Masina osadest ja kontroll (0)

5 VÄGA HEA
 
Mootor
Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva
soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub
mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi:
Diiselmootor ­ survesüüde
Ottomootor ­ sädesüüde
Töötsükli osade arvu järgi:
Neljataktiline mootor ­ nii otto, kui diiselmootor
Kahetaktiline mootor ­ nii otto, kui diiselmootor
Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist, mille sees on vänt ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid.
Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris
sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel
tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi
kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment
tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse
sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega
silindrisse saab sisselaske takti ajal siseneda kindel kogus filtri poolt puhastatud õhku. Sisselasketaktile järgneb survetakt, mille ajal surutakse
silindris kokku sinna sisenenud õhk. Õhu temperatuur kokkusurumise tagajärjel suureneb. Survetakti lõpus pihustatakse silindrisse õhu hulka
diiselkütus. Kütuse aurud segunevad õhuga ja moodustub küttesegu. Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et
küttesegu süttib. Küttesegu põlemisest tekkivad gaasid, ning rõhk silindris suureneb. Järgneb jälle töötakt. Õhu sisse laskmiseks ja tööd teinud
gaaside välja laskmiseks on silindri kaanes avad, mida kindlaksmääratud momendil avavad ja sulevad gaasijaotusmehhanismi klapid. Kütus
pihustatakse silindrisse toitesüsteemi pihusti kaudu, mis otsapidi silindris. Mida suurema rõhu alt kütus vabaneb, seda peenemaks pihustub. Uutel
mootoritel on pihustitel pihustusrõhk 2000 bar. Kütust võib silindrisse pihustada ärapõlemise jagu st tegelikult määrab kütuse silindrisse sisestamise
koguse sinna sisenenud õhu kogus. Silindrisse sisestatud liigne kütus väljub silindrist põlemata, suitsu ja tahmana. See juhtub siis, kui näiteks
õhufilter ummistub või pihustid riknevad. Siit järeldus, üle normi silindrisse sisestatud kütus ei suurenda mootori võimsust. Mootori võimsust saab
suurendada silindrite arvu, silindrite läbimõõdu, kolvi käigu ja väntvõlli pööretearvu suurendamisega. Samuti saab suurendada mootori võimsust
tavamootorile ülelaadimise lisamisega (rohkem õhku, rohkem kütust, suurem võimsus). Küttesegu põlemisest tekib mootoris palju soojusenergiat,
osa muundatakse mehaaniliseks energiaks osa jääb aga üle. Mootori ülekuumenemise vältimiseks tuleb liigne soojus mootorist eemale juhtida.
Soojuse eemalejuhtimiseks kasutatakse jahutussüsteemi, mida on kasutusel kaks: õhkjahutussüsteem ja vedelikjahutussüsteem. Kõige sobivama
soojusreziimi tagab mootorile vedelikjahutussüsteem. Ülekuumenenud mootoris suureneb detailide kulumine, võimalik on kolbide kinnikiilumine
silindritesse. Ülejahutatud mootoris kütus aurustub halvasti, ei sütti korralikult ega põle täielikult. Mootori töö on normaalne ja ökonoomne ainult
kindlal temperatuuril (90...95°C). Vedelikjahutussüsteemis ringleb vedelik nimetusega antifriis so külmumiskindel vedelik. Antifriis on kasutatav
aastaringselt. Sügisel enne külmade tulekut tuleb kontrollida antifriisi tihedust , mis meie kliimas peaks olema 1070 kg/m³. Kui vedeliku tihedus on
sellest väiksem lisatakse kontsentraati ja kui suurem siis destilleeritud vett. Antifriisi kasutusaeg on kolm aastat. Talvel tuleb jahutussüsteem ja
mootor soojustada, et tagada sobiv soojusreziimi. Selleks , et jahutussüsteemis püsiks kindel temperatuur ja vedeliku kadu oleks minimaalne on
süsteem kinnine ning varustatud auru ja õhu klappidega. Väikestel koormustel töötemperatuuri hoidmiseks on mootori jahutussüsteemis termostaat,
mis jagab vedeliku ringvoolu kaheks: suureks ja väikeseks ringvooluks. Talvel külma ilmaga, kui kasutatakse antifriisi kontsentraati ja suurt ringvoolu
(radiaatorit) ei soojustata, võib radiaatoris antifriis hanguda, vedelik süsteemis ei ringle, jahutust ei toimu ning mootor kuumeneb üle. Mootori
jahutamisest võtab osa enda kanda ka õlitussüsteem. Õli , puutudes kokku kuumade pindadega, kuumeneb ja võtab sealt osa soojust kaasa. Õli
tähtsam ülesanne on koostöötavate pindade määrimine, et vähendada kulumist ja hõõrdejõudusid. Et õli kasutusekäigus üle ei kuumeneks ja
määrimisvõimet ei kaotaks, tuleb seda jahutamise eesmärgil jahutusradiaatorist läbi juhtida. Õli ei ole kasutuselt igavene, vaid kaotab teatud aja
