Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis ?
  • Kes tellib "muusika" ja kes maksab ?
  • Mis tingib kogemise aluse, kas on olemas objektiivset kogemust ?
  • Mida periodiseerimisel aluseks võtta ?
  • Mis olukorras oli aga Jannsen kui ajalehetoimetaja ?
  • Milles siis asi ?
  • Mis siis maal muutus ?
  • Kust tol ajal ajalehti telliti ?
  • Mida tellijaile pakuti ?
  • Miks nad tekkisid ?
  • Kuidas eesti ajakirjandus politiseerus ?
  • Kust ta viidi Venemaale ( ?
  • Miks Tõnisson üksi jätkas ?
  • Mis on tsensuur ?
  • Kes tegid ajakirjandust ?
  • Mida see tähendas ?
  • Milline oli ajakirjaniku sotsiaalne staatus erinevatel ajajärkudel ?
  • Mis sai Eesti ajakirjandusest nõukogude pöörde järel ?
  • Mis sai EAL-ist ?
  • Mis sai Eesti Ajakirjanike Liidust ?
  • Mida annab ajakirjanike uurimisel biograafiline meetod ?
  • Miks ajakirjanik ei püsi oma ametis kuigi kaua ?
  • Millised olid lähtekohad, mis iseloomustavad seda süsteemi ?
  • Mida peaks printsiibi puhul silmas pidama ?
  • Mis see tähendas ajakirjandussüsteemi seisukohalt ?
  • Kui palju oli sellel lugejaid ?
  • Kuivõrd ajakirjandust kasutati rahvaga manipuleerimiseks ?
 
Säutsu twitteris
Ajalugu kui  konstruktsioon
Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb 
väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on 
mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad.
1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus
2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, 
mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms.
3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt  sõjaajalugu , kaubandusajalugu, 
põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/ propaganda , avalik või 
salajane  okupatsioon / kolonialiseerimine – kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest 
kasulik vaikida => kes tellib “ muusika ” ja kes maksab? St millegi õigustamine.)
4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt 
mälestuste)  koondamine  mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada 
objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid 
mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks.
Ajalugu kui konstruktsioon
Ajaloo allikad
Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise 
möödapääsmatus
Milliseid teadmisi saab ära õppida (faktid, seosed – võibolla vastavalt kellegi 
ootustele?) ja mida on võimalik loogikaga tunnetada (nt meditsiini tulek, nõidade 
põletamine , iidsete teadmiste  peitmine  illusoorsete uskumuste taha, et teha teed 
kaubandusele...) ?
Ajalugu kui konstruktsioon
Mälu.  Mäletamine  ja  elulood
Pikka aega on mälu ja ajalugu olnud kaks erinevat diskursust.
Inimesed mäletavad lähemaid ajaloosündmusi erinevalt. Kas mõni neist mäletab 
järelikult valesti? Mis tingib kogemise aluse, kas on olemas objektiivset kogemust?
Inimese jutustust oma kujunemis- ja kogemusloost nimetame elulooks. See ei ole 
sama, mis tema poolt elatud elu, vaid eluloo autor teeb kirjutades valikuid, millises 
valguses seda näidata.
Elulugude kasutamine algas kõigepealt USA-s, kus hakati huvi tundma indiaanlaste 
pärimuste vastu. Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825.
Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles 
eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole 
Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970. 
aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50. aastatel, Saksamaal takistas 
kvantitatiivne   traditsioon  suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi. 
Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. 
aastate lõpul.
Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime 
selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda 
valikutega – me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab 
kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime.
Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud 
üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited  on 
suhtelised
, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud. 
Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti 
on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi.
Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste 
abstraktsete seadustega; tegelikult sotsiaalse maailma mõistmine tuleneb üksikute 
juhtumite tundmise kaudu.
Näide elulugude kirjastamisest:  http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.ht m
Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid , kirjalikud tekstid, 
muuseumid ,  mitteametlik.
Valitsev teadmine  vastuteadmine
Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja 
kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja 
kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud 
argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud 
interpretatsioonisüsteemid.
Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis
Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti 
leiutamist. Johannes Gensfleisch zum  Gutenberg  hakkas 1440. a paiku tekste kokku 
seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On 
andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi 
trükitüüpe kasutama.
Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli 
ju keskaeg ). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama.
Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt. Ja veel varem 
kirjutati raamatuid käsitsi ümber – ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000 
käsitsikirjutajat!
Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist. 
Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende 
valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli 
viinamarjapress.
Esialgu oli  trükikunst  mitte ainult tehnika, vaid tõeline  kunst . 16. sajandil trükitud 
raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks 
käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: 
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg
Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne  piibel , mida peetakse maailma 
kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile 
ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: 
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg
Trükikunsti  leiutamine  oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus
see võimaldas pöörduda korraga suuremate masside poole. Samas eeldas see 
lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista – suuline  traditsioon elas ka 
Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu.
Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. 
Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära.
Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis
Eestikeelne raamat
Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli  luterlik   käsiraamat
Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde 
Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna 
gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma 
viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde.

1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu 

kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal 
aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika.
Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud “Wastne 
Testament
” – väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti  trükisõna  
suursaavutus.
Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis 
aktiivselt  Forselius , kes  1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari 
asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul.
Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid 
mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt.
Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma  PLAKATID  – kuberneri 
käsud ja  korraldused , mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida 
raamatutes väga harva kasutati.
1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige 
levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil.
1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas “Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk 
Täht- Ramat ”.
1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles
Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva 
trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda.
Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde  
eratrükikoja asutamine Põltsamaal.  Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud 
Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes 
tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas  haigla , apteegi, meditsiinikooli, tahtis 
välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, 
et  kindralkuberner  George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas 
suunas kui Wilde plaanid olid, andiski Browne Wildele loa asutada eratrükikoda. See 
oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski “Lühhike 
öppetus...”, kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem 
Tartusse.
19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus 
eestikeelseid raamatuid ei trükitud.
Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt 
http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1
41% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #1 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #2 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #3 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #4 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #5 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #6 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #7 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #8 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #9 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #10 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #11 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #12 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #13 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #14 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #15 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #16 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #17 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #18 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #19 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #20 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #21 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #22 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #23 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #24 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #25 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #26 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #27 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #28 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #29 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #30 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #31 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #32 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #33 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #34 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #35 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #36 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #37 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #38 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #39 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #40 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #41 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #42 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #43 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #44 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #45 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #46 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #47 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #48 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #49 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #50 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #51 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #52 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #53 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #54 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #55 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #56 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #57 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #58 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #59 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #60 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #61 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #62 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #63 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #64 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #65 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #66 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #67 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #68 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #69 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #70 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #71 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #72 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #73 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #74 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #75 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #76 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #77 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #78 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #79 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #80 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #81 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #82 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #83 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #84 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #85 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #86 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #87 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #88 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #89 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #90 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #91 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #92 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #93 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #94 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #95 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #96 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #97 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #98 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #99 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #100 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #101 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #102 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #103 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #104 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #105 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #106 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #107 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #108 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #109 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #110 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #111 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #112 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #113 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #114 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #115 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #116 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #117 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #118 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #119 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #120 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #121 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #122 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #123 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #124 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #125 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #126 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #127 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #128 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #129 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #130 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #131 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #132
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 132 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olafgirof Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

pikka aega, teadusringkondades, valikutega, teaduslik mõtlemine, valitseval teadmisel, ajakirjanduse eel, varasemas ajakirjanduses, periodiseerimise küsimus, ajakirjanduse hälliperioodiks, wilensky, professionaalsusel, eestikeelseid kalendreid, kiire areng, 1781, näddali, 1818 abikaasa, teisalt, võru linna, 1837, zeitungile 1860, kreutzwaldi kirjavahetus, jannsenit, ilmus 1848, rahvusliku kultuuri, eestlasteks, hurdast, eugen jannsen, jakobsoni, osalemine avalikkuses, ent teisalt, karl hellat, kreiskoolis, ajalehe kaastööst, ilmumisest alates, 1891, korrektuurituhnimist, põhiliselt saksamaalt, kodanlik, tõnissonilt trüki, 1904, uue ajakirjatüübi, grünthal, väljaandjad, 1931, luiga, sünniloost, 1908 perekonna, rahvalik, aasta lõpus, tsensuurist, rakendamine euroopas, tsensuur, teatud määral, enesetsensuur, tõkestada kõlbluse, ilmus 1922, demokraatia kriis, keelud, tööstushall, selgitades, eesti ajakirjandusloos, esindades valitsuse, televisioon, etvd, oktoober 1939, ega nõukogude, juunil 1940, kirjastuskeskus, kahemõttelist kirjutamist, lõikuspühast selgus, lehvis sini, teataja, mõlemad ajalehed, 1971, novembrist 1944, schleswig, a 6, väiksekaustaline 4, 1971, toronto kõrval, muutlikel aegadel, ajakirjaniku ülesanne, kaitseliit jne, evald voitk, lehe ülevõtmist, kommunismi materiaal, parteilisus, kõrge ideelisus, rahvalikkuse printsiip, poliitiline sobivus, tehti kuu, agitatsiooni, päeva kõrval, inimeste elud, ajastud, ajakirjandus, aastail 1987, väljaannetest, etv, küünilised konformistid, vabanemise järel, kultuuriajakirjanikud, vabakutselised, noorel ajakirjanikul, ajakirjanikud, professionaalsus, õiguse huvides, teiste sõnadega, organisatsiooniliseks aluseks, demokraatia pool, kolm oblastit, principium, printsiipide puhul, ideelisus, kesklehed, olla tähelepanelik, ajakirjade puhul, rühm ise, 11 000, kuulsa kirovi, aastal 15es

Sisukord

  • Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise
  • Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega
  • Kultuurimälu
  • Valitsev teadmine vastuteadmine
  • Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus
  • Ladumismasin
  • Ajakirjanduse eel- ja kõrvalkäijaiks
  • Kalender
  • Kommunikatsiooniajaloo ja ajakirjanduse arengu
  • Tsensuurioludest
  • Turuühiskonna seadustest lähtudes
  • Ajakirjanduse sisemisest arenguloogikast
  • Ameerika
  • Ajakirjandus oli enne iseseisvumist seisnud lugejate õiguste kaitsel ja seega
  • Inglismaal
  • Aeropagitica
  • Tööstusrevolutsioon mõjutas ajakirjanduse arengut oluliselt, kuna linnadesse
  • Uueks kvaliteedihüppeks oli uudisteagentuuride loomine
  • aastate Inglismaal
  • Jannsen
  • Lühikest õpetust
  • Eestis
  • Ma-ilm ja mõnda
  • Ramat oma sõbrale male 1854-1857
  • Revalsche Zeitung
  • Aleksander II
  • Carl Robert Jakobson
  • Jakob Hurt
  • Vaated
  • Ajakirjanduslik tegevus
  • Sannumetoja
  • Rahvusliku kultuuri- ja hariduskontseptsiooni kujundamisel oli Jakob Hurt
  • -1870. aastatel üheks võtmekujuks
  • Eluloolist
  • Vaated
  • Aleksandrikooli organiseerimisega
  • Hurt pidas rahvuse edenemiseks kõige olulisemaks rahva vaimu, keele ja
  • Kiriklik Leht
  • Eduard Vilde 1865-1933
  • Teataja asutamise idee algatajaks
  • Eugen Jannsen
  • Eesti ajakirjandus ei olnud ega saanudki olla eriti professionaalne, aga ta oli
  • Ajakirjanduse ja kogu piirkonna arengule olid veel tähtsad raudteed
  • Ajalehe toimetajad olid avaliku elu tegelased
  • Rahvusliku ajakirjanduse loojaiks on meil õigus pidada koolmeistreid
  • Olevik
  • Ühiskondlikud eeldused odava pressi tekkeks
  • Uute trükikunstialadena
  • Grenzstein
  • Telegraaf
  • Ajalehepoisse
  • Mida tellijaile pakuti
  • Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus
  • Kuidas eesti ajakirjandus politiseerus
  • Ajalehed lülitusid ka otseselt poliitilisse võitlusse
  • Ajakirjandus ei olnud JT-le eesmärk omaette, vaid vahend, mille abil rahva
  • Järgmine pereheitmine toimus “Päevalehes” 1918. aasta lõpus
  • Trükiasjade peavalitsus
  • aasta oktoobrimanifest
  • Ajutine Valitsus
  • Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus kehtestas sõna- ja trükivabaduse
  • Kes tegid ajakirjandust?
  • toimuski Riias I Balti ajakirjanike kongress
  • a keskpaiku loodi Eestis kultuurkapital
  • kvalifikatsioonilt erakordselt headeks”
  • Erialane ettevalmistus
  • Ajakirjanike kvalifikatsiooni parandamiseks
  • Demokraatia kriis
  • Ajakirjandusseadust
  • Toimetustöö
  • said Balti ajakirjanike liitude esindajad
  • Ebastabiilsus ilmumises
  • Ajakirjandusturg täitus
  • Info päritolu
  • Üksikmüügi
  • Eesti ajakirjanduse professionaalne areng jäi 1930 aastatel selgelt alla
  • Elektritelegraaf ühendas omavahel elektri võimalused ja telegraafi põhimõtted
  • Telefoni tulek
  • Video
  • Tallinna Televisioon
  • Raadio ülevõtmist
  • Eesti Post
  • Ajakirjadest
  • Sõna
  • Austraalia
  • LISAKS
  • INGLISMAA
  • Postimees
  • Nõukogude tsensuurile oli ainuomane eel- ja järeltsensuuri ühendamine
  • Konstitutsiooniga piiratud sõnavabadus, hierarhiline meediasüsteem ja
  • Ajakirjaniku vastutust
  • aasta juunipööre lõikas pikaks ajaks katki eesti ajakirjanduse loomuliku
  • Nõukogude ajakirjanduse leninlikud põhiprintsiibid
  • Parteilisus
  • Kõrge ideelisus
  • Rahvalikkus
  • Tõepärasus
  • Kriitika ja enesekriitika
  • Operatiivsus
  • Erialane haridus ja praktika on tähtsaks eelduseks ajakirjanike professionaalse
  • Ajakirjandus ei saanud areneda oma sisemiste seaduspärasuste kohaselt, vaid
  • Nõukogude süsteemi kokkuvarisemine ning Eesti riigi taasiseseisvumine
  • aasta lõpuks viis rahvuslikku firmat suuremat osa pressiturust
  • Nõukogude-aegseid ajakirjanikke võiks jaotada nelja rühma
  • Lääne ajakirjanduse kriteeriumid tungisid koos turumajandusega ka Eesti
  • Kokkuvõtvat
  • Professionaalsus
  • Ajalehed
  • LUGEJASKOND
  • Ajakirjad
  • Raadio
  • Televisioon
  • Teabeagentuure
  • Käsuajakirjanduse töökorralduse alus
  • Funktsioneerimine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
doc
23
doc
72
doc
42
docx
38
doc
10
docx
112
doc
70
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto