Masinaelemendid lõpueksam (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Masina elemendid EKSAM

1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada ………………………………………… ++ 23 Pressliide (skeem) ja selle iseloomustus. Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++

Masinaehitustehnoloogia

10

docx

Ülekanded, laagrid, liited

Jõu- ja ebatäpsete käigukruvide mutrid valmistatakse tervikutena. Täpseid paigutusi nõudvate mehhanismide mutrid tehakse aga koostatavatena või poolitatuina, et vältida valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida. Laagrid, laagritapid e tugikaelad. Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes Laagrite klassifikatsioon olenevalt hõõrdumise liigist · liugelaagrid- laagrid, kus kokkupuutuvad pinnad teineteise suhtes libisevad ja neid eraldab õlikiht

Materjaliõpetus

12

doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude

Masinatehnika

3

doc

Teooria küsimused ja vastused

Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimomendiks x-telje (y-telje) suht

Masinatehnika

22

doc

MASINATEHNIKA MHE0061

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused.  kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga  kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme suvalise punkti

Masinatehnika

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest

Materjaliõpetus

10

docx

Jõuülekanne

Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiilig

Auto õpetus

38

docx

Jõuülekanne

- Rull-laagrid - Üherealised rull-laagrid - Kaherealised rull-laagrid - Vibratsiooni taluvad rull-laagrid( messingseparaatoriga ) - Sfäärilised kaherealised rull-laagrid - Koonusrull-laagrid nii meeter- kui toolmõõdud - Nõellaagrid - Liugelaagrid - Liigendlaagrid - Liigendpead - Pöördkehad - Tugirullid - Tugilaagrid - Lineaarlaagrid - Kinnitushülsid koonilise avaga laagrite kinnitamiseks - Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes. Laagrite klassifikatsioon hõõrdumise liigi järgiliugelaagrid veerelaagrid magnetlaagrid 7. Kardaanülekanne

Auto õpetus

Meedia

Kommentaarid (2)