möödudes määrimisomadused. Mootori tõrgeteta töö tagamiseks tuleb õli hoolduste käigus välja vahetada. Traktorimootorites kasutatakse
universaalset traktoriõli, mis sobib mootorisse , käigukasti ja hüdrosüsteemi. Õlivahetusega samal ajal vahetatakse ka õlifilter. Õlifiltrisse koguneb
slamm ja muud õlis hõljuvad osised, mis õlisse kasutuse käigus tekkivad. Et õli võtaks süsteemist kaasa seintele tekkinud sademe lisatakse õlisse
pesevaid lisandeid. Sade eraldub õlist samuti filtris. Tänu suurele surveastmele (näitab, mitu korda surutakse silindris kokku õhku) tuleb mootori
käivitamiseks kulutada palju energiat. Mootorite käivitamiseks kasutatakse põhiliselt alalisvoolumootorit. Energia elektrimootori käivitamiseks
võetakse akust. Käivitamise kergendamiseks paigaldatakse silindrisse hõõgküünlad, mis käivituse ajal kuumutavad õhku ja küttesegu. Riknenud
hõõgküünaldega on võimatu diiselmootorit käivitada. Korras käiviti, aku ja hõõgküünlad tagavad diiselmootori hetkelise käivituse. Mootori summutust
väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Masina osadest ja kontroll #1 Masina osadest ja kontroll #2 Masina osadest ja kontroll #3 Masina osadest ja kontroll #4 Masina osadest ja kontroll #5 Masina osadest ja kontroll #6 Masina osadest ja kontroll #7 Masina osadest ja kontroll #8 Masina osadest ja kontroll #9 Masina osadest ja kontroll #10 Masina osadest ja kontroll #11 Masina osadest ja kontroll #12 Masina osadest ja kontroll #13 Masina osadest ja kontroll #14 Masina osadest ja kontroll #15 Masina osadest ja kontroll #16 Masina osadest ja kontroll #17 Masina osadest ja kontroll #18 Masina osadest ja kontroll #19 Masina osadest ja kontroll #20 Masina osadest ja kontroll #21 Masina osadest ja kontroll #22 Masina osadest ja kontroll #23 Masina osadest ja kontroll #24 Masina osadest ja kontroll #25 Masina osadest ja kontroll #26 Masina osadest ja kontroll #27 Masina osadest ja kontroll #28 Masina osadest ja kontroll #29 Masina osadest ja kontroll #30 Masina osadest ja kontroll #31 Masina osadest ja kontroll #32 Masina osadest ja kontroll #33 Masina osadest ja kontroll #34 Masina osadest ja kontroll #35 Masina osadest ja kontroll #36 Masina osadest ja kontroll #37 Masina osadest ja kontroll #38 Masina osadest ja kontroll #39 Masina osadest ja kontroll #40 Masina osadest ja kontroll #41 Masina osadest ja kontroll #42 Masina osadest ja kontroll #43 Masina osadest ja kontroll #44 Masina osadest ja kontroll #45 Masina osadest ja kontroll #46 Masina osadest ja kontroll #47 Masina osadest ja kontroll #48 Masina osadest ja kontroll #49 Masina osadest ja kontroll #50 Masina osadest ja kontroll #51 Masina osadest ja kontroll #52 Masina osadest ja kontroll #53 Masina osadest ja kontroll #54 Masina osadest ja kontroll #55 Masina osadest ja kontroll #56 Masina osadest ja kontroll #57 Masina osadest ja kontroll #58 Masina osadest ja kontroll #59 Masina osadest ja kontroll #60 Masina osadest ja kontroll #61 Masina osadest ja kontroll #62 Masina osadest ja kontroll #63 Masina osadest ja kontroll #64 Masina osadest ja kontroll #65 Masina osadest ja kontroll #66 Masina osadest ja kontroll #67 Masina osadest ja kontroll #68 Masina osadest ja kontroll #69 Masina osadest ja kontroll #70 Masina osadest ja kontroll #71 Masina osadest ja kontroll #72 Masina osadest ja kontroll #73 Masina osadest ja kontroll #74 Masina osadest ja kontroll #75 Masina osadest ja kontroll #76 Masina osadest ja kontroll #77 Masina osadest ja kontroll #78 Masina osadest ja kontroll #79 Masina osadest ja kontroll #80 Masina osadest ja kontroll #81 Masina osadest ja kontroll #82 Masina osadest ja kontroll #83 Masina osadest ja kontroll #84 Masina osadest ja kontroll #85 Masina osadest ja kontroll #86 Masina osadest ja kontroll #87 Masina osadest ja kontroll #88 Masina osadest ja kontroll #89 Masina osadest ja kontroll #90 Masina osadest ja kontroll #91 Masina osadest ja kontroll #92 Masina osadest ja kontroll #93 Masina osadest ja kontroll #94 Masina osadest ja kontroll #95 Masina osadest ja kontroll #96 Masina osadest ja kontroll #97 Masina osadest ja kontroll #98 Masina osadest ja kontroll #99 Masina osadest ja kontroll #100
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 100 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
omapkr Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks siis laitmatult töötav sisepõlemismootor üleüldsegi toodab kahjulikke saasteaineid ?
  • Kuidas siis töötab see LAMBDA ANDUR ?
  • Mis siis muutus ?

Mõisted

Sisukord

  • Mootor
  •  Jõuülekanne
  •  Juhtimisseadmed
  •  Elektriseadmed
  •  Lisaseadmed
  •  Käiguosa
  • JAHUTUSVEDELIKU KONTSENTRAAT 100%
  • LÜHIKIRJELDUS
  • Kontsentreeritud jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. Toode on sinist värvi
  • Valmistatud monoetüleenglükooli baasil.MÄRKSÕNAD
  •  Roheline vedelik
  •  Tugevalt kontsentreeritud
  •  Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid
  •  Saadaval nii väikepakendites, 200 liitristes vaatides ja ka lahtiseltEELISED
  •  Madal hind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse destileeritud veega
  • LAHJENDAMINE
  •  Tootele tuleb lisada vähemalt 30% vett
  •  Lahjendades veega 1/1 saab jahutusvedeliku ­36C
  • JAHUTUSVEDELIK ­36C ­ auto mootori jahutusvedelik
  • Jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. MÄRKSÕNAD
  • NII TEHAKSE PIDURITEST 
  • OTSUSEID VÕETAKSE VASTU ARVESTADES JÄRGMISEID TEGUREID
  • ENAMLEVINUD RIKKED JA PUUDUSED
  • Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri
  • Vastu võetud majandus­ ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrusega nr 
  •  07.11.2004 
  • RTL 2005, 30, 418
  •  18.03.2005 
  • § 1. Reguleerimisala
  •   Määrus   kehtestab   nõuded   mootorsõiduki   ja   selle   haagise   (edaspidi  
  •   Tehnoseisundi   kontrollimise   (edaspidi  
  • § 2. Mõisted
  • Määruses
  • Euroopa
  • Liidu
  • § 3. Ülevaatuse korraldamise üldnõuded
  •  Kõik liiklusregistrisse kantud sõidukid kuuluvad korralisele ülevaatusele. 
  • § 6. Ülevaatusele esitamise tähtajad
  •  sõidukid pärast esmakordset kasutuselevõttu
  • kuu jooksul, kui esmakordsest
  • ADR-sõiduki
  •  kategooria sõiduki 
  •  kasutatud sõidukid
  •  kategooria sõiduki vanusega mitte üle 10 aasta 
  • aasta
  •  kategooria sõiduki vanusega üle 10 aasta 
  • Riikliku registreerimismärgi viimane
  • Ülevaatuse kuu
  • § 7. Ülevaatusel nõutavad dokumendid
  •  registreerimistunnistuse, v.a esmakordselt kasutuselevõetaval sõidukil. 
  • B­osa;
  •  teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise akti erakorralisel ülevaatusel. 
  •  takso ülevaatusel taksomeetri kohandamistunnistus. 
  • § 9. Ülevaatuse tulemuste hindamine
  • § 10. Otsused ja nendest tulenevad piirangud
  • «tehniliselt korras»
  • «ülevaatus katkestatud»
  • «esitada korduvülevaatusele»
  • «omal jõul sõitmiseks kõlbmatu»
  • Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart. 
  • Keskkonnaministri 12. juuni 2003. a määrus nr 51
  •  peatükk
  • ÜLDSÄTTED 
  • § 1. Määruse reguleerimisala
  • § 2. Määruses kasutatavad mõisted
  • Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses
  •  aurustumisel eralduvad saasteained
  • , süsivesinike (CH) ja lämmastikoksiidide (NO
  •  ning sädesüütega gaasimootori ja diiselmootori 
  •  mittemetaansete süsivesinike (NMHC), metaani (CH
  •  ja tahkete osakeste 
  • PM) (ainult kompressioonsüütega mootorite ehk diiselmootorite heitgaasis) kogused;
  •  saasteainete kontrollsüsteem
  •  seisumüratase – müratase, mida tekitab töötava mootoriga seisev sõiduk;
  •  sertifikaat 
  •  sõiduki täismass
  •  sõidumüratase – müratase, mida sõiduk tekitab möödasõidul;
  •  tühikäik – koormamata mootori töötamine vähimatel lubatud pööretel;
  • § 3. Määruses kasutatavad lühendid
  • Määruses kasutatakse järgmisi lühendeid järgmises tähenduses
  •  EV – suurendatud keskkonnasõbralikkusega mootorsõiduk (
  • European load response test
  •  TJV – toodangu järelevalve;
  •  TK – tüübikinnitus. 
  • § 4. Mootorsõiduki tüübikinnituse alus
  • § 5. Rangemate piirväärtuste kehtivus
  • § 6. Süsinikdioksiidi sisaldus heitgaasis
  •  mahuprotsenti. 
  • § 7. Sädesüütega mootoriga sõiduki aurustuvate saasteainete piirväärtus
  • § 8. Kiirusvõistlustel osalevad mootorsõidukid
  •  peatükk
  • MOOTORSÕIDUKI HEITGAASIS SISALDUVATE SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA SUITSUSUSE 
  • PIIRVÄÄRTUSED 
  •  jagu
  • Piirväärtused tüübikinnitusel ja toodangu järelevalvel
  • § 9. Kompressioonsüütega mootoriga sõiduki heitgaasi suitsususe piirväärtused
  •  kategooria 
  •  Alates 1. jaanuarist 2003 esmakasutusele võetud sädesüütega mootoriga M
  •  kategooria sõiduki, mille 
  •  kategooria sõidukite heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste 
  • ETC katseprogramm on kohustuslik koos katseprogrammidega ELR ja ESC;
  •  heitgaasis sisalduvate 
  •  heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ei tohi 
  •  esitatud piirväärtusi;
  •  esitatud piirväärtusi. 
  •  km/h ja väiksem ning mootori töömaht 50 cm
  •  ja väiksem, heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ei tohi 
  •  jagu
  •  esitatud piirväärtused. 
  • § 15. Kompressioonsüütega mootoriga sõiduki heitgaasi suitsususe piirväärtused
  •  Juhul kui valmistaja poolt määratud või sõiduki andmesildile 
  •  ja ülelaadega kompressioonsüütega 
  •  peatükk
  • MOOTORSÕIDUKI MÜRATASEME PIIRVÄÄRTUSED 
  • § 16. Mürataseme piirväärtuste ühtsus
  • § 17. Auto mürataseme piirväärtused
  •  Autode müratasemed ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi
  •  Lisa 7 tabelis 22 esitatud kuni 9 istekohaga, sh juhiiste, M
  •  kategooria auto mürataseme piirväärtusele tuleb lisada 
  •  dB(A), kui
  •  autol on rohkem kui nelja edasikäiguga käigukast;
  •  mootori suurim võimsus on suurem kui 140 kW;
  •  mootori suurima võimsuse ja täismassi suhe ületab 75 kW/t. 
  • § 18. Auto kabiini või kere sisemüratase
  • Auto kabiini või kere sisemüratase ei tohi ületada
  •  kategooria bussil sõitjate, juhi ja teenindava personali pea kõrgusel – 80 dB(A);
  •  dB(A);
  •  75 dB(A);
  • Käesoleva seaduse tähenduses on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev
  • Käesoleva seaduse tähenduses on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks
  • § 13. Sõidukile esitatavad nõuded
  • Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ja omama
  • Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning
  • Kaitsejõudude sõiduki ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise
  • Mootorsõiduki heitgaasi saasteainesisalduse ja mürataseme normid kehtestab
  • § 14. Sõiduki tüübikinnitus
  • § 15. Sõiduki suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused
  • Sõiduki suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki massid ning
  • Kui koormatud või koormamata sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab
  • Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat
  • Autorong
  • Erivõimsus
  • Haagis
  • Kerghaagis
  • Liikurmasin
  • Mootorratas
  • Mopeed
  • Ratastraktor
  • Registrimass
  • Tegelik mass
  • Tühimass
  • Ratastraktorite ja nende haagiste tüübikinnitamise eeskiri
  • Vastu võetud põllumajandusministri 13. 11. 2001. a määrus nr 65 
  • §1. Reguleerimisala
  • Määrust
  • §2. Mõisted
  •   e­sertifikaat
  • tüübikinnitussertifikaat);
  • E­sertifikaat
  • Eestis
  • ­seade
  • ­süsteem
  • ­varustus;
  •   tüübikatsetus
  • §3. Tüübikinnitus
  •  Tüübikinnitust teostab pädeva asutusena ARK. 
  •  Tüübikatsetust teostab ARK­i poolt tunnustatud katsekoda. 
  • §4. Üksikkorras valmistatud traktorile esitatavad nõuded ja selle tüübikinnitus
  •  Ümber ehitada võib traktorit, mis on kantud liiklusregistrisse. 
  •  Ümberehitatud traktor peab vastama kehtivatele tehnonõuetele. 
  • Ümberehituseks
  • §6. Toodangu järelevalve
  •  Kontrollkatsetuseks valib ARK või tunnustatud katsekoda tooted suvalisel valikul. 
  • §7. Määruse jõustumine
  • RTL 2004, 34, 541
  • TÜÜBIKINNITAMISEL KASUTATAVATE SERTIFIKAATIDE LOETELU 
  • Traktori tüübikinnituseks vajalike, 1958. a Genfis sõlmitud
  • Põllumajandusministri 13. novembri 2001. a määruse 
  • § 2. Nõuded sõidukile
  •  Sõiduki registreerimismärkidele esitatavate nõuete erisused
  • § 3. Lühendid ja mõisted
  • Technical Organisation
  • Brake
  • Main­beam headlamp)
  • Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a
  • NÕUDED PÄRAST 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD VÕI KANTAVALE 
  • SÕIDUKILE
  • Grupp 1
  • Identifitseerimine ja varustus
  • Kood 101. VIN­kood (e tehasetähis, kere või raami number) ja andmesildid
  • Nõuded: 
  • STELLA FABBRICA AUTOMOBILI
  • MAYER KRAFTFAHRZEUGWERK
  • Istekohti
  • Seisukohti
  • HENSSLER BODYWORK COMPANY
  • STELLA FABBRICA MOTOCICLI
  • Kontrollimine
  • Kood 102. Registreerimismärk
  • Kood 103. Tahavaatepeegel (sisemine, välimine)
  • Nõuded:  
  • Kontrollimine:  
  • Kood 104. Helisignaal
  • Kontrollimine: 
  • Kood 105. Sõidumeerik
  • Nõuded
  • Kood 106. Kiirusmõõdik
  • Kood 107. Kiiruspiirik
  • Nõue
  • Kontrollimine
  • Kood 108. Ratta tõkiskingad
  • Rehvi
  • Tõkiskinga
  • Tõkiskingale lubatav
  • Kood 109. Esmaabivahendid
  • Kood 110. Tulekustuti
  • Kood 111. Riigi tunnusmärk
  • Kood 112. Turvavöö
  • Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk
  • Kood 118. Kasutustõkis ja häireseade
  • Valgustusseadmed
  • Kood 202. Lähitule laternad
  • Kood 203. Kaugtule laternad
  • Kood 204. Seisutule laternad
  • Nõue
  • Kood 205. Eesmised udulaternad
  • Kood 206. Lisakaugtule laternad
  • Kood 207. Päevatule laternad
  • Kood 208. Töötule laternad
  • Kood 209. Alarmsõiduki vilkurid
  • Nõue: 
  • Kood 210. Kollased vilkurid
  • Kood 211. Eesmised ääretule laternad
  • Kood 212. Küljeääretule laternad
  • Kood 213. Tagumised ääretule laternad
  • Kood 214. Piduritule laternad
  • Kood 215. Numbritule latern
  • Kood 216. Tagumised udutule laternad
  • Kood 217. Tagurdustule laternad
  • Kood 218. Suunatule laternad
  • Kood 219. Armatuurlaua märgulambid
  • Kood 220. Autorongi tunnusmärk
  • Kood   221.   Punaste   tulede   nähtavus   ette   ja   valgete   tulede
  • Nõue:  
  • Kood 222. Helkurid
  • Kood 223. Ohutuled
  • Kood 224. Gaaslahenduslampidega lähi­ ja kaugtulelaternad
  • Grupp 3
  • Juhtimisseadmed
  • Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele
  • Kood 302. Rooliratas
  • Kood 303. Ohutu roolimehhanism
  • Kood 304. Roolimehhanism
  • Kood 305. Esirataste pöördepiirikud
  • Kood 306. Roolihoovastiku liigendid
  • Kood 307. Rooliratta vabakäik
  • Kood 308. Roolivõlli laagrid
  • Kood 309. Koostude porikaitsed
  • Kood 310. Roolivõimendi
  • Kood 311. Ratta lõtk
  • Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli­ ja pendelhoob ning nende liigendid
  • Kood 313. Rooliamortisaator
  • Kood 314. L kategooria sõiduki juhtraud
  • Kood 315. L kategooria sõiduki roolikann
  • Kontrollimine: vaatlusega
  • Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas
  • Kood 317. Muud juhtimisseadmed
  • Grupp 4
  • Piduriseade
  • Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele
  • Kood 402. Üldnõuded M ja N kategooria sõidukite piduritele
  • Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki piduritele
  • Kood 404. Üldnõuded L kategooria sõiduki piduritele
  • Sõiduki
  • Vähim lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe
  • Taksod ja
  • Kood 406. Rikke­ ja seisupidur
  • Kood 407. Seisupiduri hoovale rakendatav jõud
  • Kood 408. Pidurdusteekond
  • Kood 409. Aeglustus
  • Kood 410. Seisupiduri kontrollimine teekaldel
  • Kood 411. L kategooria sõiduki pidurite kontrollimine
  • Kood 412. Aeglusti
  • Kood 413. Pealejooksupidur (inertspidur)
  • Kood 414. Piduri hoob, pedaal ja tross
  • Kood 415. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
  • Kood 416. Piduritorustik
  • Kood 417. Kompressor
  • Kood 418. Õhukuivati või märgõhupaak
  • Kood 419. Külmumistõrjuk
  • Kood 420. Kaitseklapp
  • Kood 421. Rõhuregulaator
  • Kood 422. Jalgpidurikraan
  • Kood 423. Seisupidurikraan
  • Kood 424. Kahejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp
  • Kood 425. Ühejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp
  • Kood 426. «
  • Kood 427. Haagise õhujaotur
  • Kood 428. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade
  • Kood 429. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud
  • Kood 430. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp
  • Kood 431. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS)
  • Kood 432. Õhusüsteemi kontrollventiil
  • Kood 433. Kondensaadikraan
  • Kood 434. Õhu pihkamine õhusüsteemist
  • Kood 435. Vedruakud ja rattapiduri kambrid
  • Kood 436. Pidurisüsteemi koostu porikaitse
  • Kood 437. Piduritrummel ja ­ketas
  • Kood 438. Piduriklotsi kate
  • Kood 439. Rõhuandur
  • Kood 440. Elektripidurisüsteemiga haagis
  • Grupp 5
  • Rattad (rehvid ja veljed)
  • Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele
  • Kood 502. Rehvi tehnoseisund
  • Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus
  • Kood 504. Rehvi viskumine
  • Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine
  • Tähistus
  • Ühel
  • Mõlemal
  • Valmistaja nimi või kaubamärk
  • Rehvi tähistus
  • Kiiruskategooria (tabel 5)
  • Mustri tüüp Näiteks «M+S»
  • Koormusindeks (tabel 6)
  • Suurim kandevõime
  • Näiteks «MAX. LOAD 1310
  • LBS»
  • Suurim siserõhk
  • Näiteks «AT 36 PSI COLD»
  • Koordi kihtide arv külgedel ja
  • Näiteks «TREAD AREA
  • «SIDEWALL AREA PLIES: 2
  • RAYON»
  • Lohvita, kui on sellise ehitusega
  • Näiteks «TUBELESS»
  • Lohviga, kui on sellise
  • Radiaalrehv, kui on sellise
  • Näiteks «RADIAL»
  • Tugevdatud, kui on sellise
  • Näiteks «REINFORCED»
  • Tüübikinnituse tähis
  • Valmistamisaja tähis
  • Eriomadused
  • Näiteks
  • «TREADWEAR 160»
  • kulumiskindlus on sellel rehvil
  • % parem kui võrdlusrehvil);
  • VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
  • REINFORCED
  • RETREAD
  • REGROOVABLE
  • Kood 506. Rehvi kasutamine
  • Kood 507. Üldnõuded veljele
  • Kood 508. Velgede kinnitus
  • Kood 509. Naastrehvid
  • Kood 510. Taastatud rehvid
  • Grupp 6
  • Veermik ja kere
  • Kood 601. Üldnõuded kerele
  • Kood 602. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör)
  • Kood 603. Esi­ ja tagakaitseraud
  • Kood 604. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid
  • Kood 605. Kere uksealune karp, kere kandevelemendid, raam, astmelauad
  • Kood 606. Kapott, ukseajam, katuseluugid ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis
  • Kood 607. Klaasid
  • Kood 608. Klaasipuhasti
  • Kood 609. Aknapesur
  • Kood 610. Laternapuhasti
  • Kood 611. Kere/kabiini sisustus (interjöör)
  • Tähis joonisel 54A Suurim Vähim
  • Tähis joonisel 54B Suurim Vähim

Teemad

  •  Jõuülekanne
  •  Juhtimisseadmed
  •  Elektriseadmed
  •  Lisaseadmed
  •  Käiguosa
  • kaalumine
  • veeretakistuse test
  • viskumistest
  • piduritest
  •  KG
  • seisupiduri test
  •  KG
  • OTSUSEID VÕETAKSE VASTU ARVESTADES JÄRGMISEID TEGUREID
  • sõiduk
  • ülevaatus
  • ADR­sõiduk  
