunktiks nim. arvu, mille igas ümbruseson lõpmata palju vaadeldava jada Paaris ja paaritud funktsioonid. Perioodilised ja antiperioodilised funktsioonid. liikmeid. Pöördfunktsioon. Monotoonsed funktsioonid. Kasvavad ja kahanevad funktsioonid. Lause. Arv a on jada { xn} kuhjumispunkt pa

Matemaatika analüüs i
thumbnail
10
docx

ARVU ABSOLUUTVÄÄRTUSE OMADUSED

x1 , x2∈ A FUNKTSIOON (Ühene) ühe reaalmuutuja f-n – hulga X ⊂ R igale elemendile vastab element y hulgast Y ⊂ R. Mitmene f-n – hulga X igale elemendilt vastab vähemalt üks element hulgas Y ja vähemalt ühele hulga X elemendile Mittekahanev(monotoonselt kasvav): piirkonnas A⊂X , kui iga korral vastab mitu elementi hulgast Y. Määramispiirkond – hulk X. Muutumispiirkond – hulk Y. f ( X )={ y| y=f ( x ) ˄ x ∈ X } ⊆Y

Matemaatika
thumbnail
6
pdf

Matemaatilise analüüsi I kollokviumi vastused

1*(Normi ja kauguse def. Näidata, et reaalarvu abs.väärtus rahuldab normi ja aksioome)Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile seab vastavusse skalaari , kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 1). *Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile seab vastavusse skalaari d(u,v), kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 3). *Lause: Reaalarvu absoluutväärtus rahuldab normi aksioome. Tõestus: 2*( -ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused)Punkti - ümbrukseks nim. hulka *Reaalarvu a R korral saame U(a) = {x R|a - < x < a + }. *Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. *Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a + ), kus > 0. *Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M , ), kus M > 0. *Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suva

Matemaatika analüüs i




Meedia

Kommentaarid (1)

Kuradikurat. profiilipilt
18:35 18-12-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun