Marss (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Marss

MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad.

Füüsika

40

docx

Marss

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad.

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas

7

docx

Marss referaat

Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Marss Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2012Sisukord  Sissejuhatus Mõnikord võib taevas näha üht punakat täppi, mida võime pidada mõneks täheks, kuid tegelikkuses on see planeet Marss, mis

Füüsika

6

doc

Planeet Marss

ÜLDISED FAKTID Marss maa suhtes Marsi ja Maa vaheline kaugus muutub 400 miljonist kuni 55 miljoni kilomeetrini. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud - hetk, mis Päike, Maa ja Marss asuvad umbkaudu ühel sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht

Füüsika

8

pptx

Planeet Marss

Marss Kadi Kriisa  Punane planeet · Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja suuruselt seitsmes. · Marss Kreeka k. Ares ­ Sõjajumal. Vettsisaldavad rauaoksiidid annavad planeedile punase värvuse. · Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). · Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää")

Füüsika

5

odt

Marss

Referaat Marss 2010  Üldandmed Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja asub maast 55-400 mln km kaugusel. Marss asub Päikesest keskmiselt 227,920,000 km kaugusel so. 1,5 korda kaugemal kui Maa. Marsi läbimõõt on 6750 km so. umbes pool Maa läbimõõdust. Pöörlemisperiood erineb Maa omast 3 % ja telje kalle on 23,5 kraadi ning seetõttu esinevad ka Marsil aastaajad ja kliimavöötmed kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam Ööpäeva pikkus on Marsil 24 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit ning Marss teeb ühe tiiru ümber päikese 687 Maa päevaga

Füüsika

14

pptx

Powerpoint planeet Marsi kohta

3395 km (0,53 Maa 6,42 * 1020 tonni 3,95 g/cm3 (0,72 raadiust) (0,1 Maa massi) Maa tihedust) Üldised andmed *Eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. *Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. *Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. *Tiirleb ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. Üldised andmed *Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. *Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini *Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Üldised andmed *Suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. *Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal ­ 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva.

Füüsika

10

pptx

Marss

Marss Hendry Sadrak  Marss Neljas planeet päikesest. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, tänu sellele võib olla Marss 60 miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast. Iga 2-3 aasta järel asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu samal sirgjoonel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Marsi mass on 9,31 korda väiksem kui planeet Maal. Üks väiksemaid planeete meie päikesesüsteemis. Olemas aastaajad. Maa ja marsi võrdlus  Atmosfäär Marsi atmosfäär on hõre. 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%.

Astronoomia ja astroloogia

Kommentaarid (0)