Marksism ja postmarksism (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kultuurisotsioloogia

Kultuurisotsioloogia Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus primitiivsetes ühiskondades

Kunstiajalugu

10

doc

Referaat Karl Marx

KARL MARX Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.KARL MARXI ELULUGU........................................................................................4 2.DIALEKTIKA.............................................................................................................6 3.KLASSIVÕITLUS......................................................................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHA

Filosoofia

9

docx

Popkultuur konspekt

Panus ­ teadus märkidest ­semioloogia. Keelenähtusi hakati uurima strukturalistide poolt. Claude Levi-Strauss (1908 ­ 2009) pants antrop. sugulussuhete, klassifikatsioonide ja mütoloogia uurija. Võttis aluseks Saussure'i ideed ja sugulussuhteid strukturaalselt analüüsima. Milline on kultuuri keel ehk langue? Kas on olemas kultuurigrammatika, kus on kultuuri struktuuri piirid? Kultuur kui nähtus. 3 sfääri, kus strukturalism esineb: 1. Marksism ­ see loogika on materialistlik struktuur 2. Freud ­ kaootilise hälbega inimestel esineb struktuur ­ inimpsüühika sekke: mina(ego,ülimina,superego), miski (Id), mida jagavad kõik inimesed. 3. Geoloogia ­ kivistisi uurides näeme, kuidas maailm on oma kuju võtnud Strukturaalne analüüs lähtub eeldusest, et tähenduslikud ei ole mitte üksikud elemendid, vaid nendevahelistest suhetest moodustunud struktuurid. Nii nagu

Kultuur

4

doc

MARX konspekt

Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud (inimene+tehnika+organisatsioon+tooraine) ja tootmise käigus tekkinud suhted, ehk tootmissuhted. Majanduse peale saab ehitada ühiskonna pealiskihi (religioon, kultuur, poliitika). Tootmissuhted võivad tootlike jõudude arengut nii pidurdada kui ka stimuleerid

Ühiskond

11

rtf

Popkultuuri teooriate konspekt

Williamsi sõnul on see lihtsalt sõnakõlks: me kõneleme sellest vaid siis, kui midagi endast eemale tõrjume, viitame inimestele, keda me ei tunne. Tundestruktuur: aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. Structure of feeling: erinevad teosed omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. 4) Marksism. Adorno. Kultuuritööstuse mõiste. Miks ohtlik? Adorno muusikakäsitlus. Adorno suhe valgustatusega. Pseudoindividualisatsioon. (Ta võib ka teisi Frankfurdi koolkonna mehi sisse tuua.) Marksism Idee maailma muutumisest. Marx: "Filosoofid on tõlgendanud maailma erineval moel, kuid eesmärk on seda maailma muuta." "Marksism on kõikvõimas, kuna see on õige." Marksismi tugevus tuleneb sellest, et see mõistab oma positsiooni, päritolu, oma tausta, seda kus see mõtteviisina seisab.

Kultuur

78

docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk

Kultuur

7

doc

Karl Marx ja marksism

Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujunemine (raamatust) Mõistagi ei tekkinud materialistlik maailmavaade eelnevatest ühiskondliku mõttevooludest isoleeritult, eemal maailma tsivilisatsiooni arenemise peateest. Marksism võttis loomulikult üle kõige parema, mis inimkond looduse ja ühiskonna elu tunnetamise alal oli loonud. Marksismi õpetuse aluseks olid kõik ühiskondliku mõtte saavutused, eriti aga saksa filosoofia, inglise poliitilise ökonoomia ja prantsuse sotsialismi eesrindlikud seisukohad. Kui kapitalismi sisemiste vastuolude avastamine viis järeldusele, et kondanliku ühiskonna hukkumine on paratamatu, siis töölisliikumise arenemine viis järeldusele, et proletariaadist saab

Filosoofia ajalugu

3

docx

Karl Heinrich Marx lühikokkuvõte filosoofiast

Teostes ,,Poliitilise ökonoomia kriitikast" (1859) ja ,,Kapital" (1. kd. 1867) on materialistlik ajalookäsitus arendatud majandusteaduslikult põhjendatud teooriaks. ,,Kapitali" 2. ja 3. köide ilmusid F. Engelsi viimistluses vastavalt 1885 ja 1894; 4. köide ,,Lisaväärtuste teooriad" ilmus 1905-1910. marksism Marksism kujunes välja 1850.­1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi jaFriedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikaleja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Marksism andis paljudele

Filosoofia

Kommentaarid (0)