"Martin Eden" Jack London - kokkuvõte (6)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui uuesti kirjutama hakkab?
Mida kirjanik läbi peab elama?

Lõik failist

Jack London – “Martin Eden”

Martin Eden on päästnud Arthuri ning läheb nüüd tema perega tutvuma . Kohtab Ruthi. Martin meremehe kommetega, harimata, aga Ruth kõrgemast klassist . Ruth ja ema saavad väga hästi läbi -> perekonnakombed -> Martin 11-aastaselt orb. Imetleb neid.

Martin ebakindel, koperdab igal pool. Õhtusöök. Martin ei oska midagi teha ega ütelda. Ruth mängis klaverit, Martin hämmastuses. Martin 21, Ruth 24. Lahkub . Ruth kutsub tagasi.

Armust joobunud. Elas õe ( Gertrude ) mehe (Bernhard Higginbotham) poe kohal. Ei sallinud õemeest ega õemees teda.

Oma toas. Martinil varem palju naisi.

Hommikulaud. Martini ja Gertrude vahel sügav õevenna armastus. Läheb raamatukokku.

Martin ei tea, millal Ruthi poole jälle minna. Käis Ruthi luuramas. Teatris. Pärast teater Martin loomupäraselt sõbralik ning sebib kahe tüdrukuga.

“Kõik, mis on õige, on õige”. Õpib kirjandust, grammatikat ja kombeid. Ruth soovitab kooli minna, õpetab grammatikat.

Õpib. Ruthile meeldib Martini avameelsus.

Raha otsas -> merereisile. Hakkab kirjutama.

Ostab jalgratta. Gümnaasiumi vastuvõtueksamid, kukub läbi kõiges peale grammatika.

Artiklid saadetakse tagasi. Kirsimahl Ruthi huultel -> Martin mõistab, et tegemist ikkagi lihtsa inimesega.

Ruth kutsub loengule. “Kui inimene on noor, siis annab ta keha end kergesti painutada ja raske töö vormib seda nagu kitti vastavalt töö iseloomule ” (Enne tundus justkui enne töötamine on parem, sest vanemana ollakse võimelised kiiremini ja paremini õppima)

Tahtis enne veel õppida, kui uuesti kirjutama hakkab? Herbert Spencer . Ei tasu õppida üldiseid asju, sest neid on juba uuritud. Ladina keele õppimise küsimus.

Ei hakanud õppima ladina keelt. Gertrude ja Ruth ei uskunud enam temasse. Jalgrattamatk mägedesse. Martin annab loeb Ruthile enda jutte ette. Ruth pole vaimustunud. Martin annab Ruthile “Merelüürika” lugeda.

Martin meenutab kaklusi Juustunäoga üheteistkümne aastaselt. Vahepeal jäi mitu aastat vahele, aga siis kohtab teda uuesti seitsmeteistkümneaastasel teatris. Kaklus, käeluu murd, minestab. Minestab ka tegelikult, sest elas nii läbi seda meenutustes.

Fiske lugemine pooleli . Läheb tööd otsima . Kohtab Joe Dawsonit, mingi hotelli pesumajast. Läheb Shelly Hot Springsi. Raske töö. Pärast tööd ei suuda raamatut lugeda. Tavalisest viietunnisest unest enam ei piisa. Töötab ka nädalavahetuseti. Joe käib nädalavahetuseti joomas, et pingeid maha laadida .

Ruthi kiri. Plaanis pühapäeval vastata, aga pärast kolme nädalat tööd läheb Martin hoopis kõrtsi.

Neljanda (+5. ning 6.) nädala lõpus sõidab Oaklandi (2x70 miili). Seitsmenda nädala lõpus kõrtsis. 8., 9., 10., 11., nädalal sõidab, kolmanda kuu lõpus joob. Martin kavatseb töölt lahkuda. Joe lahkub ka.

Oaklandis kohtus jälle sageli Ruthiga ning puhkas. Siis hakkas lugema (ka poolelijäänud Fisket). Kavatseb merele minna. Jalgrattamatkad mägedesse. Ruth räägib emaga. Ruth vihkab Olney’t, saab aru, et Martin armastab teda, ise on armunud Martinisse? Ema vastu.

Martin hakkab kirjutama. Martin mõne päeva pärast merele. Teeb massaaži Ruthile. Norman, Arhtur, Olney, Ruth ja Martin järvele purjetama. Ruth ja Martin omaette paadi ahtris.

Martin ja Ruth kahekesi mägedes. Esimene suudlus . Ruth saab aru, et armastab Martinit?

Ruth räägib emaga, ütleb, et on Martiniga kihlatud. Mrs. Morse naerab selle peale. Martin üürib endale oma korteri ja ütleb, et hakkab tööd tegema – kirjutama. Ei kirjuta nn meistriteoseid, vaid pudi -padi, sest see läheb paremini peale. Kui aega üle jääb, harjutab kätt meistriteosteks. Ruthi meelest see teenitud raha “klouni jootraha”. Ruth soovitab talle tööd isa kontoris, usub, et Martinist saaks hea advokaat .

Maria Silva – majaperenaine. Martinil väike toake. Elab ülimalt säästlikult. Õpib: sõnaseletused ja hääldamisjuhendid peeglil, priimuse kohal. Õppis igal pool. Õppis teistelt autoritelt. Kirjutisi saadetakse endiselt tagasi.

Raha otsas, võlad, pantimine, kirjutised saadetakse tagasi, ei ole pere ega armsama toetust, ei ole ühiskonnaga samal lainel = see, mida kirjanik läbi peab elama? Hoiab toidu kõrvalt raha rangelt kokku > Ruthiga ooperis > Ei meeldi ooper. Ei saa Ruthiga läbi, kuid pärast suudlust unustab kõik.

Maria jälgib Martinit, toidab teda vahepeal. Maria ja Martin joovad veini ning Maria saab teada, et Martin on käinud kõikides tema jaoks tähtsates kohtades. “Ja just siis, kui ta häda kõige suurem oli, läks seni libedalt jooksnud toimetuse masinavärk äkki rikki ”. 5000 sõna = 5 dollarit, kuigi lootis, et saab 100. Võlgade tagasi maksmise plaan luhtus.

Gripis. Pakuti jutu eest 40 dollarit. Pakkumine lehelt, mida pidas vähetähtsaks ajakirjaks. Ruth tuleb talle külla. Korter šokeerib teda ning käsib tal suitsetamine maha jätta. Luiskas oma majandusliku seisu kohta (toit majaperenaise köögikapis).

Saab tšekke. Maksis võlgasid kinni. Elu muutus ilusaks. Läks Ruthile külla, sinna palju teisi mehi kutsutud. Martin sai seltskonnas hästi hakkama. Rääkis professor Caldwelliga ning pidas teda targaks inimeseks . Martin heidab professorile ette bioloogia teadmiste puudumist. Seda on professorile enne ette heitnud vaid üks teadlane . Rääkis ka pangaametnikuga, kuid mõistis, et too ajab ainult tühja juttu .

“Kuid edu oli kaotanud Martini aadressi”. Teenis vähe, pantis, tšekid jäeti saatmata (firma pankrotis (x2)/maksmata jätmine/firma ei maksa mitte tellimata tööde eest/ portfell üle koormatud). Martin oli raha kättesaamise lootuses aga raha raisanud. Pantis.

Teenib vähe. “Merelüürika” avaldati, kuid oli kõvasti muudetud. Käis Ruthiga matkamas. Peab ennast Morse’idest paremaks. Martin teeb õhtusöögilauas teisi maha. Marianil pole usku Martinisse.

Ruth ei taha, et Martin kirjanikutööd teeks. Pakub, et võiks reporteriks hakata. “Ja ometi on just neil, kes selleks kõigist kõige vähem sobivad, õigust otsustada, mis peab trükki pääsema ja mis mitte”. Ruth pakub tööd tema isa juures. “Sinu silmis on siis minu eesmärk niisamasugune viirastus nagu pereptuum mobile ?”.

Kohtab Gertrude’i. Õde annab talle raha. Kohtub Brissendeniga = teine intellektuaalne inimene + tuli, inspiratsioonisähvatused, intuitsioon . Brissenden tegi talle joogid välja > mõistis Martini olukorda või tundis selle ära?

Brissenden Martinil külas. Martin annab talle oma teoseid lugeda. Brissenden ajab ta närvi, Martin tema kõri kallale. Brissenden lõunatas Martiniga tihti ning tegi talle välja > kirjanikul vaja sponsorit?

Kehv majanduslik seis. Pandib. Läheb “Transcontinentali” ise raha järgi. Toimetajad keerutavad, Martin läheb kõri kallale, saab raha. Plaanib ka “ Herilase ” toimetusest raha välja pressida, kuid ta lüüakse välja.

Ruth Martinil külas. Ruth kutsub külla, aga Martin ei saa tulla, sest kulutas väljapressitud raha Maria võla maksmiseks. Saab “New Yorgi Ringvaatelt” kirja, kus öeldakse, et nendele oli anonüümkiri saadetud , milles mustati Martinit.
Martin aitab Mariat nõude ja riiete pesemisel, samal ajal teda õpetades. Maria silmis Martini väärtus kahaneb, sest mõistab, et Martin ikkagi tavaline inimene. Jõukusperiood. Kohtab Brissendenit üle pika aja.

Brissenden näitab oma kirjutatut, mis hämmastab Martinit. Brissenden kasutas Martini “Efermeeri”? Martin soovitab see mõnele ajakirjale anda, kuid Brissenden sellel kindlalt vastu. Brissenden annab Martinile 100 dollarit. Martin läheb Mariaga talle kingitusi ostma. Näeb Ruthi.

Brissenden tutvustab “maa soola” – targad inimesed.

Saadab “Efemeeri” ajakirjale ning hakkab kirjutama. Läheb Ruthile külla. Martin vaidleb kohtunikuga ja mr. Morse’iga.

Brissenden saadab Martini sotsialistide parteikoosolekule. Martini mõtted avaldasid seal muljet (tal lubati rääkida üle lubatud viie minuti). Seal koosolekul olnud noor reporter tegi ka oma kõne.

Seesama noor reporter kirjutas Martini kohta artikli (esilehel), kus kirjutas, et Martin on sotsialistide liider. Reporter tuleb talle külla. Brissenden tahtis talle peksa anda. Reporter üritab Martiniga intervjuud teha, kuid saab hoopis naha peale. Järgmisel päeval ajalehes jälle Martinist artikkel, kus teda näidati ühiskonna vaenlasena. Ruth saatis talle kirja. Martin vastas, kuid Ruth ei vastanud. Müüjad ei andnud Martinile enam krediiti või ei müünud enam üldse kaupa. Kohtas Gertrude’i, kes tahtis talle raha anda, kuid ta ei võtnud seda vastu.

Jalgratas ja ülikond jälle pandimajas. Kohtub Ruthiga. Ruth ei taha temaga rääkida. “Efemeer” võeti vastu. Pakuti 350 dollarit. Läks Brissendeni otsima, kuid too oli ennast ära tapnud. Martin hakkas kirjutama. “Üle tähtaja” valmis. Kirjutusmasin võeti ära.

Ajakirjadelt tšekid. Raiskas raha. Magab kaheksa tundi varasema viie asemel. Veel suuremad tšekid. Isiklik pangaarve . Maksab Gertrude’ile viiedollarilise võla sajakordselt tagasi.

Plaanib endale oma oru ostmist. Läks müürseppade piknikule, kus kohtas vanu tuttavaid. Nägi Lizziet. Kakleb. Räägib Lizziega. Loobub oma oru ideest . Põgenevad Lizziega trammi peale jõugu eest. Martini vana sõber Jimmy päästab nad. Martin ja Lizzie suudlevad.

Esimese raamatu ilmumine. “Martini ainus soov oli talle rõõmu valmistada, lasta Marial tema, Martini üle uhkust tunda…”. Raamatud järjest edukamad . Järjest suuremad summad. Ostis Mariale maja ja karjafarmi, mida ta talle kunagi lubanud oli. “Raha ja kuulsus veeres ta jalge ette”. Blount kutsub ta lõunale, kuigi Martin oli teda solvanud. Müüs järjest oma kirjutisi, uusi asju kirjutada ei tahtnud. Tegi mõnedele ajakirjadele tünga, kui need tahtsid ka nüüd tema teoseid avaldada, saates neile oma esimesi, algelisi kirjutisi, muutes need ajakirjad nüüd naerualusteks.

Kohtas mr. Morse’i. Palju küllakutseid. Bernhard Higginbotham kutsub lõunale. “Mr. ja mrs. Morse olid ta hukka mõistnud kui logeleja ja tööpõlguri…” . Enne, kui töö oli tegelikult juba tehtud, teda külla ei kutsutud, kuid nüüd, kui ta ise jõuaks endale süüa osta, kutsuvad teda kõik külla. Tehtud töö! Annab laenu Higginbothamile. Käsib tal enda õe kohustustest vabastada.

Kreis Martinil külas. Ükskord, kui saatis Lizzie õhtukooli, tuleb pärast Ruth talle külla ja Martin saadab ta pärast koju. Kohtab Joe’d. Paneb järgmiseks päevaks kohtumise kirja ning reserveerib endale koha “Mariposale”. “Ta vaim oli uutele muljetele surnud”. “Elu häiris ja tüütas teda ning aeg oli talle nuhtluseks”.

Joe’ga kohtumine . Martin pakub talle pesumaja . Joe saab vihaseks. Rahustas Joe maha ning saatis ta minema. Loeb kirju. “Ta nägi nüüd selgesti, et on Surmavarju orus. Elu, mis temas veel oli, närtsis, vaibus, liikus surma poole”. Joe tuleb Martini juurde tagasi. Enne “Mariposale” minekut näeb Lizziet. Kiusatus teda kaasa võtta. Martinile ei meeldinud inimesed laeval, teda haaras meeleheide. Mõtles selle peale, kui ta lõpuks Tahiitile peaks jõudma. Masendus . Luges Swinburne ’i. “Elu oli piin , või õigemini, see oli muutunud piinaks, talumatuks piinaks. “Et surnud surnuks jäävad””. Hüppas kajuti aknast alla. Kaks korda üritas ennast uputada, kuid mõtles siis: “Elutahe!”. Kolmandal korral õnnestus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

188 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tooming Õppematerjali autor

Peatükkide kaupa tehtud kokkuvõte.

jack london martin eden kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

odt

Referaat Jack Londonist

Antsla Gümnaasium 12b klass JACK LONDON ,,MARTIN EDEN" Referaat Juhendaja: Õpetaja ANTSLA 2010 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. Jack London......................................................................................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................................................4 1.1.1. Perekond............................................................................................................................4 1.1.2. Varajane elu.......................................................

Kirjandus

pptx

Martin Eden

Martin eden Jack London Peateglased Martin Eden Ruth Morse Lizzie Connolly Joe Dawson Russ Brissenden Kokkuvõte Ruth tüdineb ootamast ja enne seda Martin Eden armub Ruthi kui Eden rikkaks saab lähevad nad esimesest silmapilgust. Tänu lahku. Samal ajal sureb ka mehe sõber temale tekib mehel soov end Russ Brissenden. Eden jääb üksi. Peol harida ja ta tahab saada kohtub ta Lizziga, kes hakkab talle kirjanikuks. Sellega kaasnevat kohe meeldima ja Eden kogub veelgi kuulsust ning raha. kuulsust ja raha tahtis mees kasutada Ruthiga abiellumiseks. Kokkuvõte Ruth tahab tema juurde tagasi, aga Eden keeldub. Mees kohtab vana sõpra Joed ja läheb reisile "Mariposa" pardal. Seal tekib tal unetus ja soov puhata. Suurest väsimusest ja

Kirjandus

doc

"Armasta oma ligimest" Erich Maria Remarque

Erich Maria Remarque "Armasta oma ligimest" Üksikud pildid juhuslikest inimestest, kõik ühtviisi tähtsad ja kaduvad... nagu ajajärk isegi.Kõik on juhuslik, ometi satuvad nad millalgi taas jälle kokku. Tänapäevane elu tundub tähtsusetuna. Detailid on nii tähtsad,eluliselt tähtsad. Nagu näitlejanna Barbara, mees politseijaoskonnast, ametnikud...On inimene, aga tema lugu ei ole tähtis. On nimetud inimesed, kellest teame vaid autori pillatud meeleolu järgi. On korduvad, kogenud hulkurid kes näivad kui tugipostid, lohutuseks teel (alati usaldatavad on näiteks Marill ja Steiner). Praekana lugugi on omamoodi lohutav - mehe unistuseks on süüa praekana ja ta näeb selleks palju vaeva aga võetakse kaks korda just siis kinni kui kavatseb seda sööma hakata. Pariisis õnnestub tal ometi saada oma praekana. Muud temast teada ei ole - aga rohkem ei olegi vaja. Nad on alati kusagil olemas, hulkumas nagu peategelanegi. Teadmine, et sa ei ole üksi, et on teisigi, annab kuidagi he

Kirjandus

docx

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" 1-3. Peatükk · On kooliaasta lõpp ja Martin Justus Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ning filosoofia õpetaja peab kõnet Sokratesest ja tema vajalikkusest mitte ainult koolitunnis vaid ka edaspidises elus. Martin rõhub sõnade ausus, valelikkus jne. sügavalt lahtimõtestatud tähendusele ning manitseb abiturientidel neid sõnu lahti mõtestada. · Martin Justus on analüüsiva mõtlemisega mees, keda vanemad kaaskolleegid peavad ebakollegiaalseks, elupõletajaks ja vabamütlejaks, sest pärast okupatsiooni Eestisse naastes, Vabadussõjas võideldes, ei lõpeta ta koheselt Tartu Ülikooli, vaid töötab isegi baaris ja õpib klaverimängu, mehe abielu ei ole samuti eriti õnnelik ning Justus kaitses koolipeol nö. Orgia korraldamises süüdistatavat õpilast, rõhudes tolle

Kirjandus

docx

"Ohvrilaev" Gert Helbemäe

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana

Kirjandus

doc

Agatha Christie "Sinise rongi mõistatus" kokkuvõte

Kirjandusteose analüüs Agatha Christie ,,Sinise rongi mõistatus" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk.29 Van Aldin: ,, Ma ei kavatse nagu kass ümber palava pudru käia" Seda ütles ta oma tütre peigmehele, Derekile, kui nad kõnelesid. Tema eesmärk oli sekkuda nende suhtesse ja ta tahtis, et nad lahutaksid. Ta pakkus isegi Derekile 100 000 naela lahutuse eest. 2. lk. 76 Katherine: ,, Võin kinnitada, et ma ei oska võõraid mõtteid lugeda" Ta kõneles rongis Ruthiga ja mainis talle oma pärandit, mille ta oli hiljuti omanud. Ta arvas, et Ruth ei pea tema pärandit suureks, kuna tema isa on üks rikkamaid miljonäre. 3. lk. 124 politseinik: ,, Te annate meile kõigile silmad ette!" Ta ütles seda Poirotile, kui ta nägi detektiivi usinust oma tööd tehes ja arvas , et üks Poirot võrdub saja politseinikuga. 4. lk. 187 Poirot: ,,Enne, kui uusi armusuhteid alustada, tuleb vanad lõpetada" Poirot ütles seda Derekile mainides seda, e

Kirjandus

odt

"Pärast lõppu"

,,Pärast lõppu" Autor: David Hill Kunstnik: kaane kujundus Catherine Zarip Tegelased: Logan, Matt, Carrie, Tug, Jilly, Gretchen, Ruth, Kahla, Josh, mr. Rõvedik jpt. Logani isa on just vanglast välja saanud ning Logani sõbrad Carrie ja Matt teevad nalja selle üle, kui kaua Logani isal õnnestub vanglat vältida. Gretchen, Logani ema (Jilly) sõbranna tegeleb new age värgiga, nende aurade, kaitseinglite ja reinkarnatsioonidega, millesse Logan ei taha üldse uskuda nagu ka tema sõbrad. Nad arvavad, et see on puhas jama, sest ei ole ju võimalik rääkida surnutega. Ühel tavalisel päeval, kui Jilly ja Josh (Logani isa) j'älle vaidlesid, saatis Jilly Joshi poodi ja hoiatas, et ta jälle mingit jama kokku ei keeraks nagu tavaliselt, et saab oma kriminalistidest sõpradega kokku ja satub jälle vangi. Enne seda aga oli Jilly Gretcheniga tülli läinud, kuna ta oli Jillyle kaarte ladunud ning ei tahtnud järsku üht kaarti näidata. Jilly vihastas ja lükkas kaardid kokku ja läks

Eesti keel

rtf

Sofi Oksanen "Puhastus"

Voldemar rääkis et ka Aliidel võib jamasid tulla. Aliide lubas et läheb Voldemari eest kostma, kui sisamas teadis et seda ta ei tee. Aliide hakkas põletama Martini vanu ajalehti, raamatuid ja muid pabereid. Ta läks pööningule ja otsis seal ka asju mida hävitada. Ta leidis õmblusmasina Singer seest kMartini tubakakoti mille sees oli kulda ja Ingli pross, mis oli vallamaja keldrist kaduma läinud. Aliide arust polnud Martin seal keldris viibinud. Järgmisel päeval läks Aliide rattaga sohu ja viskas kotikese sinna. 1992 Lääne-Eesti Zara puhastas vaarikaid. Aliide tegi vaarikamoosi. Zarat ikka huvitas miks oli uksele kirjutattud tibla ja miks loobiti maja kividega. Aliide pakkus Zarale võimalikke põhjuseid. Zarat häiris Aliide rahulikkus. Zara mõtles, et saab Aliidega vähemalt igapäevastest asjadest näiteks toodete hindadest rääkida, kuid Aliide oli ikka liiga rahulik

Kirjandus

Rohkem sarnaseid