Marilyn Monroe (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Marilyn Monroe

Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena

Kuulsused

6

doc

Muusikal Marilyn

keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 1968­1974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 1974­1986 töötas Noorsooteatri ja 1989­1991 Ugala peanäitejuhina ning 1986­1988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel ­ Marilyn Monroe Egle Sild ­ väike Norma Jean Triinu Meriste ­ Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv ­ Grace, ema sõbranna Arvi Mägi ­ reporter Leila Säälik ­ Natasha, draamaõpetaja Meelis Rämmeld ­ Allan, grimmeerija Kata-Riina Luide ­ Mandy, sekretär Indrek Sammul ­ Joe DiMaggio, abikaasa Aarne Soro ­ Arthur Miller, abikaasa Tanel Ingi ­ Milton G. fotograaf ja Tony Curtis Jaanus Kask ­ Jim, abikaasa ja Jack Lemmon Ott Aardam ­ Frank Sinatra Karol Kuntsel ­ John F. Kennedy

Muusika

4

odt

Marilyn Monroe surm: müüdid ja tegellikkus

Marilyn Monroe (sünninimega Norma Jeane Mortenson, ristinimega Norma Jean Baker; 1. juuni 1926 Los Angeles, California osariik ­ 5. august 1962 Los Angeles, California osariik) oli USA näitlejanna, laulja ja modell. Teda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsaimaks näitlejannaks ja seksisümboliks. Aastal 1953 oli ta esimene ajakirja Playboy kaanetüdruk. 29. juunil 1956 abiellus ta kirjanik Arthur Milleriga. Nad lahutasid abielu 1961. aastal. Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta esitas laulu ,,Happy Birthday, Mr. President". Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid. Ööl vastu 5. augusti 1962 leiti Marilyn Monroe oma Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos

Filmistaarid

27

pptx

Kultuuriline globaliseerumine

Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid (abiellusid vastavalt 1971 ja 1978). Ansambli nimi moodustati 1973 ansambli liikmete eesnimede esitähtedest. Pärast 1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitmist lauluga "Waterloo" saavutas ABBA enneolematu edu nii Euroopas, USA-s kui ka Austraalias. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. https://www.youtube.com/watch?v=-crgQGdpZR0 Marilyn Monroe Marilyn Monroe (sünninimega Norma Jeane Mortenson, ristinimega Norma Jean Baker; 1. juuni 1926 Los Angeles, California osariik ­ 5. august 1962 Los Angeles, California osariik) oli USA näitlejanna, laulja ja modell. Teda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsaimaks näitlejannaks ja seksisümboliks. Aastal 1953 oli ta esimene ajakirja Playboy kaanetüdruk. Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta

Kultuurivaheline suhtlemine

8

doc

Moelooja Coco Chanel

taustal sensatsioon, pealegi peeti musta seni sobivaks vaid leina puhul. Võitis igatahes mugavus ­ lihtsat musta villast või siidist kleiti hakkasid kandma nii toatüdrukud kui ka peened daamid. See mõjus elegantselt igal aastaajal ja igas olukorras, pealekauba ei määrdunud. Windsori hertsoginna Wallis Simpsongi tunnistas, et väikest musta kleiti ei asenda miski. Hiljem hoidsid kleiti moepildis sansoonitar Edith Piaf ja filmiiludus Marilyn Monroe. 60ndail tabas maailma lausa väikese musta buum, eeskujuks stiiliikoon Jackie Kennedy ja Audrey Hepburn filmis «Hommikusöök Tiffany juures». Moodsad kleidivariandid ei pruugi sugugi olla enam ranged, avar dekoltee või läbipaistvad osad kuuluvad asja juurde. Uuemal ajal on väikese musta kleidi pretensioonitus ka hea taust luksusliku väljanägemisega kingadele ja ridikülidele. Ka uhke pross, kunstlilleõis või kettvöö lisavad kleidile värvi. Kokkuvõte.

Kunst

3

docx

Andy Warhol 1928-1987

(mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Nii muutus kujund veelgi "odavamaks" aga ometi ka ligitõmbavamaks. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis mõjus näitustel lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana kui masstoodangus olevad esemed kaupluseriiulitel. Lisaks hakkas Warhol lõuendile kandma tuntud inimeste fotosid. Tema kangelasteks said tolle aja kuulsused nagu näitleja, laulja ja modell Marilyn Monroe, samuti näitleja Elizabeth Taylor ja laulja Elvis Presley, aga ka presidendi abikaasa Jackie Kennedy. Peale kuulsuste kasutas Warhol oma pildiseeriates ka ajalehereportaazides kajastamist leidnud anonüümseid enesetapjaid ja liiklusõnnetuste ohvreid, nimetades neid "15 minuti kuulsusteks". Warholile kuulub kuulus 15-minuti tsitaat "Tulevikus on igaüks kuulus 15 minutit". Kõrgeim summa, mis on makstud Warholi töö eest on 100 miljonit dollarit. See oli 1963.

Ajalugu

8

docx

Referaat Kerttu Rakke ``Iluasjake``

raha peal väljas. Kuigi alguses on Marilynil hea meel, et lõpuks on ta leidnud enda sugulased, siis peab ta siiski hiljem nendes pettuma, sest nad osutuvad joodikuteks ning allakäinud inimesteks. Reesi, Marilyni isa õe, Tallinnas töötav mees on laisk ning püüab endale invaliidsust osta, mis on üpriski imeks pandav, teised on kasuahned ning käivad räpakalt riides. Samuti on veel tegelaseks Tairi, kes on Jani Tartus elav armuke, kes pole tegelikult pooltki nii ilus, kui Marilyn, kuid ometi tõmbab miski Jani tema poole. Jani võlub ta tark olek ja just see, et tal pole kunagi selliste intelligentsete naistega suhteid olnud. Veel läbivad teost Marilyni endised töökaaslased, kes ei oma teoses eriti suurt rolli. TEGELASKUJUDE ANALÜÜS Teose peategelane Marilyn on endine modell, hea väljanägemisega ning hoolitsetud. Armastab ilusalonge ja kauneid asju. Janile jäi ta kõige rohkem silma just oma ilu pärast. Ta

Kirjandus

12

docx

Kingade stiile läbi aegade

Tikk-kontsadega kaasnes ka probleeme. Üheks suurimaks probleemiks sai vaipkatete ja põrandate rikkumine. Keskmise kaaluga naine avaldab ligi kahetonnise surve pinnale. (Hansen. 2012: 84-85) Naise armastavad stiletosid, sest kõrged kontsad tõmbavad tähelepanu: teevad jala pikemaks ja annavad pöiale ahvatlevalt kaarduva joone. Salvatore Ferragamo tegi imesid oma klientidega. Ta ühendas ortopeedilise mugavuse stiilsuse ja elegantsiga. Elav tõestus oli Marilyn Monroe. Kõrgetest kontsadest sai naiste seksikuse tunnus. 2000ndatel tegid USA teleseriaalid kõrgetest kontsadest iseseisva naise sümboli. (Kanasaar. 2005: 128) Joonisel 3 on stiletod. Pilt: http://www.mommyxoxo.me/ArticlePage/415/STILETTOS-AND-PREGNANT- BELLYS-ARE-NOT-FRIENDS.#.Ux9P9z-SzA0 1.4 Kannata king Kannata kingi aitas populariseerida Marilyn Monroe. Algselt olid nad rohkem toakingad, seepärast seostati neid ka bordelliga

Ajalugu

Kommentaarid (0)