Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu (0)

5 Hindamata
 
Ajalugu kui konstruktsioon
Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb
väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on
mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad.
1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus
2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused,
mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms.
3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu,
põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või
salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest
kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.)
4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt
mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada
objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid
mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks.
Ajalugu kui konstruktsioon
Ajaloo allikad
Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise
möödapääsmatus
Milliseid teadmisi saab ära õppida (faktid, seosed ­ võibolla vastavalt kellegi
ootustele?) ja mida on võimalik loogikaga tunnetada (nt meditsiini tulek, nõidade
põletamine, iidsete teadmiste peitmine illusoorsete uskumuste taha, et teha teed
kaubandusele...) ?
Ajalugu kui konstruktsioon
Mälu. Mäletamine ja elulood
Pikka aega on mälu ja ajalugu olnud kaks erinevat diskursust.
Inimesed mäletavad lähemaid ajaloosündmusi erinevalt. Kas mõni neist mäletab
järelikult valesti? Mis tingib kogemise aluse, kas on olemas objektiivset kogemust?
Inimese jutustust oma kujunemis- ja kogemusloost nimetame elulooks. See ei ole
sama, mis tema poolt elatud elu, vaid eluloo autor teeb kirjutades valikuid, millises
valguses seda näidata.
Elulugude kasutamine algas kõigepealt USA-s, kus hakati huvi tundma indiaanlaste
pärimuste vastu. Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825.
Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles
eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole
Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970.
aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50. aastatel, Saksamaal takistas
kvantitatiivne traditsioon suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi.
Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990.
aastate lõpul.
Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime
selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda
valikutega ­ me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab
kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime.
Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud
üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on
suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud.
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #1 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #2 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #3 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #4 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #5 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #6 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #7 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #8 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #9 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #10 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #11 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #12 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #13 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #14 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #15 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #16 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #17 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #18 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #19 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #20 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #21 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #22 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #23 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #24 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #25 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #26 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #27 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #28 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #29 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #30 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #31 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #32 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #33 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #34 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #35 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #36 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #37 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #38 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #39 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #40 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #41 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #42 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #43 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #44 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #45 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #46 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #47 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #48 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #49 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #50 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #51 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #52 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #53 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #54 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #55 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #56 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #57 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #58 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #59 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #60 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #61 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #62 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #63 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #64 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #65 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #66 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #67 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #68 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #69 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #70 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #71 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #72 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #73 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #74 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #75 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #76 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #77 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #78 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #79 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #80 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #81 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #82 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #83 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #84 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #85 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #86 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #87 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #88 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #89 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #90 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #91 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #92 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #93 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #94 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #95 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #96 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #97 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #98 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #99 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #100 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #101 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #102 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #103 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #104 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #105 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #106 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #107 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #108 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #109 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #110 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #111 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #112 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #113 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #114 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #115 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #116 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #117 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #118 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #119 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #120 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #121 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #122 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #123 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #124 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #125 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #126 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #127 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #128 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #129 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #130 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #131 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #132
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 132 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olafgirof Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

pikka aega, teadusringkondades, valikutega, teaduslik mõtlemine, valitseval teadmisel, ajakirjanduse eel, varasemas ajakirjanduses, periodiseerimise küsimus, ajakirjanduse hälliperioodiks, wilensky, professionaalsusel, eestikeelseid kalendreid, kiire areng, 1781, näddali, 1818 abikaasa, teisalt, võru linna, 1837, zeitungile 1860, kreutzwaldi kirjavahetus, jannsenit, ilmus 1848, rahvusliku kultuuri, eestlasteks, hurdast, eugen jannsen, jakobsoni, osalemine avalikkuses, ent teisalt, karl hellat, kreiskoolis, ajalehe kaastööst, ilmumisest alates, 1891, korrektuurituhnimist, põhiliselt saksamaalt, kodanlik, tõnissonilt trüki, 1904, uue ajakirjatüübi, grünthal, väljaandjad, 1931, luiga, sünniloost, 1908 perekonna, rahvalik, aasta lõpus, tsensuurist, rakendamine euroopas, tsensuur, teatud määral, enesetsensuur, tõkestada kõlbluse, ilmus 1922, demokraatia kriis, keelud, tööstushall, selgitades, eesti ajakirjandusloos, esindades valitsuse, televisioon, etvd, oktoober 1939, ega nõukogude, juunil 1940, kirjastuskeskus, kahemõttelist kirjutamist, lõikuspühast selgus, lehvis sini, teataja, mõlemad ajalehed, 1971, novembrist 1944, schleswig, a 6, väiksekaustaline 4, 1971, toronto kõrval, muutlikel aegadel, ajakirjaniku ülesanne, kaitseliit jne, evald voitk, lehe ülevõtmist, kommunismi materiaal, parteilisus, kõrge ideelisus, rahvalikkuse printsiip, poliitiline sobivus, tehti kuu, agitatsiooni, päeva kõrval, inimeste elud, ajastud, ajakirjandus, aastail 1987, väljaannetest, etv, küünilised konformistid, vabanemise järel, kultuuriajakirjanikud, vabakutselised, noorel ajakirjanikul, ajakirjanikud, professionaalsus, õiguse huvides, teiste sõnadega, organisatsiooniliseks aluseks, demokraatia pool, kolm oblastit, principium, printsiipide puhul, ideelisus, kesklehed, olla tähelepanelik, ajakirjade puhul, rühm ise, 11 000, kuulsa kirovi, aastal 15es

Sisukord

  • Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise
  • Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega
  • Kultuurimälu
  • Valitsev teadmine vastuteadmine
  • Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus
  • Ladumismasin
  • Ajakirjanduse eel- ja kõrvalkäijaiks
  • Kalender
  • Kommunikatsiooniajaloo ja ajakirjanduse arengu
  • Tsensuurioludest
  • Turuühiskonna seadustest lähtudes
  • Ajakirjanduse sisemisest arenguloogikast
  • Ameerika
  • Ajakirjandus oli enne iseseisvumist seisnud lugejate õiguste kaitsel ja seega
  • Inglismaal
  • Aeropagitica
  • Tööstusrevolutsioon mõjutas ajakirjanduse arengut oluliselt, kuna linnadesse
  • Uueks kvaliteedihüppeks oli uudisteagentuuride loomine
  • aastate Inglismaal
  • Jannsen
  • Lühikest õpetust
  • Eestis
  • Ma-ilm ja mõnda
  • Ramat oma sõbrale male 1854-1857
  • Revalsche Zeitung
  • Aleksander II
  • Carl Robert Jakobson
  • Jakob Hurt
  • Vaated
  • Ajakirjanduslik tegevus
  • Sannumetoja
  • Rahvusliku kultuuri- ja hariduskontseptsiooni kujundamisel oli Jakob Hurt
  • -1870. aastatel üheks võtmekujuks
  • Eluloolist
  • Vaated
  • Aleksandrikooli organiseerimisega
  • Hurt pidas rahvuse edenemiseks kõige olulisemaks rahva vaimu, keele ja
  • Kiriklik Leht
  • Eduard Vilde 1865-1933
  • Teataja asutamise idee algatajaks
  • Eugen Jannsen
  • Eesti ajakirjandus ei olnud ega saanudki olla eriti professionaalne, aga ta oli
  • Ajakirjanduse ja kogu piirkonna arengule olid veel tähtsad raudteed
  • Ajalehe toimetajad olid avaliku elu tegelased
  • Rahvusliku ajakirjanduse loojaiks on meil õigus pidada koolmeistreid
  • Olevik
  • Ühiskondlikud eeldused odava pressi tekkeks
  • Uute trükikunstialadena
  • Grenzstein
  • Telegraaf
  • Ajalehepoisse
  • Mida tellijaile pakuti
  • Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus
  • Kuidas eesti ajakirjandus politiseerus
  • Ajalehed lülitusid ka otseselt poliitilisse võitlusse
  • Ajakirjandus ei olnud JT-le eesmärk omaette, vaid vahend, mille abil rahva
  • Järgmine pereheitmine toimus “Päevalehes” 1918. aasta lõpus
  • Trükiasjade peavalitsus
  • aasta oktoobrimanifest
  • Ajutine Valitsus
  • Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus kehtestas sõna- ja trükivabaduse
  • Kes tegid ajakirjandust?
  • toimuski Riias I Balti ajakirjanike kongress
  • a keskpaiku loodi Eestis kultuurkapital
  • kvalifikatsioonilt erakordselt headeks”
  • Erialane ettevalmistus
  • Ajakirjanike kvalifikatsiooni parandamiseks
  • Demokraatia kriis
  • Ajakirjandusseadust
  • Toimetustöö
  • said Balti ajakirjanike liitude esindajad
  • Ebastabiilsus ilmumises
  • Ajakirjandusturg täitus
  • Info päritolu
  • Üksikmüügi
  • Eesti ajakirjanduse professionaalne areng jäi 1930 aastatel selgelt alla
  • Elektritelegraaf ühendas omavahel elektri võimalused ja telegraafi põhimõtted
  • Telefoni tulek
  • Video
  • Tallinna Televisioon
  • Raadio ülevõtmist
  • Eesti Post
  • Ajakirjadest
  • Sõna
  • Austraalia
  • LISAKS
  • INGLISMAA
  • Postimees
  • Nõukogude tsensuurile oli ainuomane eel- ja järeltsensuuri ühendamine
  • Konstitutsiooniga piiratud sõnavabadus, hierarhiline meediasüsteem ja
  • Ajakirjaniku vastutust
  • aasta juunipööre lõikas pikaks ajaks katki eesti ajakirjanduse loomuliku
  • Nõukogude ajakirjanduse leninlikud põhiprintsiibid
  • Parteilisus
  • Kõrge ideelisus
  • Rahvalikkus
  • Tõepärasus
  • Kriitika ja enesekriitika
  • Operatiivsus
  • Erialane haridus ja praktika on tähtsaks eelduseks ajakirjanike professionaalse
  • Ajakirjandus ei saanud areneda oma sisemiste seaduspärasuste kohaselt, vaid
  • Nõukogude süsteemi kokkuvarisemine ning Eesti riigi taasiseseisvumine
  • aasta lõpuks viis rahvuslikku firmat suuremat osa pressiturust
  • Nõukogude-aegseid ajakirjanikke võiks jaotada nelja rühma
  • Lääne ajakirjanduse kriteeriumid tungisid koos turumajandusega ka Eesti
  • Kokkuvõtvat
  • Professionaalsus
  • Ajalehed
  • LUGEJASKOND
  • Ajakirjad
  • Raadio
  • Televisioon
  • Teabeagentuure
  • Käsuajakirjanduse töökorralduse alus
  • Funktsioneerimine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
990
pdf
343
pdf
414
pdf
0
docx
477
pdf
290
pdf
937
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto