Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Masinaelemendid teooria - KT 2 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas arvutatakse tihvtliidet?
  • Milles sesneb vedrutihvti eripära?
  • Kuidas arvutatakse liistliidet?
  • Kuidas toimub liistusoonte valmistamine töötlemine?
  • Kuidas on võimalik liistliidet tugevdada lisada eskiis?
  • Millise hamba profiili kujuga hammasliiteid kasutatkse?
  • Milleks kasutatakse lukustuselemente?
  • Mida nimetatakse pressliiteks?
  • Kuidas saadakse pressliidet?
  • Millised on pressliidete põhieelised ja puudused?
  • Kuidas arvutatakse telgjõuga koormatud pressliidet valemid seletus?
  • Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud pressliidet valemid seletus?
  • Kuidas näeb välja pressliite tugevustingimus telgjõu ja pöördemomendi koosmõjul?
  • Millistest reeglitest tuleb kinni pidada pressliite kujundamisel?
  • Kuidas tagada et koonusrõngastega pressliidete korral ei tekiks rummu materjali voolamist?
  • Millal kasutatakse klemmliiteid?
  • Kuidas arvutatakse pikijõuga koormatud klemmliide?
  • Kuidas arvutatakse pikijõu telgjõu ja pöördemomendiga koormatud klemmliidet?
  • Mis on siduri ülesandeks masinates?
  • Kuidas liigitatakse sidureid?
  • Mis on jäikade sidurite eelisteks ja puudusteks?
  • Kuidas valida sellist tüüpi sidurit?
  • Milles seisneb muhvsiduri eripära?
  • Kuidas arvutuatakse jäigaid sirureid?
  • Milliseid võlli asendihälbeid on võimalik kompenseerida kasutades kompenseerivaid sidureid?
  • Millega need hälbed on põhjustatud?
  • Kuidas liigitatakse kompenseerivaid sidureid tööpõhimõttelt?
  • Milles seisneb hammassiduri eripära?
  • Kuidas valitakse hammassidurit?
  • Millest sõltuvad käivitusteguri ja reziimiteguri väärtused sidurite valikul?
  • Milles seisneb plastikust hammasmuhviga hammassiduri valiku eripära?
  • Mida tuleb silmas pidada kettsiduri kasutamisel?
  • Kuidas valitakse kettsidureid?
  • Millised on enamlevinud elastsete sidurite tüübid?
  • Millest lähtudes valitakse rehvsidurit?
  • Millistest parameetritest sõltub elastsete ketastega sidurite valik?
  • Millised on sülfoonsiduri omadused ja valikupõhimõtted?
  • Milles seisneb liigendsidurite eripära?
  • Millal kasutatakse lülitatavaid sidureid ja pidureid?
  • Mis on lülitatavate sidurite ja pidurite ülesandeks masinates?
  • Milliseid vabakäigusidureid teate mis on selle tüübi siduri eripäraks?
  • Millal kasutatakse magnetsidurit ja mis on selle eelisteks?
  • Kuidas liigitatakse hõõrdpidureid?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Masinaelemendid teooria - KT 2 #1 Masinaelemendid teooria - KT 2 #2 Masinaelemendid teooria - KT 2 #3 Masinaelemendid teooria - KT 2 #4 Masinaelemendid teooria - KT 2 #5 Masinaelemendid teooria - KT 2 #6 Masinaelemendid teooria - KT 2 #7 Masinaelemendid teooria - KT 2 #8 Masinaelemendid teooria - KT 2 #9 Masinaelemendid teooria - KT 2 #10 Masinaelemendid teooria - KT 2 #11 Masinaelemendid teooria - KT 2 #12 Masinaelemendid teooria - KT 2 #13 Masinaelemendid teooria - KT 2 #14 Masinaelemendid teooria - KT 2 #15 Masinaelemendid teooria - KT 2 #16 Masinaelemendid teooria - KT 2 #17 Masinaelemendid teooria - KT 2 #18 Masinaelemendid teooria - KT 2 #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 308 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor capmoq Õppematerjali autor
Siin kõik masinaelementide teise kontrolltöö teooria vastused. Kontrolltöö sai sellega väga hästi tehtud ja kõõik küsimused on põhjalikult vastatud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Masinaelemendid I - Kodutöö VI - Siduri valik

MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Siduri valik B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td

Masinaelemendid i
thumbnail
36
doc

Tootearendus

Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t�

Masinaelemendid i, ii
thumbnail
37
docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s Kasulik võimsus võllil III: P3 = T3 ⋅ ω3 = 57

Masinaelemendid
thumbnail
59
pdf

Jõuülekanded konspekt

1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed

Jõuülekanne
thumbnail
38
docx

Jõuülekanne

- Rull-laagrid - Üherealised rull-laagrid - Kaherealised rull-laagrid - Vibratsiooni taluvad rull-laagrid( messingseparaatoriga ) - Sfäärilised kaherealised rull-laagrid - Koonusrull-laagrid nii meeter- kui toolmõõdud - Nõellaagrid - Liugelaagrid - Liigendlaagrid - Liigendpead - Pöördkehad - Tugirullid - Tugilaagrid - Lineaarlaagrid - Kinnitushülsid koonilise avaga laagrite kinnitamiseks - Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes. Laagrite klassifikatsioon hõõrdumise liigi järgiliugelaagrid veerelaagrid magnetlaagrid 7. Kardaanülekanne

Auto õpetus
thumbnail
21
pdf

Automaatkäigukasti planetaarülekanne

3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimi

Auto õpetus
thumbnail
10
docx

Jõuülekanne

Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 2

Auto õpetus
thumbnail
9
docx

Materjali Õpetus

Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele. Kasutatakse mootoribloki, kered, rihmarattad valmistamiseks. Tempelmalm Mehaaniliste omaduste poolest hallmalmi ja terase vahepealne. Tugev kannatab hästi löök koormusi on korrosiooni kindel, terasest odavam. Valmistatakse hammasrattaid, tagasillad, ketilülid jne.

Auto õpetus




Meedia

Kommentaarid (1)

kusikaljaks profiilipilt
kusikaljaks: olla või mitte olla - selles on küsimus

10:35 18-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun