Masinpinkide tehnoloogiline praak (0)

Kutsekool - Masinaehitus - Masinaelemendid

1 Hindamata

Lõik failist

Tartu kutsehariduskeskus
Ehitus ja puidu osakond
Rannet Miilmann
Masinpinkide tehnoloogiline praak
Referaat
Juhendaja Aivar Krull
Tartu 2010

Masinpinkide tehnoloogiline praak

Praagi liik
Tekkimise põhjus
Tehnoloogiline praak saagpinkidele.
Tükkeldussaed
1. Tooriku pikkus ei ole täpne.
2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade suhtes.
2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes.
4. Tooriku otspinnad on rebestatud.
5.Sügavad saekriimud.
Pikilõikesaed
1. Saelõige ei ole sirge.
2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga (baaspinnaga)
3. Tooriku laius ei ole täpne.
4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega .
5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind.
6. Põletusjälg saetud pinnal.
Kahpoolsed otsamissaed.
1. Tooriku pikkus ei ole täpne.
2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes.
3.Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes.
4. Rebestused toorikute otspinnal.
Tehnoloogiline praak höövelpinkidele.
Rihthöövelpingid
1. Töödeldav pind ei ole sirge.
2. Töödeldav pindon tiiviklik.
3. Tooriku baasserv ei ole risti baasküljega.
4. Töödeldaval pinnal on suured ebaühtlased höövelduslained.
5. Töödeldava pinna madal kvaliteet.
6. Töödeldaval pinnal on karvkiulisus ja lemmendus.
7. Tõõdeldaval pinnal on jooned.
Paksushöövelpingid.
1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige.
2. Töödeldav pind ei ole paralleelne baaspinnaga.
3. Toorikute otsad on astmelised.
4. Rihvjäljed töödeldud pinnal.
5. Hööveldatud pinnal on üksikud sügavad vaod.
6. Töödeldud pinna madal kvaliteet. (kildumine ja kiudude rebestumine ).
7. Töödeldaval pinnal on karvkiulisus ja lemmendus.
Tehnoloogiline praak universaalfreespingile.
1. Valtsi , soone , punni jms, profiili vertikaalmööde ei ole õige.
2 Profiili (valtsi . Soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole õige.
3. Lõigatavad pinnad ei ole baasküljega risti.
4. Toorikute kõverjooneline kuju on moonutatud.
5. Suured kineemaatilised lained töödeldud pinnal.
6. Töödeldud pinna madal karedusklass.
Tehnoloogiline praak puurpinkidele.
Vertikaalpuurpink
1. Augu läbimõõt ettenähtust suurem.
2. Augu asukoht ei ole täpne.
3. Augu sügavus ei ole täpnne.
4. Augu telg ei ole risti tooriku baaspinnaga.
5. Augu seinte madal karedusklass.
6. Pesa ei ole parallelne tooriku külgedega.
Horisontaalne puurimis-soonimispink.
1. Pesa laius ei ole täpne.
2. Pesa pikkus ei ole täpne.
3. Pesa sügavus tooriku otsast ei ole täpne.
4. Pesa kaugus tooriku otsast ei ole täpne.
5. Pesa kõrgus tooriku baasküljest ei ole täpne.
6. Pesa ei ole risti tooriku baasservaga.
7. Pesa ei ole parallelne tooriku baasküljega.
8. Pesa seinte madal karedusklass.
Tehnoloogiline praak tapilõikepinkidele.
Raamitapipingid .
1. Tooriku pikkus ei ole täpne.
2. Tapikeele pikkus ( kahvli sügavus ) ei ole täpne.
3. Tapikeele paksus ei ole täpne.
4. Kahvlivahe laius on suurem.
5. Tapikeele ( kahvlivahe ) Asukoht tooriku paksuses ei ole täpne.
6. Tapiõlad ( kahvlipõhi ) ei ole risti tooriku baasservaga.
7. Tapipõsed. ( kahvliküljed ) ei ole parallelsedtooriku baasküljega.
8. Tapikeele ( kahvlivahe ) on ebatasased ja
rebestatud.
Rööptapipingid
1. Tappide asukoht tooriku baasserva suhtes ei ole täpne.
2. Tapivahede sügavus ei ole täpne.
3. Tapivahede sügavus ei ole tooriku laiuses ühtlane.
4. Tapivahede sügavus ei ole tooriku laiuses ühtlane.
5. Tapid ei sobi omavahel kokku.
6. Tapid lähevad kokku servastega.
7. Tappide pinnad on madala karedusklassiga või rebestatud.
Tehnoloogiline praak lihvpinkidele.
Kitsaslintlihvpingid.
1. Lihvlindi katkemine.
2. Kattespooni kohtine või üldine läbilihv.
3. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ettenähtule.
4. Põletusjälg lihvlindi pinnal.
Lailintlihvpingid.
1. Livlindi katkemine.
2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti.
3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristsuunas ühtlane.
4. Tooriku eesmine ja tagumise serva lähedal on lihvimisvagu.
5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus.
Kolmetrummelised lihvpingid
1.Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ettenähtule
2. Lihvitud punnal on põletusjäljed
3. Kindla ammuga laienelisus lihvitud pinnal.
4. kindla sammuta lainetus lihvitud pinnal.
5.Kattespooni läbilihv.
6. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass.
Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud.
Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti.
Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole risti töölaua pinnaga.
Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. Saehambad on nürid. Suur ettenihke kiirus.
Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saeketal on külgviskamine püsivuse kaotamise tõttu. Sae kinnitusseibide või saevõlli ” viskamine ”.
Surverullide teljed ei ole risti ettenihke suunaga. Saeketas kaotab püsivuse.
Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri pinnaga. Tooriku vildak asen konveieri pinnaga mitteparaleelsete surverullide tõttu.
Juhtlati asend ei ole õige.
Radiaalne ja aksiaalne lõik saevõlli laagrites. Juhtlatt ei ole paraleelne saeketaga. Sae kinnitusseibide “viskamine”.
Sahambad on nüri. Saehammaste räsa on ebaühtlane. Saevõll ei ole risti etenihke suunaga.
Saekettas kaotab püsivuse hammaste nürinemine või liiga suure ettenihke tõttu.
Saeketta vahe ei ole õige.
Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega kohastiku.
Saekettad ei ole vertikaalsed . Konveierite tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnaga.
Saehammaste profiil ei vasta saagimise suunale ja puiduliigile. Saehambad on nürid. Liiga suur ettenihke kiirus. Saekettad ei ole paraleelsed ettenihke suunaga.
Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest poolest kõrgemale.
Höövelnoad ei ole paralleelsed töölaua pinnaga.
Juhtlatt ei ole töödeldava pinnaga risti.
Liiga suur ettenihke kiirus. Höövelnoad ulatuvad ebaühtlaselt välja. Noavõll “viskab”. Noavõlli laagrites on lõtk.Noavõll on balanseerimata.
Toorikute ebastabiilne asend töölaual. Töölaua servad on noavõllist liiga kaugel. Liiga suur ettenihke kiirus. Hööveltatav puit on ebaühtlase ehitusega. Hööveldamine toimub vastukiudu.
Nugade lõikeservast on tükk välja murdunud.
Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud.
Töölaua asend on fikseerimata.
Nugade asend ebaühtlaselt noavõllis. Alumised valtsid ei ole parallelsed töölauaga.
Alumised valtsid ulatuvad töölauast liiga palju välja. Surutite asend noavõlli suhtes ei ole õige. Toorikud on kõverad.
Rihveltatud etteandevalts on liiga suure survega . Hööveldusvaru on liiga väike.
Ettenihe seiskub ajuti.
Liiga suur ettenihke kiirus. Hõõveldatava pinna ebaühtlane ehitus. Höövelnoad ulatuvad liiga palju noavõllist välja. Liiga paks laast .
Höövelnoad on nürid. Hööveldatav puit on niiske. Hööveldamine toimub vastukiudu.
Freesi kõrgus töölauast ei ole täpselt seadistatud. Supordi asend ei ole fikseeritud.
Freesi väljaulatus juhtlatist ei ole täpselt seadistatud. Toorikud ei ole kindlalt surutud vastu juhtlatti.
Spindlivõlli telg ei ole risti töölauaga. Freesi lõikeserv ei ole parallelsed püstteljega.
Tugirõnga ja spindlivõlli teljed ei lange kokku. Sabloon ei ole kindlalt surutud vastu tugirõngast.
Liiga suur ettenihkekiirus . Freesi lõikeservad ei põõrle uhel ringjoonel.
Nüri või valesti teritatud frees . Vastukiudu freesimine . Liigniiske puit.
Puuri läbimõõt ei ole õige. Puur “viskab”.
Augu tsenter ei ole täpselt ette märgitud või ei ole tsenter ouku ette torgatud. Pingi seadistus (tugiklotsi ja piirdeklotsi asen) Ei ole täpne. Toorik ei olehoolikalt kinnitatud.
Sügavuse piiraja ei ole õiges asendis. Spindel ei ole lõpuni alla vajutatud.
Tooriku asend ei ole õige ebapuhta töölaua tõttu. Töölaud ei ole risti spindli teljega . Liiga suur surve puurile.
Nüri või vääralt teritatud puur. Puurimise otstarbele mittevastav puuritüüp. Liiga suur ettenihkekiirus.
Tugilatt ei ole parallelne töölaua külgnihutamise suunaga.
Soonimispuuri läbimõõt ei ole õige. Puur”viskab”.
Spindli kiikeamblituud ei ole täpselt reguleeritud.
Töölaua etteliikumise piiraja ei ole täpselt reguleeritud.
Piirdetoe asend tugilattil ei ole õige.
Töölaua kõrgus ei ole õigesti reguleeritud.
Tugilatt ei ole spindli keskasendiga risti. Töölaud ei liigu kesksasendi suhtes paralleelselt.
Spindli kiiketasapind ei ole parallelne töölaua pinnaga.
Puur on nüri või valesti teritatud. Tooriku ettenihkekiirus on liiga suur. Spindli kiikesagedus on väike.
Saeketaste vahe ei ole õige ( kahepoolsed pingid ). Piirdetoe asend ei ole õige ( ühepoolsed pingid ) .
Keelefreeside ( kahvlifreesid ) asend külgtoe suhtes ei ole õige.
Keelefreeside vahe ei ole õige. Keelefreeside spindlid “viskavad”.
Kahvlifreesi spindel “vikab”.
Keelefreesi (kahvlifreesi) asend konveieri juhtpinna (vankri tööpinna) suhtes ei ole õige. Laastu on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele.
Vankri tugilatt (konveierite nukkide tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga.
Konveierite juhtpinnad ( vankri tööpind ) ei ole horisontaalsd. Toorik on kinnitatud vankrile kaldasendis ( allajäänud laastu tõttu ).
Liiga suur ettenihkekiirus. Lõikurid on nürid. Puidust tugilatt on kulund. Lintsuruti ei kindlusta toorikute stabiilste asendit lõikamisel. Lõikurite spindlivõllid “viskavad”
Töölaua tugilatt on ebatäpselt seadiatatud.
Piirdelatt ei ole õigel kaugusek freesidest.
Töölaua tugilatt ei ole risti pingi töövõlliga. Toorik ei ole täisnurkselt otsatud.
Pingi töölaud ei ole horisontaalne.
Freeside ja vaherõngaste paksus ei ole võrdne.
Tappide lõikamisel vastab detailidele ei ole tugilatti asend õige.
Freesid on nürid või valesti teritatud. Liiga suur ettenihkekiirus.

Lint on jätku suhtes valesti paigaltatud. Lindi ülemäärane pinge. Liiga suur surve pingile.
Töölaua ebaõige asend kõrguses. Töölaua või klotsi aeglane ettenihe.
Lihvlindi teralisus ei vasta lihvimistingimustele. Lihvlint on kulunud. Töölaua või klotsi kiire ettenihe . Nõrk surve lihvklotsile.
Lihvlint on kulunud. Liiga suur surve lihvklotsile.
Lihvlint on liigselt painutatud. Lihvlindi servadel on rebestused. Liiga suur survr lihvpingingile. Lihvitaval pinnal on suured defektid .
Lindivaltsid on ristunud lihvtolmuga. Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. Lihvlint on madala kvaliteediga.
Suruti on kulunud või saastunud. Suruti ja etteande konveier ei ole parallelsed.
Surutite ebatäpne asend
Lihvlindi tagumine külg on tolmuga saastunud. Surveklots on kulunud.
Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise tingimustele.
Lihvpaber on kulunud
Liiga suure suve lihvtumlitle.
Lihvitava tooriku ajutine peatumine
Lihvtrumlite laagrid on kulunud.
Lihvtrumlite viskavad disbalanssi
Surverullide puudulik surve.
Lihvtrumlite ajamirihmade libisemine.
Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus.
Lihvtrumlite ebaõiglane asend.
Ettenihkekiiruse kõikumine.
Suured ebatasased lihvitavate toorikute pindadel.
Ettenihkekiiruse kõikumine.
Pingi ebatäpne seadistamine toorikute paksusele .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rannet Õppematerjali autor

Tükkeldussaed, Pikilõikesaed, Kahpoolsed otsamissaed, Rihthöövelpingid, Paksushöövelpingid, Tehnoloogiline praak universaalfreespingile, Tehnoloogiline praak puurpinkidele, Vertikaalpuurpink,
Horisontaalne puurimis-soonimispink, Raamitapipingid, Rööptapipingid, Kitsaslintlihvpingid jne.

tükkeldussaed pikilõikesaed kahpoolsed otsamissaed rihthöövelpingid paksushöövelpingid tehnoloogiline praak universaalfreespingile tehnoloogiline praak puurpinkidele vertikaalpuurpink horisontaalne puurimis-soonimispink raamitapipingid rööptapipingid kitsaslintlihvpingid

Sarnased õppematerjalid

pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes

Tisleri eriala

pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Saelõige ei ole sirge. · Surverullide teljed ei ole risti ettenihke suunaga. · Saeketas kaotab püsivuse. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri

Tehnoloogia

ppt

Freespingid

Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud või keevisliidetega paend

Tisleri eriala

docx

Töötamine freespingil

TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See

Ametijuhend

docx

Treipink ja metalli töötlemine

Tehnoloogilise protsessi lõpetatud osa, mis teostatakse ühel töökohal nimetatakse operatsiooniks. Pärast detaili treipingist mahavõtmist ja tooriku kinnitamist algab uus operatsioon. Paigaldus on operatsiooni osa, mis teostatakse töödeldavate toorikute kinnitust muutmata. Tehnoloogiline siire on operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritati tööriistu ja töötlemisel moodustuvaid pindu vahetamata. Siirded on näiteks otsa treimine, välispinna treimine, soone treimine jne. Selline tehnoloogiline protsess, mille vältel toorik töödeldakse detailiks ühe operatsiooniga, on iseloomulik üksiktootmisele. Saritootmisel jagatakse tooriku töötlemine mitmeks operatsiooniks, mis tehakse ühel või mitmel pingil. Hulgitootmisel, st. juhul kui pikema aja vältel valmistatakse väga palju ühtesid ja samu detaile, on otstarbekas töödelda toorikut automaatpingis. Suure töötlusvaru korral jagatakse siire mitmeks läbimiks.

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

docx

LÕIKETEOORIA

LÕIKETEOORIA . Teemad . 1. Lõiketeooria alused 2. Puidu lõiketöötlemise viisid 3. Puidulõikeinstrumendid . Puidu lõikamine .  Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõiketeraga purustatakse materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad .  Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile :  Vajalikud mõõdud  Vajalik kuju  Vajalik pinnasiledus .  Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel  Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks .

Materjaliõpetus

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

 Tolmumask Lihtne vahetatava filtriga tolmumaski, mask kaitseb hingamisteid tolmu ja ebameeldivate mittemürgiste aurude eest .  Elektrilised käsitööinstrumendid tekitavad teeglina küllaltki tugevat müra.  Kasuta alati kõrvaklappe, et kaitsta oma kuulmist . Puoditöö käigus on alati oht kildude ja pindude tekkkeks . Kasuta alati kaitseprille, et kaitsta oma silmi võimalike puidu ja metallliosakeste sattumise eest silma . Toote tehnoloogiline dokumentatsioon koosneb järgistest dokumentidest  Toote joonised  Tootedetailide spetsifikatsioon ehk loetelu  Materjaliarvestus tootele  Materjalide jurdelõikuskaardid  Tehnoloogia kirjeldus .e. tehnoloogiline kaart  Kvaliteedinõuded toote kohta . Toote tehnoloogiline dokumentatsioon koosneb järgmistest dokumentidest  Toote joonised  Toote detailide spetsifikatsioon ehk loetelu  Materjaliarvestus tootele

Materjaliõpetus

doc

TREIMISTÖÖDE ALUSED

1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSE

Masinaelemendid

Rohkem sarnaseid