  • ADR­sõiduki   ülevaatus
  • alarmsõiduki   ülevaatus
  • ARK   büroo
  •  buss
  • direktiiv
  • eksamisõiduki   ülevaatus
  • erakorraline ülevaatus
  • esmakordne kasutuselevõtt 
  • kasutatud sõiduk 
  • kontrollkaart
  •  korduvülevaatus
  • korraline   ülevaatus
  • EURO3­auto)   ja   nende   haagise 
  • rahvusvaheline  ülevaatus
  • registreerimiseelne   ülevaatus  
  • takso
  • takso ülevaatus
  • tehnonõuded
  • õppesõiduki   ülevaatus
  • üksikkorras   valmistatud   sõiduk
  • ülevaataja
  • ülevaatuspunkt
  •  sõidukid pärast esmakordset kasutuselevõttu
  •  kasutatud sõidukid
  • «väheohtlikud rikked ja puudused»
  • «ohtlikud rikked ja puudused»
  • «eriti ohtlikud rikked ja puudused»
  • Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused
  •  – 
  •  
  •  Enhanced Environmentally Friendly Vehicle
  • European steady state 
  • cycle test
  • European 
  • transient cycle test
  •  jagu
  • § 10. Sädesüütega mootoriga M ja N kategooria ja kompressioonsüütega mootoriga M ja N
  • sõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused
  • § 11. Täismassiga üle 3500 kg, ehitusliku kiirusega üle 25 km/h, diiselkütusel töötava kompressioonsüütega 
  • mootoriga või veeldatud naftagaasil ja maagaasil töötava ning ühelt kütuse liigilt teisele ümberlülitatava 
  • sädesüütega mootoriga M
  • ja suitsususe piirväärtused
  • § 12. Sädesüütega mootoriga kahe­, kolme­ või neljarattalise sõiduki, mille tühimass on 400 kg ja väiksem, 
  • ehituslik kiirus suurem kui 45 km/h ning mootori töömaht suurem kui 50 cm
  • saasteainete heitkoguste piirväärtused
  • § 13. Sädesüütega mootoriga kahe­, kolme­ või neljarattalise sõiduki, mille tühimass on 400 kg ja väiksem, 
  • ehituslik kiirus 45 km/h ja väiksem ning mootori töömaht 50 cm
  • ja väiksem, heitgaasis sisalduvate 
  •  jagu
  • Piirväärtused tehnoülevaatusel ja muul riikliku järelevalveasutuse poolt teostataval kontrollimisel
  • § 14. Sädesüütega mootoriga sõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused
  • RTL 2001, 125, 1804
  • jõustunud 
  • Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg)
  • /30 
  • RTL 2003, 43, 622
  • /26 
  • traktor
  • Genfi 1958. a kokkulepe
  • ekspertiis  
  • ekspert
  • katsekoda
  • komplekteeritud traktor
  • komplektne traktor
  • mitmeastmeline tüübikinnitus
  • mittekomplektne   traktor
  • pädev   asutus
  • riiklik tüübikinnitus
  • traktori   kategooria
  • traktori tüüp, variant ja versioon
  • toodangu järelevalve
  • toode
  • tüübikinnitus
  • tüübitunnustus
  • tüübivastavuse tunnistus
  • valmistaja või tema ametlik esindaja
  • üksikkorras ehitatud traktor
  • kehtivad tehnonõuded)
  • §5. Traktori ümberehitamisele esitatavad nõuded ja ümberehitatud traktori tüübikinnitus
  • Ratastraktorite seadmete ja teiste objektide tüübikinnituseks lubatud sõidukite tüübikinnituse direktiivide 
  • loetelu
  • «Mootorsõiduki varustuse ja osade kinnitamise ühtsete nõuete vastuvõtmise ja kinnitamise vastastikuse 
  • tunnustamise kokkuleppe» kohaste sertifikaatide (E­sertifikaatide) loetelu ja vastavustabel, kui traktoril ei ole 
  • direktiivi 74/150/EMÜ kohast kogu traktori tüübikinnitust 
  •  Sõiduki registreerimismärkidele esitatavate nõuete erisused
  • Anti­Lock Braking System)
  • European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road
  •   European Agreement concerning the work of crews of vehicles engaged in international  
  • road transport
  • alarmsõiduk 
  • Automatic load­sensitive device for correcting braking­
  • force
  • ASE  
  • Auxiliary steering equipment
  • Anti­Slide Regulator
  • Agreement   on   the   international   carriage   of   perishable   foodstuffs   and   on   the   special  
  • equipment to be used for such carriage
  •  (Road train)
  •  Bus
  • Passenger road train
  •   Close­
  • coupling device
  • European Conference of Ministers of Transport
  • International Commission Illumination
  •  Electronically controlled braking system
  • E­reegel  
  • Agreement 
  • Concerning the Adoption of Uniform Technical Prescriptions for Wheeled Vehicles, Equipment and Parts  
  • which can be Fitted and/or be Used on Wheeled Vehicles and the Conditions for Reciprocal Recognition  
  • of Approvals Granted on the Basis of these Prescriptions
  • e­sertifikaat 
  • Front position lamp
  • elektrisõiduk
  • Electric vehicle
  •   European   Tyre   and   Rim  
  • fluorestseeruv pind
  •  Federal Motor­vehicle Safety Standard
  • Towed 
  • vehicle
  • heitgaasi   suitsusus  
  • hooldussõiduk
  • kahekorruseline buss
  • kaksikautorong  
  •  Double road train
  • kassettkere 
  • kasutustõkis
  • Protective device
  • atalüüsjärelepõleti  
  • Side­marker lamp
  • liigõhutegur   lambda   (
  • L kategooria sõiduk 
  • mehhaniseeritud teenindusuks
  •  Power­operated 
  • service door
  • numbrituli  
  •  Rear registration plate illuminating device
  • ohtlike veoste veo sõiduk  
  •  Vehicle used for the carriage of dangerous goods
  • ohutuled 
  • Hazard warning signal
  • Ohutu   veoauto   e   S­auto»  
  • Greener and 
  • safe lorry
  • OBD)
  • piduriseade  
  • Braking device
  • aeglusti
  • Retarder
  • automaatpidur  
  • Automatic
  • braking
  • elektroonilise juhtimisega pidur
  • Braking 
  • control
  • reguleeritav pidurdamine
  • Graduated
  • rikkepidur
  • Secondary
  • seisupidur
  • Parking   braking
  • sõidupidur
  •  Service braking
  •  Stop 
  • poolhaagisautorong
  • Articulated road train
  • R.E.3
  • The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles
  • registrimass
  • registriteljekoormus
  • Authorized axel weight
  • «Roheline veoauto e U­auto»
  • Green Lorry
  • roolimehhanism  
  • Steering mechanism
  • seisutuli 
  • Parking lamp
  • suunatuli  
  •  Direction­indicator lamp
  • taastatud rehv
  •  Retreaded Pneumatic Tyres
  • tagatuli
  •  Rear position lamp
  • End­outline marker lamp
  • tarbesõiduk 
  •  Commercial Motor Vehicle
  • Traction Control System
  • Service door
  • tegelik mass
  • Axel weight
  • tervikveos
  • Indivisible load
  • TIR­Carnet
  •  Conformity of production
  •  National type­approval
  • tonn 
  • Trolley­bus
  • täismass  
  • Technical maximum mass
  • Roadworthiness test
  • tühimass
  • Mass of the vehicle in running  
  • order)
  • tüübitunnustamine
  •  Uniform Tyre Quality Branding
  • vahetuskered
  • Emergency window
  • varuuks
  •  Emergency door
  • Towing vehicle
  • veoakud
  • Traction battery)
  • veoautorong  
  • Road train
  •   Vehicle identification number
  • Vehicle descriptor section
  •  Vehicle indicator section
  • veosilla (veosildade) õhkvedrustus
  •  Air suspension)
  • «EURO3 ohutu veoauto e EURO3­auto»
  • EURO3 safe lorry
  • «Ohutu veoauto või EURO3 ohutu veoauto haagis»
  • eesmise udutule latern
  • Front fog lamp)
  • Driving beam headlamp  
  • lähitulelatern
  •  Dipped­
  • beam headlamp)
  • Daytime running lamp)
  • half­staircase
  • esmakordne kasutuselevõtt
  • katsekoda  
  • peegel)  
  • Nõuded
  • märk
  • Nõuded
  • Kood 201. Põhilaternad (kaug­ ja lähituled, ühitatud tulede korral ka teised esituled)
  • nähtavus taha
  •  general steering control
  • Kood 405. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud 
  • koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel
  • » tüüpi ühendusotsakud
  • DEFECTIVE   APPEARANCE
  • RADIAL
  • BIAS BELTED
  • TUBELESS
  •  tugevdatud
  •  taastatud;

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

181
doc
937
pdf
15
doc
1072
pdf
16
docx
92
docx
142
pdf
22
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto