Martin Luthet King (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Martin Luther King

12T  Lähte Ühisgümnaasium Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 MARTIN LUTHER KING ....................................................................................................................................4 TSITAATE MARTIN LUTHER KINGILT:.......................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................................ 8 KASUTATUD ALLIKAD................................................

Ajalugu

4

docx

Martin Luther King Jr

Martin Luther King Jr SISSEJUHATUS Martin Luther King - kõige kuulsam baptistide afroameerika päritoluga jutlustaja, oraator ja USA mustade kodanikuõiguste liikumise juht. Ta oli esimene aktiivne aktivist mustade liikumises USAs ja esimene edukas võitleja mustade kodanikuõiguste eest, võideldes samal ajal diskriminatsiooni, rassismi ja eralduse vastu. Lisaks võitles ka Ameerika Ühendriikide koloniaalse agressiooni vastu, näiteks Vietnami sõda. Aastal 1964 oli saanud Nobeli rahupreemia olulise demokratiseerimise eest Ameerika ühiskonnas

12. klassi ajalugu

6

doc

Martin Luther King

Dr. Martin Luther King Jr. Referaat Koostas: 12 r  kool Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks Martin Luther King`i, kuna tegu ühe olulisema juhtfiguuriga mustanahaliste inimeste ajaloos. Nimelt teda peetakse üheks suurimaks USA vaimulike ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juhiks. Teema tundus huvitav, kuna teadsin sellest liiga vähe, et võtta oma seisukohta. Seetõttu tundsin huvi eelkõige tema karjääriredelist kui ka tema saavutustest. Palju on ajalooõpikutes mainitud mustanahaliste

Ajalugu

15

odt

Stephen King

Sissejuhatus Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu Stephen Edwin King sündis 21

Kirjandus

30

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

melismaatikast (improviseeritud viisikaunistustest). Hoogsamates vaimulikes lauludes on side Aafrikaga veelgi suurem- off- beat rütm (rütminihe), lauljate käteplaksud ja tantsuliigutused. Ehtsat, neegerlikku ettekannet on võimatu noodikirjas väljendada. Peale sprirituaalide, milleks on nimetatud ka kogu afro ameerika muusikat, eksisteeris veel erinevaid stiile või vorme(Mahalia Jackson, Nat King Cole jne.): · gospel songs (evangeeliumilaulud) · moans (kaebed) · shouts (hõisked) · sermons (jutlused) Selleaegsete kirikulauludega, olnud need siis evangeeliumilaulud või kaebed, otsiti väljapääsu mustas maailmas olevatest raskustest. Otsiti lohutust maapeal olevatele piinadele, mis on saanud osaks tänu valgete inimeste toodud orjusele. Nende lauludest tuleb välja, et

Muusikaajalugu

16

rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

riigikoolides. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: 1957 Little Rockis (Arkansases) pidi president saatma föderaalväed klassiruumidesse, et tagada 9 mustanahalise õpilase vastuvõtmise varem ainult valgetele mõeldud keskkoolis, 1955 a Montgomerys (Alabama) mustanahaline õmbleja Rosa Parks istus bussi eesotsa, politsei arreteeris ta. Algas bussisüsteemi boikott, mida organiseeris babtisti koguduse noor vaimulik Martin Luther King 1957 viidi läbi kodanikuõiguste seadus, mis andis föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada. 1960 aastal tehti lisaseadus , mis valimistel osalemise takistamise eest nägi ette ranged karistused. Seoses eeslinnade kasvuga ehitati sinna ka suuri kaubanduskeskusi. Peale Teist maailmasõda oli neid 8, aga juba aastaks 1960 oli neid 3840. 1956 aastal viidi läbi kiirteede seadus mis nägi ette eraldada 26

Ajalugu

15

docx

Ameerika Ühendriigid 1945-1963

seadust jõustada . Sõdurid jäid kooli kogu õppeaastaks, mustanahalisi õppureid turvama 1955 aastal toimus intsident seoses mustanahaliste ja valgete bussis istumisega. Sel ajal olid bussides eraldatud nii valgest kui mustast rassist kodanike istekohad. Rosa Parks keeldus bussis valgele meeskodanikule istet andmast. Kuna politsei arreteeris Parksi, siis toimus Montgomeri Busside Boikott- üks suurimaid ja edukamaid massiliikumisi rassilise segregatsiooni kaotamiseks. Boikotti juhtis Martin Luther King. Umbes aasta hiljem otsustas Ülemkohus, et rassieraldus bussides ja koolides on põhiseadusevastane. Kodanikuõiguslaste liikumine oli saavutanud tähtsa võidu ­ ja ühtlasi saanud julge, aruka ja kõneosava juhi Martin Luther Kingi. Afroameeriklased püüdsid kindlustada ka oma valimisõigust. Kuigi USA põhiseaduse 15. parandus tagas neile hääleõiguse, olid paljud osariigid leidnud teid seadusest möödahiilimiseks kas peamaksu või kirjaoskuse testi näol

Ajalugu

5

docx

USA presidendid

eraettevõtluseks.SOTSIAALKÜSIMUSED,ÕIGUSED: *1954.a Ülemkohtus otsustati, et rassiline eraldatus ei kehti riigi- koolides. 1957 Little Rockis(Arkansases) pidi president saatma föderaalväed klassiruumidesse, et tagada 9 mustanahalise õpilase vastuvõtmise varem ainult valgetele mõeldud keskkoolis. 1955a Montgomerys (Alabama) mustanahaline õmbleja Rosa Parks istus bussi eesotsa, politsei arreteeris ta .Algas bussisüsteemi boikott, mida organiseeris babtisti koguduse noor vaimulik Martin Luther King, 1957 kodanikuõiguste seadus, mis andis föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada 1960.aastal lisaseadu ,mis valimistel osalemise takistamise eest nägi ette ranged karistused.KULTUUR JA ELUOLU: Seoses eeslinnade kasvuga ja sinna ka suurte kaubandus-keskuste rajamine, 1956.a kiirteede seadusnägi ette eraldada 26mlrd $ ehitamiseks 64000 km, et ühendada kõik riigi

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)