Matemaatika didaktika kordamisküsimused (0)

Tartu Ülikool - Matemaatika - Matemaatikadidaktika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ?
Mis on esemete mõõtmine?
Mis on matemaatiline jutuke ja mille kohta neid koostatakse?
Mida tähendab üleminekuta ja mida üleminekuga liitmine lahutamine?
Millise algoritmi järgi toimub peast liitmine ja lahutamine?
Kuidas toimub peast kahekohalise arvu korrutamine ühekohalisega?
Kuidas toimub peast kahekohalise arvu jagamine ühekohalise arvuga?
Millised on murruga määratud osa leidmise kaks juhtu?
Mis on suurus Mida näitab mõõtmise tulemus?
Milliseid suurusi ja milliseid mõõtühikuid õpetatakse I kooliastmes?
Millised on põhitegevused geomeetria õpetamisel?
Milliseid tasandilisi kujundeid õpetatakse I kooliastmes ?
Milliseid hulktahukaid ja milliseid pöördkehi õpetatakse I kooliastmes?

Lõik failist

Kontrolltöö

I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika

I Teooria

Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine .

Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ?
Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele:

Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses.
Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi.
Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid. Sellega luuakse üksühese vastavuse seos loendavate esemete ja arvude järjestikuste nimetuste vahel.
Loendamist saab alustada ainult arvsõnaga üks.

Loendamise tulemus on arv. Märke , mille abil arve kirjutatakse , nimetakse numbriteks. Numbrimärke on kümme (0 – 9). Arve 1 kuni 9 saame kirjutada ühe numbrimärgi abil, arvu 10 kirjutamisel kasutatakse kahte numbrimärki: 1 ja 0.

Kirjeldage arvumõiste tekkimist kahel tasandil.
Arvumõiste tekkimist tuleb vaadata kahel tasandil:

Konkreetsel tasandil: kõigi meelte kaudu (esemetega, pildiliselt, sõrmedega, lauale koputades, plaksutades, õlale puudutades jne).
Abstraktsel tasandil:

1) arvsõnana ( suuline ,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Matemaatika didaktika kordamisküsimused #1

Matemaatika didaktika kordamisküsimused #2

Matemaatika didaktika kordamisküsimused #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nuublu Õppematerjali autor

Matemaatika didaktika I osa kontrolltöö küsimused ja vastused

kontrolltöö küsimused vastused tü mõõtühik arvsõna loendamine korrutamine peastarvutamise skeem

Sarnased õppematerjalid

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid

Eripedagoogika

doc

Alternatiivpedagoogika TESTI KÜSIMUSED

mõisteliselt ja seda rohkem konkreetselt ehk esemeliselt, laps peab saama näha, kompida vahetult tunnetada. Näitvahendite kasutamise reeglid: A. kasutada kõige olulisemate mõtete kohta; B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse; C. anda näitvahendi tajumiseks aega; D. lasta esmalt ise mõelda, teha järeldusi (jääb paremini meelde); E. näitvahenditega ei tohi liialdada 5. Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2

Alternatiivpedagoogika

pdf

Matemaatika õpetajaraamat 1. klassile I osa

Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30

Matemaatika

pdf

Matemaatika eksami teooria 10. klass

Matemaatika eksami teooria Reaalarvud 1.1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud · Naturaalarvude hulk N (ainult positiivsed täisarvud) · Naturaalarvu n vastandarv -n defineeritakse selliselt, et n+(-n)=0 · Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z (jaguneb pos ja neg) · Iga kahe täisarvu vahe on alati täisarv · Kui arv a ei jagu arv b-ga, siis on tegemist murdarvuga. Kõik täisarvud ja positiivsed ning negatiivsed murdarvud moodustavad kokku ratsionaalarvude hulga Q. Ratsionaalarv on arv, mis avaldub jagatisena a/b, kus a Z, b Z ja b 0. · Iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1.2 Irratsionaal- ja reaalarvud · Arv, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, on irratsionaalarv. · Arvutamisel piirdutakse ligikaudsete väärtustega e lähenditega, nt pii=3,14 · Kuna iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioo

Matemaatika

docx

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

Diskreetne matemaatika II Suulise eksami konspekt IABB 2011 [1]. Hulgad. Alam- ja ülemhulgad. Tehted hulkadega. [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]. Tasandi tükeldamine n sirgega ja n nurgaga. [14]. Lineaarsed rekurrentsed võrrandid. [15]. Rekurrentsete võrrandite lahendamine genereerivate funktsioonide meetodil. [16]. Fibonacci arvud. Üldliikm

Diskreetne matemaatika ii

150

xlsm

Informaatika I tunnitöö "Valemid"

Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk"

Informaatika I (tehnika)

282

pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu

pdf

Eksamikordamisküsimused

JÄÄKFUNKTSIOONID 48 LOOGIKAFUNKTSIOONIDE KLASSID 50 DIGITAALSKEEMIDE ELEMENDID 52 LOOGIKAFUNKTSIOONIDE SÜSTEEMID 56 GRAAFID 58 Palju õnne! 67 Soojendus 1. Millise matemaatikavaldkonnaga Diskreetne Matemaatika ei tegele? Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. 2. Milliste arvudega Diskreetne Matemaatika ei tegele? Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega, negatiivsete ja kümnendarvudega(komadega arvud). 3. Milliseid funktsioone nimetatakse pidevateks ? Pidevad funktsioonid on sellised, mille graafik on esitatav pideva (kõver)joonena. 4. Mis on verbaalne esitus? Verbaalne esitlus igapäevane suhtluskeel ehk sõnaline esitlus ja kirjalik esitlus. 5

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid