100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
2011 aastal algas Süürias kodusõda. Ei läinud palju mööda kui inimesed hakkasid oma kodudest põgenema ning oma elu päästma. Esialgu põgeneti lihtsalt sõjakoldest kaugemale ja hiljem ka naaberriikidesse, aga õige pea hakati tulema ka üle Vahemere. Lisaks Süüria sõjapõgenikele tuleb Lähis-Ida regioonist ka Euroopase palju majanduspõgenikke, et paremale elule saada. Kuna Vahemereäärsed riigid ei suuda tulevat inimmassi üksi ümberpaigutada ega neid toetada, siis võeti Euroopa Liidus vastu otsus põgenike ümberjaotamise osas. Kvoodisüsteemile vastavalt pidi iga riik ümberpaigutama teatud arv põgenikke või kui sellega nõus ei oldud, siis trahvi maksma. Peale põgenike ümberpaigutamist leidsid paljud riigid end probleemi eest, et kuidas neid ühiskonda edukalt integreerida ning vältida nende radikaliseerumist ja ka põgenemist mõnda teise riiki. Eesti otsustas minna seda teed, et paigutada kvoodipõgenikud üle Eesti laiali. Mõned sattusid
Pagulased Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini
Estonian Business School Majandusteooria ja rahanduse õppetool Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele Essee Indro Madison BEB-1 Õppejõud: Meelis Kitsing Tallinn 2015 2015. aastal kõige rohkem tähelepanu saanud teema on pagulaste sisseränne Euroopasse. Euroopa Komisjon ennustab 2015. aasta sügise majandusprognoosis, et 2017 aasta lõpuks on jõudnud Euroopasse ligi kolm miljonit pagulast. Kui Euroopasse tuleb mitu miljonit inimest juurde, siis kindlasti mõjutab see ka majandust. Kui miski mõjutab majandust, siis see miski mõjutab ka meid kõiki. Järelikult on tegemist küsimusega, millele ei saa tähelepanu pööramata jätta, kas pagulaskriisil on Euroopale positiivne või negatiivne mõju?
teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõgenikke, kuid 1967. aasta New Yorgi protokolliga laienes selle kehtivus kogu maailmale. Konventsiooniga ei saa kehtestada vastutavale riigile kohustust läbi vaadata varjupaiga taotlust; kohustuse kehtestab Dublini konventsioon1. Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Lähtudes Genfi konventsioonist ja protokollist on varjupaiga saamine inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus
..................21 Lisa 1. Internetipõhine ankeetküsitlus........................................................................21 2 Sissejuhatus Inimesed on rännanud aegade algusest peale. Põhjuseid elukoha vahetamiseks on olnud erinevaid. Üldisemalt võib rännet jagada vabatahtlikuks ja sunnituks. Kui vabatahtlik ränne tuleneb inimese isiklikest või majanduslikest huvidest, siis sunnitud rände korral on ollakse sunnitud oma elukohast lahkuma näiteks sõja, looduskatastroofi, küüditamise või tagakiusu tõttu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81- 183) Uurimistöö teema sai valitud sellepärast, et põgenike teema on hetkel väga aktuaalne. Samuti ei ole teemat Hiiumaa mastaabis varem uurimistööna käsitletud. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ning praktilisest osast. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada
tõlgendada kui sündimuse langus alla tõenäolise piiri. 2. Kahe eduka demograafilise ülemineku mudel Esiteks tuleb märkida, et uue mudeli osa, mis puudutab traditsioonilist demograafilist üleminekut erineb varasematest visanditest, kus rahvusvaheline ränne oli lisatud. Kui varasemad mudelid lihtsalt näitasid, et kasvukõverad olid kiiresti tõusmas kui suremus oli vähenemas ning sündimus oli vaikselt hakanud suremusele järgnema, nad näitasid et Euroopa rahvastiku kiire kasvamise ajal kandus see edasi üle maailma ning asustati ,,uusi maailmu". Jean-Claude Chesnais, kes presenteeris esimest lihtsustatud mudelit, arvutas ise, et 1846-1932 üle 50 miljoni emigrandi jättis Euroopa ning asus elama USA'sse, Kanadasse, Ladina- Ameerikasse ning Okeaaniasse. Kontinent oli rahutustes väga mitmeid aastaid. Kaks 1
igalugu üks suur katusümbol ja Ibsen loobus solioloogist ehk tegelaste poolt tegevuse vältel valjuhäälselt kõrvalmärkuste tegemisest nagu ei toonud ka tegelased kuuldavale oma tegutseismotiive. Ibsenil aga ei muutunud läbi ajastute kindlad elemendid näiteks remarkid- massivne mahukas mööbel oli alati ta tseenides, et toonitada tegevupaigale lasuvat raskuse ja konservatiivsuse vaimu. Veel loob Ibsen iga karakteri omaette isiksuses, kelle käitmune ja loomus on seotud päritolu või keskkonna mõjust ta arengul ja vaadetel. Selliste rõhkude ja võtetega lõi Ibsen kirjutamismudeli mis oli eeskujuks paljudele hilisematele realitslikutele kirjanikele, ka proosa vorims hakkasid näitekirjanikud oma teoseid looma ka just Henrik Ibseni eeskujul 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg, koht ja ajaloolised/ ühiskonnakorra tegurid. 19. sajandi keskpaik Norra, kas Oslo või Bergeni linn. Ühiskonna tegureid mingeid räigeid ei olnud, majandus kasvas, rahvastik kasvas ehki toimus
läks õu kempsu. Seal kohtus ka Meemet, temaga rääkides sai Leemet teada, et sõrmus on täitsa tavaline lihtsalt kena ese. Tagasi tulles oli Leemtil kerge olla ja rõõmuga nõuds ta enda ette pada põdra liha. Kui homme sõbrad kokku said jagati muljeid, Leemet ei tahtnud öelda tesitele ,et ta ära rääkis. Kõigil olid halvad arvamused väljaarvatud Pärtelil kes läks Leemetiga tülli selle üle kas leib maitseb hästi või mitte. Igatahes Pärtel lahkus pundist kui ülejäänud läksid inimahvide juurde kus laulusid lõkke juures ning aitasid inimahve nende toimetustes. Hiie meeldis väga suurele täile, kes vahepeal oli targaks saanud. Kuid see oli päeva rahu enne tormi, sest koduteel otsis Pärtel valjhäälselt Leemet, et talle teatada, et nende isa on otsustanud külla minna. Sõbrad küll kinnitasid, et ei ole hullu ja nad endiselt saavad aega koos veeta kuid siiski olid mõlemad teadlikud, et olukord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid