Masinatehnika kodutöö nr 2 - Sisejõudude süsteem ja epüürid (0)

Masinaehitus - Masinatehnika

3 HALB

Masinatehnika kodutöö nr 2 - Sisejõudude süsteem ja epüürid #1

Masinatehnika kodutöö nr 2 - Sisejõudude süsteem ja epüürid #2

Masinatehnika kodutöö nr 2 - Sisejõudude süsteem ja epüürid #3

Masinatehnika kodutöö nr 2 - Sisejõudude süsteem ja epüürid #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

153 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

DomDomDom Õppematerjali autor

Arvutan algandmed.α° = (16,5 7 * 1,5)° = 27°Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 mXF2 = (3,5 2 * 0,1) = 3,7 mXF3 = (4,75 2 * 0,075) = 4,9 mM = (1 2 * 0,5) = 2 kNmLeian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike).cos⁡〖27°= F_pike/hüpotenuus=> 〖 F〗_pike=cos⁡〖27° ×hüpotenuus〗〗F_pike=cos⁡〖27°×25=22,575 kN〗Leian ülessuunas mõjuva jõu.sin⁡〖27°= F_üles/hüpotenuus=> F_üles=sin⁡〖27° ×hüpotenuus〗〗F_üles=sin⁡〖27° ×25=11,345kN〗Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal.Xr = 4,9 – 1,55 = 2,45 mLeian rõhu tekitatud jõu.ρ= F/l=>F= ρ ×lF = 4 * 2,45 = 9,8 kNLeian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita).9,8 4 6 – 11,345 = 8,455 kN

Sisejõudude süsteem Sisejõudude epüürid Masinatehnika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Liitkoormatud detailide tugevus

peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz; Vildakpaindes konsoolne varras Ristlõike paindepinged Nulljoone võrrand Ohtlik ristlõige Mz My z y epüür y+ z=0 Iz Iy A F max My max

Materjaliõpetus

docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0

Masinatehnika

doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili

Masinatehnika

doc

Teooria küsimused ja vastused

Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimomendiks x-telje (y-telje) suht

Masinatehnika

doc

MASINATEHNIKA MHE0061

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused.  kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga  kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme suvalise punkti

Masinatehnika

doc

Eksami abimees

Kaasaegsele proovi, eelnevalt proovikeha enda. Saame 2-e kaalumise vahest parafiinikaalu. Tõusu kõrgus oleneb toru raadiusest või pilu laiusest, vedeliku pindpinevusest, pinnasemehaanikale pani aluse K.Terzaghi - pinnas ei ole lihtsalt osakeste Looduslike pinnaste mahumass vahemikus 1500 2100 kg/m3. Orgaanilist tihedusest ning märgamisnurgast. Pinnase poorid on tavaliselt üllalt peened, et kooslus, vaid süsteem. Mehaanilised omadused sõltuvad suuresti ainet sisaldaval pinnasel, nagu turvas on see väiksem 1000 kg/m3. vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta. Kuna pooride mõõtmed on sedimentatsiooni käigus tekkinud osakeste vahelistest sidemetest. Nende 1.3.2 ERIMASS (pinnaseosakeste mahumass mahuühikus) s s= gt / sama suurusjärguga kui teradel , siis on tõenäoliselt tõusu kõrgus sõltuv

Pinnasemehaanika, geotehnika

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus

136

pdf

Raudbetooni konspekt

7.5). Joonis 2.7 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 18 3. Raudbetoon 3.1. Armatuuri funktsionaalne liigitus Vaatleme kahte raudbetoontala (joonis 3.1), neist üks on armeeritud seotud (a), teine keevita- tud armatuurkarkassiga (b). - Joonis 3.1 Joonisel toodud armatuuri võiks liigitada järgnevalt. 1. Otstarbe järgi: töötav (arvutuslik) armatuur, vajalik elemendis toimivate sisejõudude vastuvõtmiseks, määratakse arvutusega; mittetöötav (konstruktiivne) armatuur, vajalik töötava armatuuri fikseerimiseks (karkassi moodustamiseks), kohalikuks tugevdamiseks, pragude arenemise piiramiseks või välti- miseks jne. 2.Suuna järgi: pikiarmatuur, pos. 1, 2 (horisontaalne osa), 3, 5, 6, 7; põikiarmatuur, pos. 4 (rangid), 8 ja 9 (põikivardad, laiemas tähenduses samuti rangid); kaldarmatuur: pos. 2 (kaldosa). 3. Armatuuri töötamise järgi:

Raudbetoon

Rohkem sarnaseid